) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused Marina Laas (edaspidi: hageja) esitas 14.07.2016 Tartu Maakohtule hagi Ants Tugeva (edaspidi: kostja) vastu omandi üleandmise kohustuse tuvastamise ja väärtuse vähendamise hüvitamise nõudes, paludes tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XXX asuva korteriomandi registriosa numbriga XXX mõttelise osa omandi üleandmiseks hagejale, asendades registriossa nr XXX vastava õigusmuudatuse kandmiseks vajaliku kostja tahteavalduse kohtuotsusega; mõista hagejalt välja 3000 eurot kostja kasuks korteriomandi kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks; mõista kostjalt välja 2800 eurot hageja kasuks ahju lõhkumisega põhjustatud korteriomandi vääruse vähenemise hüvitamiseks; teostada nimetatud rahaliste nõuete osas vastastikune tasaarvestus ning mõista lõpliku summana hagejalt kostja kasuks välja 200 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulus hageja isale L. A. kaasomandina XXX suurune mõtteline osa XXX linnas asuvast korteriomandist nr XXX registriosa numbriga XXX. XX.XX.XXXX L. A. suri. Hageja taotlusel algatati pärimismenetlus ning viidi läbi pärandavara inventuur. XX.XX.XXXX väljastas notar Andres Ott hagejale pärimistunnistuse, mille järgi temale läksid üle kõik L. A. õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Muu hulgas läksid pärandi vastuvõtnud hagejale üle Tartu notar Andrus Ruuli poolt XX.XX.XXXX koostatud ja tõestatud korteriomandi mõttelise osa müügilepingust ja asjaõiguslepingust tekkinud õigused ja kohustused. Nimetatud lepingu järgi müüs L. A. talle kuuluva kaasomandiosa XXX linnas asuvast korteriomandist 5000 euro eest kostjale ning viimane kanti 24.07.2015 uue kaasomanikuna kinnitusraamatusse. L. A. allkirjaga müügilepingul loeti enne lepingu sõlmimist (osaliselt sularahas ja osaliselt L. A. eest rahaliste kohustuste täitmisega) kostja poolt müügihinnast tasutuks 3000 eurot (müügileping p 2.2). Ostuhinna ülejäänud osa, s.o 2000 eurot kohustus kostja müügilepingu p 2.3 järgi tasuma L. A. sularahas või ülekandega L. A. poolt eelnevalt teatatud kontole igakuiste 83,33 euro suuruste osamaksetena iga kalendrikuu
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei nõustu hagejaga, et põhihagi rahuldamise korral omandaks hageja korteriomandi mõttelise osa müügilepingus näidatud väärtusega 5000 eurot, vaid 15 000 eurot. Seega saaks hagejat lugeda pärandvara arvel rikastunuks 12 000 euro võrra. Pärast matusekulude, inventuuri tegemise kulude ning üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud võlausaldajate nõuete ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuete summas 1421,36 maha arvamist saaks kostja nõuet rahuldada 13 578,64 euro ulatuses. 5 Hageja seisukoht vastuhagi osas Hageja leiab, et laenuleping on võltsitud, 30 000 euro ulatuses laenu andmine ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. L. A. oli XXX, kelle elukäigu ja isiksuse peamiseks kujundajaks oli juba aastaid XXX. Ka tema surma põhjusena tuvastati XXX. Oma elu viimased aastad elas L. A. XXX tingimustes temale ja V. G. kaasomandina kuuluvas korteris, mis oli tema ainus vara. Tema sissetuleku moodustasid pension (2015. a 248,89 eurot kuus) ja sotsiaaltoetus 12,79 eurot kuus. Temast jäid maha tasumata elektri- ja kommunaalteenuste võlad (vastavalt 45 eurot ja 596,67 eurot) ning maksuvõlg summas 15,03 eurot. L. A. suheldes ei saanud need asjaolud kostjale teadmata olla. Seetõttu on mõistliku isiku käitumisega vastuolus ning eluliselt ebausutav kostja väide L. A. 30 000 euro suuruse laenu andmise kohta, mille viimane pidi koos