Obsah (4)

§ 4§ 231§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12413 Tsiviilasi N

§ 4

lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 22.01.2019 toimunud kohtuistungil pooled tegid järeleandmisi, kuid lõpliku kokkuleppeni ei jõudnud. Kostja on nõus hageja ülalpidamiseks tasuma elatist 150 eurot kuus. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus määras hagejale tõendite esitamiseks tähtaja 29.01.2019 ja kostjalt arvamust hageja tõenditele kuni 05.02.2019. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates

1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ühe vanema kohta on elatise miinimummäär 250 eurot kuus.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatisraha 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palub elatise määramisel arvestada mõjuvat põhjust, et tal on veel 1 laps ning vähendada elatise suurust kuni 150 euroni.
3. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseadus (PKS) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse 4 esmavajadused. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
7. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt ka 22.01.2019 istungiprotokoll, tlk 119 jj):

1. Elamispinna üürikulu, kommunaalkulud, TV. Hageja kinnitas 22.01.2019 ärakuulamisel, et üürikulu on 220 eurot, kommunaalkulud 180 eurot ja televisioonikulu 9 eurot. Kohus märgib, et lapsele elukoha kindlustamine on mõlema vanema kohustus ja seejuures ei tule vahet teha, kas ema on lapsele elukoha tagamiseks korteri üürinud või ostnud. Elamisega kaasnevad ilmselgelt elamispinnakulud, vee tarbimine, elektri kasutamine, kanalisatsioon ja prügiveokulud. Seega hageja väide elamispinna kulude kohta on vähemalt põhistatud ja tehtud kohtule usutavaks. Kohus nõustub kostja märgituga, et jagades kulu korteris elava nelja pereliikmega, on põhjendatud nimetatud kulu summas 102 eurot.
2. Majapidamisvahendid, hügieen. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et iga inimene kasutab hügieenitarbeid ja peseb pesu, riideid, mistõttu märgitud kulu tuleb lugeda põhjendatuks. Arvestades asjaoluga, et hügieenikulude alla kuuluvad nii pesemisvahendid, so šampoonid, dušigeelid, vannivaht, hambapasta kui ka pesupulber, samuti WC-paber ja kreemid, on eluliselt usutav 30 eurot nimetatud kulutuste kandmise vajadus ühes kalendrikuus. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud.
3. Toidukulu. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et iga inimene vajab elamiseks toitu. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel (https://www.ki.ee) oli
4. aasta juunis põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks 76,23 eurot ühe inimese kohta. Laps käib lasteaias, kus toimub toitlustamine 1,47 eurot päev. Laps vajab lisaks lasteaiatoidule ka kodutoitu ning lapse kasvamiseks ja arenguks ka puuvilju, juurvilju, liha, mahlu ja aegajalt ka maiustusi. Kohus arvestab toidukulu koos lasteaiatoiduga 1,47 eurot x 21 päeva (30,87 eur), kokku summas 107,10 eurot (76,23 eur + 30,87 eur). Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, aegajalt ka maiustusi, mida kohus arvestab ca 1,40 eur päev (42,10 eur kuu). Kohus peab hageja mõistlikuks toidukuluks kokku 149,20 eurot kuus.
5. Telefon (sh telefoni liisingu arve). Kohus loeb põhjendatud kuluks kostja märgitud 2 eurot kuus. Hageja ütluste kohaselt ostis lapse ema abikaasa lapsele järelmaksuga 5 nutitelefoni, kuupakett xxx maksab 14 eurot, kokku koos telefoni liisinguarvega on kulu 25 eurot. Kohus leiab, et arvestades lapse vanust 5.a, siis telefonikulu ei kuulu lapse esmavajaduste hulka. Viie aastane laps on reeglina vahetult vanemate järelevalve all või vanemate määratud isiku hoiul. Telefoni soetas lapsele vabatahtlikult lapse ema abikaasa, kelle kanda jääb ka telefoniga kaasnev kulu. Lapse ema abikaasa pidi telefoni soetamisel arvestama, et telefoni ostu ja kasutamisega kaasnevad kulud, mistõttu ei ole põhjendatud telefonikulu 25 eurot kostjalt välja mõista. Kohus arvestab telefonikuluks kostja pakutud 2 eurot.
