Obsah (7)

§ 175§ 180§ 159§ 126§ 124§ 179§ 306

Kriminaalasi nr. 1-17-10095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 22.02.2018.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Kristina

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 1250 eurot; 2)

§ 175lg 1 p. 3 alusel – isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-Põ

I0096) tegemise kulu summas 84 eurot; ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi (akt nr 393) tegemise kulu – 380 eurot ja surnu ekspertiisi (akt nr 17EPõS0025/494) tegemise kulu – 222 eurot, kokku 686 eurot;

§ 180

lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta määratud kaitsjale määratud tasu summas 1734.- eurot riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1936.- eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 161.33 eurot, 12. kuul 161.37 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Elizaveta Kapitonovale eraldi dokumendina. Asitõendid 1) Kolm CD-plaati video – ja kõnesalvestustega ning DVD-plaat auto pardakaamera videosalvestusega (asuvad ümbrikus kriminaaltoimiku juures) –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde; 2) X2 riideesemed (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn) –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) Elizaveta Kapitonova mobiiltelefon Samsung SM-G800F IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxx (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn)- tagastada

§ 124

lg 3 p 2 alusel süüdistatavale Elizaveta Kapitonovale peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Süüdistus Elizaveta Kapitonovat (Kapitonova) süüdistatakse selles, et tema 16.06.2017 kella 23.10 paiku Tallinnas Valge tänava alguses asuva parkimisplatsi lähedal võttis enda käekotist välja noa ning tekkinud tüli käigus lõi sellega tahtlikult X2le rindkeresse südame piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Elizaveta Kapitonova X2le tahtlikult eluohtliku vigastuse, s.o torke-lõikehaava rindkere vasakul pool koos südame vasaku vatsakese vigastusega, mille tõttu tekkis vereringe puudulikkus ja peaajukahjustus, mistõttu kannatanu suri 03.10.2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Oma tegevusega pani Elizaveta Kapitonova toime tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Süüdistatav Elizaveta Kapitonova tunnistas kohtuistungil oma süüd selles, et lõi X2d noaga, kuid ei tunnistanud end süüdi tapmises. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 16.06.2017.a. õhtul viibisid Elizaveta Kapitonova ja X2 ühes seltskonnas X3, X4i ja X5iga. Endise Paekaare Gümnaasiumi juures tarvitati alkoholi ja hiljem liiguti sealt edasi mööda Valge tänavat Lauluväljaku suunas. Kella 23.10 paiku jõuti Valge tänava alguses asuva parkimisplatsi lähedale, kus Elizaveta Kapitonova ja X2 vahel tekkis tüli. See on tõendatud tunnistaja X3 ütlustega, mille kohaselt liiguti alguses koos, kuid mingil hetkel hakkasid X4 ja X5 kiiremini astuma ja tema, X2 ning Liza jäid neist tahapoole. X2 ja Liza hakkasid omavahel riidlema. Samuti nähtub tunnistaja X6i ütlustest, et tehes õhtul kella 11 paiku oma maja trepikoja juures väljas suitsu (xxxx), kuulis ta riidlemist, eriti naisterahva karjumist ja ta läks vaatama, kas keegi vajab abi. X2 löömist noaga ükski kohtus ütlusi andnud tunnistaja pealt ei näinud. Seltskonnas viibinud X4 ja X5 kõndisid eespool ja hetkel kui väidetav noaga löömine Elizaveta Kapitonova poolt aset leidis, oli X3 läinud põõsastesse ihulikke vajadusi rahuldama. Tunnistaja X3 ütlustest nähtub, et kui Liza ja X2 riidlesid, võttis Liza mustast käekotist välja noa. Nii tema kui X2 käskisid tal noa kotti tagasi panna, kuid kas ta seda ka tegi, tunnistaja öelda ei osanud, sest läks 5-10 meetri kaugusele põõsastesse häda tegema. Seejärel jooksis tema juurde X4 ja ütles, et X2 on verine. X2 oli maas pikali, särk ja püksid verised. Lizat ta enam ei näinud. Tunnistaja X4 kinnitas X3 ütlusi selles, et tema liikus koos X5iga X3st, X2st ja Elizaveta Kapitonovat eespool. Kuna tagapool liikunud seltskond kutsumise peale edasi ei tulnud, otsustas ta minna tagasi nende juurde. Kui kohale jõudis, lamas X2 asfaldil, X3 oli põõsastes, Lizat ei olnud. Kui nad X2il särgi üles tõstsid, hakkas kõhust ülevaltpoolt ohtralt verd tulema. Tunnistaja X4 ei näinud ega tea, kuidas X2l haav tekkis, kuid X3 käest kuulis ta X2i ja Liza vaheliselt riiust ning Liza käes olnud noast. Tunnistaja X6i ütlustest nähtuvalt läks ta enda kodu juurest (xxxx) umbes 70 meetri kaugusele, kus nägi maas lamavat noormeest ja tema kõrval kahte sõpra, naisterahvast ta ei näinud. Noormees lamas maas huuled sinised, kahvatu, pulssi ei tundnud. Koos teise noormehega tegid kunstlikku hingamist, mille peale tekkis pulss. Kiirabi ütles, et noormehel on noahaav, kiirabi samuti elustas, tegi südamemassaaži ja pani maski. Maas lamanud noormehel oli särk verine. Seega peale X3 eemaldumist põõsastesse jäi X2 juurde üksnes Elizaveta Kapitonova, kelle käes oli nuga. Kohtu hinnangul on välistatud, et Elizaveta Kapitonova ja X2ga oleks liitunud veel keegi võõras, kolmas isik. Sellist asjaolu ei ole maininud ei süüdistatav ega tunnistajad X3 ega X