intressidega 2.10.2014 tagastama. Nii suure rahasumma kasutamine ei oleks kõrvalseisjatele märkamata jäänud, kuid L. A. elustiilis ja kulutustes mingeid märgatavaid muutusi ei toimunud. Ta elas endiselt puuduses ja pärast surma jäid temast järele võlad. Ka kostja enda väitel vajas L. A. pärast 30 000 euro saamist jätkuvalt kõrvalabi. Kui L. A. võlgnes kostjale 30 000 eurot, siis tekib küsimus, miks korteriomandi ostmisel kogu müügisummat L. A. võlaga ei tasaarvestatud. Hageja nõudel viidi läbi L. A. pärandi inventuur. Pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kostja esitas L. A. sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu pärast inventuuri lõppemist. PärS § 143 kohaselt üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutav pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Põhihagi rahuldamise korral omandab hageja XXX asuva korteriomandi mõttelise osa müügilepingus näidatud väärtusega 5000 eurot ning peab tagastama kostjale viimase poolt L. A. lepingu sõlmimisel tasutud 3000 eurot. Seega saaks hagejat lugeda pärandvara arvel rikastunuks maksimaalselt 2000 euro võrra. Rikastumise tegeliku ulatuse kindlaksmääramiseks tuleks sellest summast PärS § 131 lg 1 ja § 139 lg 8 alusel ja PärS § 142 lg-s 1 kindlaksmääratud järjekorras maha arvata L. A. matuse kulud (423 eurot), inventuuri tegemise kulud (42 eurot) ning üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded (Maksu- ja Tolliametile tasumata maksuvõlg alates 24.01.2014, mille suurus 26.01.2016 seisuga oli 15,03 eurot, Eesti Energia AS-ile elektrienergia ostumüügilepingu järgi tasumata põhivõlg 226,50 eurot ja kõrvalnõuded 118,07 eurot, kokku 344,57 eurot, kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2015/953 täitmisel olev võlanõue summas 468,79 eurot (arvestamata täitemenetluses lisanduvaid viiviseid) ja kohtutäituri tasu nõue 127,97 eurot, kokku 596,76 eurot). Kokku kuuluks maha arvamisele 1421,36 eurot. Seega kostja nõude saaks rahuldada vaid 578,64 euro ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha müügilepingust taganemise õiguspärasuse ja hageja omandi üleandmise nõude osas, seejärel hageja väärtuse vähenemise hüvitamise nõude ning viimasena vastuhagi osas. Lepingust taganemine, omandi üleandmine Vaidlus puudub selles, et XX.XX.XXXX sõlmitud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga müüs L. A. talle kuuluva kaasomandiosa XXX linnas asuvast korteriomandist Ants Tugevale, kes kanti uue kaasomanikuna kinnistusraamatusse. XX.XX.XXXX väljastas Tartu notar Andres Ott pärimistunnistuse (kd I tl 19), mille järgi läksid hagejale üle kõik L. A. õigused, kohustused ja vara, sh Tartu notar Andrus Ruuli poolt XX.XX.XXXX koostatud ja tõestatud korteriomandi mõttelise osa müügilepingust ja asjaõiguslepingust tekkinud õigused ja 6 kohustused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja Marina Laasi L. A. pärijana on lepingust kehtivalt taganenud ning kas tal on õigus nõuda Ants Tugevalt lepingu järgi saadu tagastamist. Kohus leiab, et
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingu p 2.7 kohaselt loeti kolme punktis 2.3 nimetatud osamakse tähtajaks tasumata jätmine lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab müüjale õiguse lepingust taganeda. Korteriomandi mõttelise osa ostuhind oli lepingu p 2.1 kohaselt 5000 eurot, millest 3000 eurot oli lepingu p-i 2.2 kohaselt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist ning 2000 eurot kohustus ostja lepingu p-i 2.3 kohaselt tasuma müüjale sularahas või ülekandega müüja pangakontole igakuiste osamaksetena summas 83, 33 eurot iga kuu
lg-le 3.
kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega taganeda võib võlausaldaja sõltumata sellest, kas lepingu rikkumine on vabandatav või mitte.
lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja lepinguline esindaja saatis 12.04.2016 kostja müügilepingus näidatud elukoha aadressil teate selle kohta, et on L. A. pärija, andis kostjale tähtaja tasumata osamaksete tasumiseks ja teatas oma kontonumbri, kontaktandmed (kd I tl 31). Omniva väljastusteate (kd I tl 32) järgi väljastati teade kostjale 29.04.2016. Kostja väidab, et lisatud ei olnud dokumenti, mis tõendaks hageja pärimisõigust. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik hageja pärimisõigust ise kontrollida. Saadetud teates oli märgitud, et pärimistunnistusega on võimalik tutvuda Advokaadibüroos Ann Saar. Samuti on andmed pärijate kohta kättesaadavad pärimisregistri vahendusel. Kohus leiab, et arvestades kirja kättetoimetamise ja hagi esitamise aega oli kostjal piisavalt aega hageja pärimisõiguses veendumiseks.
lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik mh juhul kui ta ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võlgnetava raha notari juures hoiustada. Teadmata kindlalt kellele kohustust täita, oleks kostja saanud võlgnetava raha hoiustada notari juures ning kindlustada sellega lepingu kohase täitmise.
lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Taganemisavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Hageja taganes lepingust XX.XX.XXXX Tartu notar Andrus Ruuli poolt koostatud ja tõestatud avaldusega (kd I tl 34-36). Taganemisavaldus on tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo töötaja poolt teistkordsel edutul kättetoimetamiskatsel 20.06.2016 jäetud kostja XXX asuva elukoha postkasti (kd I tl 37), millega taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud. Samuti on kostja taganemisavalduse saanud kohtumenetluses koos kohtudokumentidega. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on nõus tagastama kostjale enne müügilepingu sõlmimisel L. A. allkirjaga enne lepingu sõlmimist kostja poolt tasutuks loetud 3000 eurot. Hagiavalduse resolutsioonis palub hageja mõista endalt kostja kasuks välja 3000 eurot kostja kasuks korteriomandi kaasomandiosa eest tasutud müügisumma tagasitäitmiseks, mida soovib tasaarvestada korteriomandi väärtuse vähenemise hüvitamise nõudega. Kohus märgib, et ei saa hagejalt tema enda taotluse alusel kostja kasuks midagi välja mõista. Kostja ei ole nõuet tasutud müügisumma tagastamiseks esitanud. Kuna korteriomandi väärtuse vähenemise nõue jääb rahuldamata, ei oleks kohus saanud neid nõudeid omavahel tasaarvestada. Kohus leiab, et hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõue 3000 euro hagejalt kosja kasuks väljamõistmiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt müügilepingu alusel kostjale üle antud korteriomandi kaasomandi mõttelise osa tagastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema 8 kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostjat tuleb kohustada andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused, s.o kinnistusraamatu kande kustutamiseks, mille kohaselt XXX asuva korteriomandi registriosa nr-ga XXX mõttelise osa omanik on kostja ning hageja kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi mõttelise osa omanikuna. Väärtuse vähenemise hüvitamine
lg 4 kohaselt kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Hageja leiab, et korteris teostatud lammutustööd ei ole vaadeldavad korteri korrapärase kasutamisena
Lammutustöödega on kostja vähendanud korteriomandi väärtust, mis tuleb müügilepingust taganemise kehtivuse ja korteriomandi tagastamise korral hagejale hüvitada. Hageja nõuab kostjalt korteri uuesti elamiskõlbulikku seisundisse viimiseks minimaalselt vajalike tööde hüvitamist summas 4953,31 eurot. Kohus leiab, et