6. Lasteaiakulu. Hageja on pangkonto väljavõttega tõendanud, et alates 12.04.2018 tasub hageja lasteaia kulu summas 35 eurot kuus (tlk 139). Kostja ei vaidlusta lasteaiakulu. Kohus arvestab tõendatud lasteaiakuluks 35 eurot kuus.
7. Huviringid. Hageja on pangakonto väljavõttega tõendatud lapse osalemine huviringis xxx OÜ, mille eest hageja tasub 64,80 eurot kuus (tlk 138). Kostja ei vaidlusta huviringikulu. Kohus arvestab tõendatud huviringikuluks 64,80 eurot kuus.
8. Tervishoiukulu. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. xxx J. Z ja xxx L. H soovitusel saab hageja xxx abi alates 01.10.2017 ja käib xxx alates 01.03.2018 (tlk 137). Arsti K. G hinnangul kroonilisi haigusi laps ei põe (tlk 146). Kohus leiab, et arvestades lapse vanust 5.a, kus tema immuunsüsteem on veel nõrk ja ka asjaolu, et laps käib lasteaias, siis on tõenäosus igapäevaselt erinevate haigustekitajatega kokku puutuda suurem. Arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas, kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Retseptiravimid on küll soodustusega, kuid teisalt ei ole soodustust kõikvõimalikel tervist toetavatel ilma retseptita ravimitel (nt valuvaigistid, palavikualandajad, vitamiinid jms). Kohus leiab, et tervishoiukulu mõistlik suurus on 15 eurot kuus. See katab hageja vajadusi ravimitele ja muudele preparaatidele.
9. Transport. Kohus on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja nimetatud lapse kulud transpordile 50 eurot kuus on ülepakutud. Arvestades, et laps elab Xxx ja käib Xxx lasteaias ning ühistransport on tasuta, siis kohtupraktikaga kooskõlas oleks aktsepteeritav transpordikulu 0 – 15 eurot lapse kohta. Võib esineda ka erandlikke olukordi, kus transpordikulu tõepoolest ongi tavapärasest suurem, aga mitte käesoleval juhul. Kohus arvestab sellega, et laps käib Xxx arsti juures, Xxx on suurem valik lapsele sobivaid riideid ja mänguasju osta, samuti kinos, ujumas käimised, mistõttu on vaja mõned korrad kuus Xxxt Xxxse sõita. Sõiduautoga on reis Xxxse mugavam ja kiirem. Kohtu arvates on põhjendatud sõiduauto kütusekulu summas 15 eurot kuus.
10. Taskuraha. Muude kulude all on väljatoodud ka kulud taskurahale 10 eurot. Hageja põhjendab, et see on lapsele preemia talle kodutööde eest, mis ta kodus teeb, selle raha eest saab laps osta endale meeldivaid mänguasju. Kohtu hinnangul on iseenesest tore kui last premeeritakse tehtud kodutööde eest, kuid taskuraha ei ole põhjendatud arvestada elatise alla. Vanem saab ise otsustada, kui palju ning millises osas on ta 6 suuteline oma lapsele taskuraha andma. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik, et teine vanem peaks kulusid seoses taskurahaga kandma, mistõttu arvestab taskurahaks 0 eurot.
11. Meelelahutus. Kohtule on usutav, et lapsed käivad oma sõprade sünnipäevadel ja lapse silmaringi laiendamiseks käiakse keskmiselt ühel kultuurisündmusel kuus. Kohus arvestab aga ka asjaoluga, et paljud meelelahutusasutused pakuvad alaealistele lastele soodushindasid (s.h ka perepileti näol) ning sünnipäevadel käimisel (kingituste tegemine) tuleb arvestada vanema võimalusi neid kulusid katta. Kohus leiab, et põhjendatud kuluks on 15 eurot kuus. Kohus selgitab, et lapse meelelahutuses tuleb vanematel kokku leppida, kes ja kui palju on nõus tasuma lapse meelelahutuse eest ning alles seejärel saab lahuselav vanem teha plaane kuhu ja kui tihti ning milliste kuludega minnakse.