1. Tunnistaja X3 nägi vahetult enne põõsastesse minekut Elizaveta Kapitonova käes nuga. Süüdistatav Elizaveta Kapitonova ei ole ka eitanud X2 löömist noaga, mille sai varasemalt kingituseks ja kandis kaasas kui talismani. Ta mäletas noaga löömise hetke sündmusi nn välkudena ja üldse tolle õhtu sündmusi valikuliselt. Prokuröri küsimusele: „Kuidas toimus X2i löömine“, vastas Elizaveta Kapitonova: „Mu käsi, milles oli nuga, rippus, tõstsin käe ja lõin X2it 3 noaga rindu.“ Kapitonova. Seega uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et X2d lõi noaga Elizaveta Kriminaalasjas on kohtule esitatud tõendite hulgas sündmuskoha vaatlusprotokoll ja hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestiste vaatlusprotokoll, millised samuti tõendavad X2 suhtes toimepandud vägivallategu, selle toimepanemise aega ja kohta. Nuga, mida Elizaveta Kapitonova 16.06.2017.a. hilisõhtul oma käekotist välja võttis ja millega X2d lõi, ei ole leitud. Küll on aga asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud Elizaveta Kapitonova mobiiltelefonis Samsung SM-G800F andmekandjal pildifaile. Nimelt on kaks pildifaili noast. Elizaveta Kapitonova kinnitas, et see on sama nuga, mis oli tal 16.06.2017.a. kaasas ja millega ta X2d haavas. Kohtus kirjeldas süüdistatav nuga järgmiselt: lahtikäiv, käepidemel graveering, tera umbes 7 cm pikk, üldpikkus 14 cm. Nuga avanes nupule vajutades. Hiljem viskas noa LõunaEestis puhkekeskuse kõrval olevasse järve. X2l esinenud vigastused ja surma saabumine Elizaveta Kapitonova tegevuse tulemusena on tõendatud väljavõttega haigusloost, isiku ekspertiisiakti ja surnu ekspertiisiaktiga. Nimelt väljavõttest haigusloost nr xxxxxxx nähtub, et 16.06.2017.a. patsient hospitaliseeritud kiirabi poolt elustamise järgselt, patsienti torgatud noaga südamesse. Kiirabi saabudes patsient ilma elutunnusteta, asüstoolias, pupillid laiad. Kiirabibrigaadi poolt elustatud kolm korda. Kiirabikaardist nähtuvalt on lokaalne leid: rindkere vasakul poolel südame piirkonnas umbes 3 cm lahtine torke-lõikehaav, diagnoositud kliiniline surm. Isiku ekspertiisiakti nr 17E-PõI0096 kohaselt esines X2l torke lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos südame vasaku vatsakese eesseina läbistava vigastusega, mis võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke – lõikevahendiga (noaga). Rindkereõõnde ulatuv torke – lõikehaav koos südame vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus. Ekspert ei tuvastanud X2l enesekaitsele viitavaid vigastusi. Löögi suund võis olla eest taha. X2l tuvastatud tervisekahjustused põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Surnu ekspertiisiaktist nr 17E-PõS0025/494 nähtuvalt on ekspert leidnud, et X2le 16.06.2017.a õhtul tekitatud rindkere vigastus (torke- lõikehaav vasakul pool rindkerel koos südame vasaku vatsakese vigastusega, millega vereringe puudulikkusest kaasnes anoksiline peaajukahjustus) on otseses põhjuslikus seoses tema surmaga 03.10.2017.a kell 21.
2. Kohtu hinnangul on tõendatud Elizaveta Kapitonova poolt talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteo - tüli käigus tahtlikult X2le rindkeresse südame piirkonda löömine – toimepanemine. Asjaolu, et X2 surm saabus kolme ja poole kuu pärast, ei välista Elizaveta Kapitonova tegevuse kvalifitseerimist tapmisena, kuivõrd tema poolt toimepandud noaga löömine ning X2 surma vahel esineb põhjuslik seos. Surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tekkis X2l noaga löömise tagajärjel vereringe puudulikkus, millega omakorda kaasnes anoksiline peaajukahjustus. Tänu sündmuskohal viibinud X3le ja X6ile, kes häirekeskusest saadud juhistele teostasid kunstlikku hingamist ja seejärel meditsiinipersonali kiirele sekkumisele ja elustamisele hakkas seiskunud süda uuesti tööle, kuid teadvusele X2 enam ei tulnud ning suri 3,5 kuud hiljem. Teadvusele mittetulemist kinnitas kohtuistungil ka X2 ema X
