← Eesti

1-18-3752/18

Obsah (7)§ 76§ 75§ 751§ 78§ 424§ 68§ 69

1-18-3752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3752 (18259000173) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Artjom Lomanov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.05.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 03.06.2020 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 12 (kaheteistkümnel) kuul järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1-18-3752 Kohaldada Artjom Lomanovi suhtes käitumiskontrolli ajaks

75 lg 2 p 2, 7 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajat eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Artjom Lomanovile elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Artjom Lomanovi vangistusest vabastamisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 12.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Lomanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.05.2018 otsusega tunnistati Artjom Lomanov süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.03-31.03.2018, s. o 2 päeva ja Artjom Lomanovile määrati kanda 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.10.2017 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, s.o 1 aasta 3 päeva vangistust võrra ning Artjom Lomanovi liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 1 päev vangistust. Vangistusliku karistuse kandmise tähtaega arvestati alates karistuse kandmisele asumisest, s.o 02.08.

  1. Kohtuotsus jõustus 18.05.
  2. Kinnipidamisasutuses Artjom Lomanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht võib seisneda alkoholi tarvitamises ning juhtides alkoholijoobes mootorsõidukit. Samuti siis, kui teised sõbrad/kolleegid teda mõjutavad. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav ei mõtle tegude tagajärgedele, tarvitab alkoholi ning mõtlematu käitumise tagajärjel istub autorooli. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Artjom Lomanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist määrata süüdimõistetule katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.06.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Artjom Lomanovile järgmised

§ 75

lg 2 p 2, 7, 9 kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud. 2 1-18-3752

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma kirjalikus 12.03.2019 arvamuses vanglaga ning toetab samuti Artjom Lomanovi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Artjom Lomanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
  2. Artjom Lomanov jäi 19.03.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist ja teatas, et on nõus elektroonilise järelevalvega. Seoses võlgnevusega summas 2047, 21 eurot teatas kinnipeetav, et vabaduses on tal töötasu olemas ja poole aasta jooksul ta maksab ära võlgnevuse. Ta tahab vabaduses olles luua perekonna, töötada töökohal ja tõsta kvalifikatsiooni. Ta kunagi oma elus enam ei tarvita alkoholi. Ta kriipsutas maha alkoholi tarvitamise enda elust. Ta õppis sotsiaalprogrammi läbimise tulemusena seda, milleni võib alkoholi tarvitamine viia ja varem ta ei ole sellest mõelnud. Tal on enda vanaisaga hea omavaheline suhtlemine. Ta kogu aeg aitas vanaisa. Nad käisid koos kala püüdmas ja samuti tegi ta kodutööd. Ta on valmis kriminaalhoolduse kohustusi täitma. Ta arvab, et need on head kohustused ja ta saab nendega hakkama. Tal on väga kahju, et on selle kuriteo toime pannud. Vangla on kohutav koht, kuhu ta kunagi ei tule tagasi ja alkoholi tarvitamisega on kõik. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Artjom Lomanovi saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 8.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 9. Käesolevaks ajaks on A. Lomanov ära kandnud 7 kuud ja 17 päeva 1 aasta 10 kuu ja 1 päeva pikkusest vangistusest, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et A. Lomanovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 11.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks 3 1-18-3752 vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