12. Riided, jalatsid. Kostja vastuväited kuluartikli „riided, jalatsid“ kohta loeb kohus osaliselt põhjendatuks. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 60 eurot kuus. Lasterõivaste ja -jalanõude kaubanduses on nii kallimaid kui odavamaid kaupu ning juhul kui vanematel on soov kulutada lapse riietele enam, on vanematel võimalik teha seda kokkuleppel või ka kummalgi vanemal eraldi.
13. Lapse sünnipäev. Kohus nõustub kostja märgituga ja arvestab lapse sünnipäevakulu 12 eur kuus (120 eur aastas). Hind sisaldab mängutoa rendikulu, kingitust ja sööke.
14. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vajalik teha järgmised kulud: üüri- ja kommunaalkulud 102 eur, majapidamisvahendid ja hügieenikulud 30 eur, toidukulu 149,20 eur, telefonikulu 2 eur, lasteaed 35 eur, huviringid 64, 80 eur, tervishoiukulu 15 eur, transpordikulu 15 eur, taskuraha 0 eur, meelelahutus 15 eur, riided ja jalanõud 60 eur, lapse sünnipäev 12 eur. Kokku on hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud 500 eurot kuus.
15. Kohus märgib, et kuigi hagis esitatud kulunimekirja kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks 718 eurot kuus, siis elatist palub hageja miinimumnõudes, so 250 eurot, seega on hageja enda kulusid juba maha arvanud (tlk 3). Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda.
16. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka 17.05.2011 3-2-1-3311, p 19). Riigikohtu kolleegium on selgitanud 26.11.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste 7 osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).
17. Kostja palub elatis vähendada summani 150 eurot kuus ja palub arvestada sellega, et kostjal on lisaks hagejale veel 1 alaealine poeg D G (sündinud xxx), kelle osas täidab kostja samuti ülalpidamiskohustust. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16).
18. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu
19. jaanuari
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu Ab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi).
21. Kostja on esitanud D Gi kulude nimekirja (tlk 49), millest nähtub, et D Gi ülalpidamiseks kulub igakuiselt 1478,44 eurot. Võrreldes D Gi ülalpidamiskulusid 1478,44 eurot hageja esitatud elatisnõudega summas 250 eurot, siis kohus järeldab, et kostjal on võimalik D Gi ülalpidamiseks tunduvalt rohkem raha maksta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole põhjendatud asjaoluga, mis oleks mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes ja Aks alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
22. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Hageja ütluste kohaselt on ta 1-kuuse lapsega kodune ja hakkab märtsi kuust saama emapalka 540 eurot kuus (22.01.2019 istungiprotokoll). Kostja töötab metallkonstruktsioonidega tegelevas ettevõttes töötasuga 1500 eurot kuus, mida kinnitab kostja pangakonto väljavõte (tlk 102). Kohus leiab, et kostja praegused sissetulekud võimaldavad kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks elatist miinimummääras.
23. Kostja taotleb elatise summast maha arvata riiklik peretoetus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud otsuse p-s 28.2 asunud seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui 8 menetlusosaline sellele tugineb. Käesoleval juhul on kostja vastava nõude kohtule esitanud. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
24. mai
25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
26. detsembri
27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus lapse kohta 55 eurot (2018 a.). Arvestades elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 27,50 eurot (55 eurot/2) on igakuise elatise suurus 222,50 eurot.
28. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 222,50 eurot kuus. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast. 31.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164lg 1 kohaselt k

Ab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9