3. Arutavas kriminaalasjas oli prokuröri ja kaitsja vahel põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks kuriteo kvalifikatsioon. Prokurör jäi kohtuvaidlustes kindlaks süüdistuses märgitud kvalifikatsioonile - KarS § 113 lg
4. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid ei kinnita Elizaveta Kapitonova poolt X2 tahtlikku tapmist ja üldse noaga löömist. Kaitsja väitis, et Elizaveta Kapitonova mäletas küll seda, et tal oli nuga käes, kuid ei kirjeldanud noalööki. Keegi noaga löömist ei näinud, järelikult tõendid noaga löömise osas täielikult puuduvad. Ei ole välistatud, et X2 sai vigastada mitte Kapitonova löömise, vaid mingisuguse muu liigutuse tõttu. See, kuidas nuga puutus kannatanu vastu, kuidas ta kannatanut vigastas, on tõendamata. Kaitsja tunnistas põhjusliku seose olemasolu Elizaveta 4 Kapitonova poolt noa kätte võtmise ja X2 vigastamise vahel, kuid noaga löömist ei kinnita kaitsja seisukohast ükski tõend, seda võib üksnes järeldada sellest, et vigastus oli tõsine ja raske. Kaitsja ei välistanud ka sellist versiooni, et X2 võis ise ettevaatamatult end vigastada noaga, mida Elizaveta Kapitonova hoidis enda ees käes. Eeltoodust tulenevalt taotles kaitsja kuriteo kvalifitseerimist KarS §-le 117 lg 1, s.o surma põhjustamine ettevaatamatusest. Prokuröri seisukohalt pani Elizaveta Kapitonova tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja arvates ei ole surma põhjustamise tahtlus tõendatud. Elizaveta Kapitonova puhul ei saa järeldada, et ta nägi ette ja soovis või möönis kannatanu surma saabumist. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga X2 surma põhjustamisest Elizaveta Kapitonova poolt ettevaatamatusest ning taotlusega kvalifitseerida süüdistatava käitumine KarS § 117 lg 1 järgi. Kaitsja poolt püstitatud versioon, et kannatanul tuvastatud torke-lõikehaav vasakul pool rindkeres võis tekkida kannatanu enda tegevuse tulemusel, intensiivsel ja jõulisel liikumisel süüdistatava suunas ja raskest joobeseisundist tingitud koordinatsioonihäirete tõttu tasakaalu kaotamisel on paljasõnaline ja oletuslik ning ümber lükatud süüdistatava Elizaveta Kapitonova enda ütlustega. Asjaolus, et seltskond tarvitas alkoholi, ei ole vaidlust. Seda on kinnitanud tunnistajad X3, X4, X5 ja ka süüdistatav Elizaveta Kapitonova. SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas võetud vereanalüüs tuvastas X2l vereplasmas etanooli 1,94 g/l. Siiski ei olnud kannatanul esinenud alkoholijoove vigastuse saamise põhjuseks. Elizaveta Kapitonova ei maininud kohtuistungil kordagi, et X2 oleks intensiivselt ja jõuliselt talle lähenenud ja ise nö kukkunud tema käes olnud noa otsa, vaid kinnitas, et X2 astus sammu tema suunas, kuid tema oli see, kes tõstis käe, milles hoidis nuga ja lõi X2it noaga rindu. Seega märgib kohus veel kord, et kaitsja versioon kannatanupoolsest iseenda vigastamisest ei tugine uuritud tõenditel. Kaitsjapoolsele versioonile vastu räägib ka Elizaveta Kapitonova käitumine pärast X2 haavata saamist. Kui välistada kannatanu noavigastuse saamine löögi tagajärjel, oleks igati loomulik ja mõistusepärane käitumine Elizaveta Kapitonova poolt kõigepealt ehmumine, kohapeale jäämine, siis abistada püüdmine, abi kutsumine, mitte aga lahkumine sündmuspaigast ja viga saanud inimese saatuse hooleks jätmine. Muidugi võivad inimesed käituda erinevalt, kuid kui endal süüd ei tunne, siis pole ka põhjust ära joosta. Seega ei kinnita kriminaalasja tõendid kaitsja poolt esitatud versiooni X2 surma põhjustamist Elizaveta Kapitonova poolt ettevaatamatusest, mis tähendab kaitsja arvates seda, et süüdistatava süü oli üksnes selles, et ta hoidis lahtise teraga nuga oma käes enda ees, kui alkoholijoobes X2 tasakaalu kaotades selle otsa kukkus. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 117 lg 1 järgi ei ole põhjendatud, kuna on tõendamist leidnud Elizaveta Kapitonova poolt noaga tahtlik löömine kannatanule vasakule poole rindkere piirkonda. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi kohaselt ei esinenud Elizaveta Kapitonoval kuriteo toimepanemise ajal sellist tervislikku seisundit, mis oleks piiranud tema võimet oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saada ja oma käitumist juhtida. Ta oli võimeline täielikult oma teo keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kohus nõustub prokuröriga, leides, et Elizaveta Kapitonova põhjustas X2 surma kaudse tahtlusega. Tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema poolt toimepandava teo ja saabuva tagajärje vahel. Kaudse tahtluse puhul peab süüdistatav võimalikuks tagajärje saabumist ja suhtub sellesse ükskõikselt ehk möönab tagajärje saabumist. Riigikohus lahendis 3-1-1-128-06 punktis 7 on märkinud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese 5 surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Elizaveta Kapitonova lõi noaga (süüdistatava sõnade kohaselt noatera pikkus umbes 7 cm) ühe korra südame piirkonda, mis on elutähtsa organi piirkond, ja kannatanul tekkis elule vahetu oht. Üksnes tunnistajate ja kiirabi kiire sekkumine ei toonud kaasa sündmuskohal fataalset tagajärge. Löömine on tahtlik käitumisakt ja Elizaveta Kapitonova ka kohtuistungil näitas, kuidas ta käe tõstis ja milline oli liigutus (vasakult paremale). Süüdistatav hindas X2 pikkuseks 178-179 cm, surnu ekspertiisiaktis on nimetatud tapetu pikkuseks 180 cm. Kohtuistungil oli näha, et Elizaveta Kapitonova ei ole pikka kasvu tütarlaps. Asitõendi vaatlusprotokollidest koos fototabelitega on näha, et 16.06.2017.a. kandis Elizaveta Kapitonova kõrgeid platvorm rihmikud. Seega kannatanu ja süüdistatava kõrguste vahe ei olnud väga suur ja süüdistatava käsi ei pidanud oluliselt tõusma, et teha löök rindkere suunas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal jaatatud enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame – või mõnes muus elutähtsas piirkonnas (3-1-1-16-05 p 10). Sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemad tagajärjed. Vaatamata sellele, et kaitsja küsimustele antud vastusest tulenevalt ei olnud süüdistataval soovi
5. juunil X2d tappa ning ta ei pidanud ka võimalikuks, et põhjustab tema surma, siis prokuröri küsimusele vastates sai ta aru küll, et kellelegi noaga südame piirkonda löömine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi, ka surma. Samas ei ole veel ühekordne noalöök rindkere piirkonda selliseks teoks, mis annaks automaatselt alust rääkida tapmistahtlusest. Selleks, et tuvastada tapmistahtlust, tuleb kontrollida ja analüüsida seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. KarS § 16 lg 4 (kaudne tahtlus) ja KarS § 18 lg 2 (kergemeelsus) kohaselt on kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral subjektiivse külje intellektuaalne element kokkulangev, st teo toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Seetõttu tuleb kindlaks teha, kas eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemusena või lootis, et see ei saabu. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavat juhuslikkusest( RK lahend nr. 3-1-1-128-06 p. 10). Soovimata küll surma põhjustamist, suhtus Elizaveta Kapitonova selle saabumisse ometi ükskõikselt. Seda ütles ta ka kohtuistungil vastates prokuröri küsimusele „Mida tunnetasite teda noaga lüües?”. Ta ei jäänud sündmuskohale abi osutama või abi välja kutsuma, vaid hoopis peitis end esialgu puude taha, seejärel lahkus sündmuskohalt. Seda tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud aadressil Narva mnt 130 Tallinn asuva Lars Invest OÜ rehvi töökoja välikaamerast nr 03 videosalvestusega faili alates kella 21.30 kuni 01.