lg 4 järgi ei saa nõuda asja taastamise kulude hüvitamist, vaid saab nõuda hüvitist ulatuses, milles asja väärtus on vähenenud. Ei ole tõendatud, et korteri elamuskõlbulikku seisundisse viimiseks vajalike kulutuste väärtuse võrra on korteriomandi väärtus vähenenud. Vaidlus puudub selles, et korter oli halvas seisus, ka hageja enda sõnul olid küttekolded vähemalt osaliselt amortiseerunud. V. G. kaasomandi osa päris Elva linn. Elva vallavalituse esindaja Jaanika Saare sõnul Elva linn oli seisukohal, et nad ei saanud kahju. Korteris ei olnud võimalik enam sees elada (12.02.2018 kohtuistungi protokoll, kd II tl 105 pöördel). Arvestades korteri seisukorda ei pruukinud lammutustööd korteriomandi väärtust vähendada. Vastuhagi Vastuhagis nõuab kostja Ants Tugev hagejalt Marina Laasilt hagi esemena XX.XX.XXXX kostja ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu alusel üle antud laenu 30 000 euro tagastamist ja palub välja mõista ka viivise. Ekspertiisiakti (kd II tl 68-72) kohaselt laenulepingu esimese lehe allosas paremal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud L. A., ei ole võimalik määrata, kas teisel lehel oleva allkirja on kirjutanud L. A. Seega L. A. on tõenäoliselt laenulepingule alla kirjutanud. Samas eksperdiarvamuse kohaselt XX.XX.XXXX Ants Tugeva ja L. A. vahel sõlmitud laenulepingu mõlemad lehed ja 15.11.2015 kinnituskiri on L. A. poolt väga tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt (kd II tl 62-64). Seega vähemalt üks nendest kahest dokumendist ei ole tõenäoliselt koostatud ja allkirjastatud sellel näidatud kuupäeval. Laenu üleandmine ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Laenulepingu (kd I tl 162-163) p 1.2 kohaselt laenuandja kohustus laenusaajale laenu üle andma peale lepingu allkirjastamist. Laen oli kostja sõnul üle antud sularahas. Tõendid raha üleandmise kohta puuduvad. Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga, et XXX L. A. 28.12. 2013 laenulepinguga 30 000 euro ulatuses tagatiseta laenu andmine ei ole eluliselt usutav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jäämist on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud summas 1211 eurot (riigilõivud 775 eurot, sh hagi tagamise taotluselt 50 eurot ning eksperdikulud 436 eurot) ning lepingulise esindaja kulud kokku 2400 eurot (sh käibemaks). Kostja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1440 eurot. Asja 9 materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskuluks täiendavalt riigilõiv 1050 eurot, sh hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Vastaspoole menetluskulude kohta ei ole kumbki pool kohtule seisukohta esitanud. Hagiavalduses esitatud nõuetelt on hageja tasunud riigilõivu kokku 725 eurot. Põhihagi hind arvestades nõude suurendamist on 9953,31 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 550 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduses esitatud nõuetelt riigilõivu enam 175 eurot ning hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu osas on hageja menetluskulud seega põhjendatud 600 euro ulatuses (550 eurot + riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot). Asjas on 21.04.2017 määruse alusel viidud läbi dokumendi- ja käekirjaekspertiis, millega seotud kulud summas 436 eurot on kandnud hageja. Hagejat esindas menetluses advokaat Eve Laine. Esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses käesoleva tsiviilasjaga 20 tundi ning tunnitasu 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 2400 eurot (sh käibemaks) on asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3436 eurot (600 eurot + 436 eurot + 2400 eurot). Kostja on vastuhagilt ning hagi tagamise taotluselt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu 1440 eurot on asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2490 eurot (1050 eurot + 1440 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 747 eurot (2490 eurot x 30%); kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2405,20 eurot (3436 eurot x 70%). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 1658,20 eurot (2405,20 eurot - 747 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.