  1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Lomanovil ei ole.
  2. Positiivse asjaoluna hindamaks A. Lomanovi käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et ta osaleb vangla majandustöödel alates 24.09.
  3. Nimelt tuleneb Viru Vangla iseloomustusest see, et perioodil 24.09.2018 - 30.09.2018 töötas A. Lomanov Viru Vanglas majandustöödel koristajana; 01.10.2018 - 04.01.2019 töötas Viru Vanglas majandustöödel toidujagajana. Alates 07.01.2019 töötab AS E metallitsehhis abitöölisena. Töötegemisega hõivatus ja pakutud tööga mittepirtsutamine on kohtu hinnangul üheks selliseks asjaoluks, mis aitab kinnipidamisasutusest vabanemisel püsida õigel rajal.
  4. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt tuli A. Lomanovil läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ 2018.a. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt eeltoodud programmi läbimisel Artjom Lomanov töötas programmis aktiivselt kaasa. Kõrvutas programmi teooriat oma reaalsete kogemustega, lõi seoseid ja lisas analüüsidesse elukogemustest ning oma vaimsetest praktikatest omaks võetud vaatenurki. Tahab loobuda lõplikult alkoholi tarvitamisest. Hetkel on motivaatoriks vaid hirm uuesti vanglasse sattumise ees. Ka kohtuistungil kinnitas Artjom Lomanov, et kunagi enda elus enam ei tarvita alkoholi. Kohus tahab uskuda, et süüdimõistetu peab enda sõna, sest on ilmselge, et tema puhul kutsub just alkoholi tarvitamine esile kriminaalse käitumise.
  5. Arvestades ülaltoodud andmeid A. Lomanovi käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab ka see, et tal puuduvad kehtivad 4 1-18-3752 distsiplinaarkaristused. Ka tema suhtes koostatud individuaalne täitmiskava on peaaegu täidetud. Toimumata on veel riigikeele õpe. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta minimaalsel määral oskab riigikeelt ning varasemalt ei ole eeltoodud asjaolu olnud takistuseks tema tööle võtmisel.
  6. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu on üle seitsme kuu pikkuse perioodi jooksul allunud vanglas kehtivatele reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Seega on alust asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vangistuses olles räägib tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse kasuks. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka see, et tegemist on A. Lomanovi esimese karistusega, kus talle mõisteti reaalne vabaduskaotus. Arvestades kinnipeetu hinnangut sellele asutusele, mille kohaselt on tegemist kohutava kohaga, siis peaks A. Lomanovil olema piisavalt motivatsiooni loobuda täilikult alkoholi tarvitamisest, sest vastasel korral ei ole välistatud jälle kinnipidamisasutusse sattumine. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  7. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Lomanov elama asuda aadressile XXX. Tegemist on kolmetoalise hetkel tühjalt seisva korteriga, mis kuulus kinnistusraamatu info kohaselt Artjom Lomanovi onu A Z. Vanaisale teada olevalt kuulus korter Artjomi emale, kes on samuti surnud. Tädi ja vanaisa kinnitavad, et Artjom Lomanov on ainupärija. Korteril on kommunaalvõlg, mille vanaisa lubab ise ära maksta. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris hakkavad elama Artjom Lomanov vanaisaga kahekesi, vanaisa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks XXX.
  8. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et A. Lomanov töötas igal pool ametlikult. Sissetulekuallikaks oli A. Lomanovil isiklik töötasu, milleks oli kuus umbes XXX. Enne vangistust oli teinud väidetavalt oma viimasesse firmasse avalduse, et lahkub töölt ning vabanemisel soovib naasta samasse kohta. Vangistuse ajal soovib väga töötada. Samuti nähtub iseloomustusest, et A. Lomanovil on vabanemisfondis rahalisi vahendeid XXX. K-R andmetel täitmata nõudeid on 2047, 21 euro suuruses summas. On motiveeritud oma võlad ära maksma ning näeb selle nimel palju vaeva. Vangistuse jooksul töötas koristajana, toidujagajana ning nüüd töötab AS E metallitsehhis abitöölisena. Leonhard W AS personalijuht teavitas 24.01.2019, et Artjom Lomanov töötas L AS-is alates 04.08.2014-28.05.
  9. Tööleping isikuga on lõpetatud ja ta võib tööle kandideerida üldistel alustel. Töödejuhataja V T iseloomustas 25.01.2019 toimunud telefonivestluses Artjomi kui kohusetundlikku ja oskuslikku töölist ja arvas, et kandideerimisel annab tema kaasa oma soovituse, et isik taas tööle võetaks. Kui Artjom Lomanov peale vabanemist koheselt tööle ei saa, siis riigipoolsete garantiide tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas.
  10. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses toodud andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on A. Lomanov vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht, arvestades tema kohta esitatud andmeid tema töösse suhtumise kohta, siis ei tohiks tal ka vabaduses olles olla raskusi töökoha leidmisel. Ka on põhjendatud välja tuua see, et kinnipeetaval on olemas perekonna tugi vabaduses olles. Samuti arvestades tema varasemat legaalset sissetulekut, siis ei tohiks olla raskusi ka võlgnevuse tasumisega, kuna ülalpeetavaid A. Lomanovil ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed 5 1-18-3752
  11. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  12. A. Lomanovi iseloomustus näitab, et käis 2000 -
  13. aastal põhiharidust omandamas XXX. Isik läks
  14. klassi, kuid see jäi tal lõpetamata, kuna koolis tekkisid probleemid ning käitus halvasti õpetajatega. Riigikeelt väidetavalt oskab ning saab aru, mida räägitakse. A. Lomanov saab aru, mida talle räägitakse. Väidetavalt oli eesti keele tundides saanud häid hindeid. Põhiharidust ei soovi omandada, kuna enam ei näe mõtet. Riigikeeleoskust soovib omandada ainult siis, kui selle eest raha makstakse. KiR´i andmetel 26.10.2018 testiti kinnipeetava riigikeele oskuse taset, milleks oli A
  15. 06.02.2019 lisati kinnipeetav A2 taseme ootenimekirja ning ta on valmis ka läbima A2 riigikeele taset.
  16. Karistusregistri andmetel on A. Lomanovil kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kõik need on seotud mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Seega tema puhul on kõige suuremaks riskifaktoriks see, et vabaduses olles tarvitab ta alkoholi, mis toob kaasa kuritegeliku käitumise. A. Lomanov on teatanud, et ta kunagi enda elus enam ei tarvita alkoholi. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks sellele kaasa aitama.

  1. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks A. Lomanovi tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. A. Lomanovi ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et A. Lomanov on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et A. Lomanovi puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja suure tõenäosusega ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Artjom Lomanov peaks olema motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuna ta ei taha enam vanglasse sattuda. Arvestades ka läbitud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“, siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et A. Lomanov ei naase kuritegeliku eluviisi juurde.
  2. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. A. Lomanovi suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kaheks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet.
  3. Kohus leiab, et A. Lomanovile tuleb määrata katseajaks lisaks 12 kuu pikkusele käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi,

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajat eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. A. Lomanov teatas, et on valmis eeltoodud kohustusi täitma. Need on tema hinnangul head kohustused ja ta saab nendega hakkama. 27. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Artjom Lomanovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 1-18-3752 Mari-Liis Avikson Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.