6. Videosalvestiselt on näha, kuidas 16.06.2017.a. kell 23:11:37 ilmub kaamera vaatevälja Kapitonova, kellel seljas tumedat värvi püksid, tumedat värvi varrukateta särk ning paremas käes suur tumedat värvi kott. Kapitonova liigub kiire sammuga Valge tänava poolt mööda Turba tänavat Narva maantee suunas. Ka tunnistajate X7i ja X8 ütlused kohtuistungil kinnitavad Elizaveta Kapitonova lahkumist sündmuskohalt. Tunnistaja X7i ütlustest nähtuvalt sõidutas tema 16.06.2017.a. hilisõhtul koos sõbraga Lasnamäe Centrumi parklas abi palunud Liza või Elizaveta- nimelise tütarlapse Kristiine Keskuse läheduses olevasse Statoili (Circle K) bensiinijaama tanklasse. Järgmisel päeval oma 6 Facebook’i postitusi lugedes tundis ta ära foto järgi sama tütarlapse, keda otsiti taga seoses ühe noormehe noaga ründamises. Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos teabesalvestisega, milles on vaadeldud Tallinna Endla 43 asuva Circle K bensiinijaama turvakaamera 16.06.2017.a. videosalvestisi, millest nähtuvalt kell 23:42 sõitis bensiinijaama territooriumile sõiduauto Subaru Forrester, millest väljusid kaks meesterahvast ja süüdistatav. Teise tunnistaja X8 ütlustest nähtuvalt sõidutas ta koos sõbraga 16.06.2017.a. hilisõhtul purjus, ebaadekvaatse Elizaveta Kapitonova Kristiine Keskuse juurest Tallinna kesklinna, kus tema tuttavatel tütarlastel tekkis Elizaveta Kapitonovaga sõnavahetus ja ta nägi, kuidas Liza võttis kotist välja kokkupandud olekus noa ja hirmutas sellega tema tüdruksõpra. Seega näitab Elizaveta Kapitonova lahkumine sündmuskohalt, et ta püüdis minna võimalikult kaugele sündmuskohast. Veelgi enam nähtub nii süüdistatava kui tunnistaja X9i ütlustest, et järgmisel päeval lahkus süüdistatav küll eelnevalt kokkulepitult Tallinnast Lõuna –Eestisse ja seejärel Narva, kus ta 11.07.2017.a. kinni peeti. Kohus ei tuvastanud ühtki asjaolu, millele võis Elizaveta Kapitonova loota, et X2 tema teo tagajärjel ei sure. Ka see, et ta nägi puude vahelt, kuidas sõbrad kogunesid maas lamava X2 juurde, ei saanud tekitada temas lootust ellujäämisele, sest kõik olid alkoholijoobes ja mida nad oleksidki osanud tema abistamiseks ette võtta, ainult kiirabi välja kutsuda. Kuid südame piirkonda noaga löömisel võib surm saabuda väga kiiresti, ka kiirabi saabudes võib juba hilja olla. Kuna kohtu hinnangul ei põhjustanud Elizaveta Kapitonova X2 surma ettevaatamatusest, ei ole tema tegu kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Sellist kvalifikatsiooni ei pidanud õigeks ei prokurör ega ka kaitsja. Õige ja põhjendatud kvalifikatsioon Elizaveta Kapitonova poolt toimepandud kuriteole on KarS § 113 lg 1 - tapmine, mis toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud ranged karistused. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Lisaks süü suurusele peab karistuse mõistmisel arvestama ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Kuna Elizaveta Kapitonovat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning subjektiivsest küljest pani ta tapmise toime tahtluse nõrgima vormiga – kaudse tahtlusega, võib süüdistatava karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra ja seega karistab kohus teda 9-aastase vangistusega. Vangistuse kandmise alguseks jääb süüdistatava kinnipidamise päev, sest eelvangistusaeg KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. Tsiviilhagi X2 ema X1 on esitanud tsiviilhagi, mida täpsustas kohtuistungil, varalise kahju nõudes summas 2213.26 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 20 000 eurot. Varalise kahju nõue tuleneb matusega seotud kuludest, s.o summas 1256 eurot, kiriklik matusetalitus 120 eurot, bensiinikulu autoga haiglasse sõitmise kulu 108 eurot, haigekassa kindlustus 252.65 eurot ja saamatajäänud palk 476.61 eurot, kokku 2213.26 eurot. 