KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1085 Tsiviilasi I M hagi Tallinn, xxx kor

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 3. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei saa otsustada, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.

§ 190

lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (vt Riigikohtu 12.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253, p 15.2). Kohus on 09.02.
2. a määrusega rahuldanud hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jääb hageja esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevas asjas on hagejale antud 07.03.

1. a määrusega menetlusabi 325 eurot ja 28.08.
2. a määrusega menetlusabi 500 eurot. Arvestades menetluses kompromissi sõlmimist, peab kohus võimalikuks

§ 190lg 7 kohaldamist.

Võttes arvesse kompromissi sõlmimise aega (mitte kohtu vastaval ettepanekul, vaid otse kuulutamise päevale eelneval päeval), vaidluse asjaolusid ja menetlusabi liiki (lõiv hagiavalduselt ning ekspertiisi-kulu hageja taotletud ekspertiisi eest), vabastab kohus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu 325 euro ulatuses. Vastavalt

§ 179lg-le 1 ja § 190 lg-le 4 mõistab kohus hagejalt riigi kasuks välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus 3

§ 179

lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuigi

§ 179

lg 5 järgi tuleb üldjuhul lahend täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest, siis võttes arvesse hageja keerulist majanduslikku olukorda, kompromissi sisu ja hüvitatavate kulude suurust, määrab kohus, et lahend tuleb täita kahe kuu jooksul alates jõustumisest.

§ 179

lg 9 järgi tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 5.

§ 179

lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Rahandusministri 30.10.

1. a käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on vastavaks asutuseks määratud Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel 21.02.
2. a sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja lahendit eraldi saata, vaid kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute Infosüsteemi vahendusel. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi riigilõivu väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu kohtu määratud tähtajaks täitnud nõuetekohaselt. 6.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes

§ 661lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme päevani.

Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. Menetlusabi hüvitamisega seonduvas osas saavad määruskaebuse esitada üldises korras hageja või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4