) § 970 lg 1 p 4 järgi on 227 eurot 41 senti. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt (65 000 eurot) kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2-16-4341 Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue vekslist, mille väljastamisega kohustus kostja
Kostja väljaantud veksel sisaldab nimetust „veksel“ poola keeles, kuna veksel oli koostatud Poolas. Samuti on vekslile märgitud maksetähtpäev, maksekoht, isiku nimi, kellele tuleb maksta, veksli väljaandmise aeg ja koht (9. detsember 2014, Tallinn) ning sellel on veksli väljaandja allkiri. Seega vastab veksel
lg 2 nõuetele ja on koostatud vormipuudusteta.
lg 1 järgi ei ole veksli pidaja jaoks tähtsust, kas veksli väljaandja sai vekslis märgitud rahasumma kätte. Tähtis on ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Sellega erineb veksli väljaandmine laenusuhetest, kus laenulepingut on võimalik vaidlustada selle rahatuse tõttu. Kuna kostja väljastas veksli ega vaidle sellele vastu, siis on kostjal kohustus maksta õigustatud isikule ehk hagejale vekslis märgitud vekslisumma. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik ja hagi vekslisumma väljamõistmiseks saab esitada vekslit protestimata.
Kõik
Seda tunnistas ka kostja kohtukõne teesides. Tõendamata on kostja väide, et tema nime kirjutamisel vekslile ei olnud seal mingeid kirjeid (veksli rekvisiidid) ning need on kantud vekslile hiljem. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Kuna esialgne võlausaldaja oli Poola Vabariigi kodanik, siis oli veksli väljaandmine poola keeles põhjendatud. Käekirjaekspertiisiga on tõendatud, et veksli andis välja kostja. Veksli allkirja kohal käsitsi kirjutatud kostja nimi on käsitatav allkirjana. Tähtsust ei ole asjaolul, et veksli teksti ei ole tõenäoliselt kirjutanud kostja. Lihtveksli teksti ei pea kirjutama veksli väljaandja.
lg-st 1 tuleneb, et veksli pidaja jaoks ei ole tähtis see, kas veksli väljaandja sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli väljaandmisel on tähtis ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Veksli väljaandmine erineb laenusuhetest, kuna laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada selle rahatuse tõttu. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Lihtvekslile esitatud nõuded on sätestatud
lg 2 p-des 1 ja 4–8.
lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu
tähenduses lihtveksli, mis vastab
Veksli lunastamise tähtpäev on saabunud, kuid veksel on lunastamata. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta
lg 2, mille kohaselt on
lg-s 1 nimetatud nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul ei ole vekslit
Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Seadus sellist erandit lihtveksli puhul ette ei näe. Protestimisest vabastamist käsitleb
Kohtule esitatud tõenditest
lg-s 1 viidatud märgete tegemist ei nähtu ja hageja ka sellisele märkele ei tugine. Seega on täitmata
lg-s 2 sätestatud nõudeõiguse tekkimise eeldus, mille tõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Nõudeõiguse tekkimise eeldust ei saa pidada seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikuks korraks, mille puhul tuleks hinnata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt, ega selle korra rakendamise võimalust ole minetatud.
§-des 962–969 sätestatud veksli protestimine ei ole käsitatav vaidluse kohtueelse lahendamise korrana. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta
Viidatud sätte kohaselt kaotab veksli omanik oma õigused kõigi vekslikohuslaste vastu, välja arvatud veksli aktseptinud maksja, kui ta ei ole järginud tähtaegu, mis on ette nähtud protestimiseks aktseptimata või lunastamata jätmise tõttu. Veksli väljaandja ise kohustub tingimusteta maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Veksli väljaandja teab veksli väljamaksmise tähtaja saabumisest ning peab üles näitama huvi veksli omaniku kindlakstegemiseks, et täita oma kohustus. Kui vekslit ei ole tähtaegselt lunastamiseks esitatud, võib vekslikohuslane hoiustada vekslisumma veksli omaniku kulul ja riisikol (
). Kui veksli omanik ei esita lihtvekslit lunastamiseks, ei too see kaasa veksli väljaandja kohustuste lõppemist. Veksli valdaja säilitab aegumistähtaja vältel nõudeõiguse lihtveksli väljaandja vastu ka veksli protestimata jätmise korral. 7. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. 3
Pooled ei ole seda kohtute seisukohta vaidlustanud ega toonud esile asjaolusid, mis saaksid selle järelduse kahtluse alla seada. Seega lähtub kolleegium asja lahendamisel sellest, et vaidlusalune veksel oli lihtveksel. 11. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul oli lihtvekslist tuleneva nõude esitamise eelduseks veksli protestimine
lg 2 mõttes.
lg 1 järgi võib veksli omanik veksli lunastamata jätmise korral pärast maksetähtpäeva saabumist nõuda vekslile üleandepealdiste tegijalt, veksli väljaandjalt ja muult vekslikohuslaselt sama lõike p-des 1–4 märgitud summade tasumist.
lg 2 järgi on nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta
lg 2 ning seetõttu pidanud praegusel juhul lihtvekslist tuleneva nõude eelduseks veksli protestimist
13.
lg 1 kohaselt on lihtveksel käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Veksli (sh lihtveksli) lunastamiseks ei ole üldjuhul aga kohustatud mitte üksnes veksli välja andnud isik. Vekslikohuslased on sätestatud
lg-s 1, mille järgi nendeks on veksli välja andnud, veksli aktseptinud, vekslile üleandepealdise teinud või vekslikäenduse andnud isik.
Protest
ja
lg 2 mõttes on tähtis olukorras, kus veksli omanik esitab nõude mõne vekslikohuslase vastu, kes nõuet ei lunasta. Sellisel juhul kinnitab notar või selleks seadusega õigustatud muu isik, et veksli maksjale on tehtud veksli aktseptimise või lunastamise ettepanek (
Selliselt on protest justkui tõend selleks, et vekslist tuleneva nõudega saaks pöörduda mõne teise vekslikohuslase vastu (st esitada regressinõude). Seega üldjuhul on protestimine vajalik ka lihtveksli puhul. 14. Erandlik on aga olukord siis, kui nõue esitatakse veksli väljaandja vastu. Erisättena reguleerib lihtveksli väljaandja vastutust
lg 2.
lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib veksli omanik esitada väljaandja vastu
lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest.
lg 2 teine lause täpsustab veksli väljaandja vastu esitatava nõude sisu, st lisaks lunastamata vekslisummale võib veksli omanik nõuda ka
lg-s 1 nimetatud intressi, viivist, kulude hüvitamist ja hüvitist 0,33 protsendi ulatuses vekslisummast, arvestatuna koos intressiga. Seega on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et praegusel juhul oli nõude esitamise eelduseks lihtveksli protestimine. Eelnevast lähtudes tuleb ringkonnakohtul asi uuesti lahendada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.