7 VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Elizaveta Kapitonova süü X2 surmas. Kuivõrd varalise kahju suurust ei ole vaidlustatud ja süüdistatav nõustus taotletud summa suurusega, kuulub tsiviilhagi varalise kahju osas TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja Elizaveta Kapitonovalt väljamõistmisele. Poja surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise rahalise hüvitamise nõuet summas 20 000 eurot põhjendas X1 poja ootamatu vägivaldse surmaga põhjustatud sügava emotsionaalse šokiga ja hingelise traumaga kogu eluks. Eriti talumatu oli poja seisundi jälgimine haiglas ja paranemisele lootuse puudumise teadvustamine 3,5 kuu jooksul, kuna ta oli pojaga väga lähedastes suhetes, elades koos ja ta hoolitses igapäevaselt poja eest. Kohtuistungil täpsustati, et ainukese poja traagiline surm võttis kannatanult lootuse lapselapsele, kadus ära elumõte. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et toimunu tõttu on ta pidevalt stressiolukorras, on sunnitud töölt võtma vabu päevi, aeg-ajalt olema töövõimetuslehel, tal oli kõrge vererõhk. Kui üldiselt tuleb hüvitada üksnes kahjustatud isikule endale tekitatud kahju, siis VÕS § 134 lg 3 näeb isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude ette ka isiku lähedastele. Selline nõudeõigus on lähedastel nimetatud sätte järgi aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-08 märkinud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa „erandlikuks asjaoluks“ olla surma põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ning sellega kaasnev lein ja kaotusevalu ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Erandlikuks asjaoluks ei ole ka perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Küll aga võib erandlikuks asjaoluks pidada näiteks lähedase isiku ruumilist lähedust surma põhjustamise ajal ehk siis tapmise või selle tagajärgede vahetut pealt nägemist, aga ka tapetu lähedase isiku poolt tapetu vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi. Kuivõrd süüdistatav nõustus mittevaralise kahju nõudmisega, vaidles vastu üksnes kannatanu poolt esitatud kahjusumma suurusele, siis kohus peab põhjendatuks osaliselt hüvitada mittevaralise kahju nõue. Surm iseenesest tekitab küll hingelise trauma ja kaotusvalu, aga tulenevalt kohtupraktikast ei ole surm ise see erandlik asjaolu, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kohus peab antud juhul erandlikuks asjaoluks kannatanu hingelisi üleelamisi, eelkõige seda, et tegemist oli pojaga. Üldjuhul ei peaks vanemad matma oma lapsi. Erandlikuks asjaoluks loeb kohus ka seda, et ema pidi pikema aja jooksul nägema pealt oma ainukese lapse lootusetus olukorras olemist haiglas. Samuti olid kannatanul psüühilised üleelamised, ta viibis mitmeid kordi haiguslehel seoses kõrge vererõhuga, mis oli tingitud tema psüühilisest seisundist seoses pojaga juhtunud traagilise sündmusega. Haiguslehel olemine on tõendatud ka dokumentaalselt. Kohus leiab, et mittevaralise kahju summa ei saa olla väga väike. Samas tuleb arvestada ka ühiskonna heaolu taset ja süüdlase sissetulekuid ning majanduslikku olukorda, sest väljamõistetav hüvitis ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kannatanu poolt nõutud 20 000 eurot on ebamõistlikult suur summa, mis seaks süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda (tuleb tal ju hüvitada kannatanule ka küllaltki suur varaline kahju ja riigile kriminaalmenetluses tekkinud kulud). Kohus leiab, et poja surmaga tekitatud psüühilised üleelamised annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 5000 eurot Menetluskulud 8 Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, ja ekspertiiside (isiku ekspertiis, surnu ekspertiis ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis) maksumus.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskulud küllaltki suured.

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt

§ 179lg 1 p 2 alusel välja sundraha, s.o 1250 eurot. Isiku ekspertiisi (17E-Põ

I0096) maksumus 84 eurot, surnu ekspertiisi (akt 17E-PõS0025/494) maksumus 222 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 393) maksumus 380 eurot, kokku ekspertiiside maksumus 686 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, võib jätta osa menetluskuludest - määratud kaitsjale määratud tasu summas 1734 eurot - riigi kanda. Pikaaegse vanglakaristuse kandmisel on raskendatud rahaliste nõuete hüvitamine. Kui ta neid ei suuda hüvitada karistuse kandmise ajal, tuleb seda teha peale vabanemist. Kuid selleks tuleb peale vabanemist esmalt leida endale elu- ja töökoht. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis on põhjendatud menetluskulude tasumine pikema perioodi jooksul. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kannatanu õigusabikulud Kannatanu esindaja Viktoria Ivanova esitas kohtule taotluse X1 õigusabikulude kokku summas 1000 eurot hüvitamiseks. Taotlusele on lisatud kaks arve- kviitungit, vastavalt 126.1.3 ja 126/2.3. Arve-kviitungitele ei ole lisatud spetsifikatsiooni, s.t ei nähtu millistele toimingutele kui palju aega esindaja kulutas ja milline on tema ühe tunni hind. Vaatamata sellele, et taotluses näidatud esindajatasu summa kujunemine ei ole esindaja poolt lahti kirjutatud ega ole kohtule jälgitav, ei ole maakohtul õigus jätta nimetatud summa täies ulatuses menetluskulude hulka arvamata. Riigikohtu lahendi 3-1-1-14-14 punkti 1068 valguses tuleb kohtul anda hinnang, kas seda summat saab pidada mõistlikuks. Kohus peab taotluses esitatud summat mõistlikuks. Nimelt hõlmab 1000 eurot nii tsiviilhagi koostamist, selle täiendamist, kohtuvaidluste kirjaliku kõne koostamist, viiel kohtuistungil osalemist kokku 13h 50 min (lõunavaheajad välja arvatud). Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt on esindaja aktiivselt osalenud kohtuistungitel, esitades süüdistatavale ja tunnistajatele küsimusi. Kohus loeb 1000 euro suurust esindajatasu nõuet õigustatuks ja mõistlikuks. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-67-13 punktis 11 on märgitud, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse

§ 180lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule.

Seega tuleb Elizaveta Kapitonoval hüvitada X1le esindaja tasu summas 1000 eurot. Asitõendid Kriminaalasja materjalidele on lisatud kolm CD-plaati video – ja kõnesalvestustega ning DVDplaat auto pardakaamera videosalvestustega, need tulevad

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

Tapetu X2 katkised ja verised riideesemed, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumisest, kuna riidesemed on väärtusetud ja X1 neid endale ei soovinud. Elizaveta Kapitonovalt ära võetud mobiiltelefon Samsung SM-G800F IMEI koodiga xxxxxxxxxxxxxxx, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, võib tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel Elizaveta Kapitonovale peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus juhindub

§ 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311- 313.

9 Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 19.03.2018.a. kell 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik (allkirjastatud digitaalselt Kristina Kams rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt Õie Havi rahvakohtunik 10