Obsah (9)

§ 75§ 199§ 64§ 65§ 121§ 200§ 4§ 76§ 87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-16-6246 Kriminaalas

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Mario Merimets peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxx-x; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata Mario Merimetsal: 5.1.

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ja 5.2.

§ 75

lg 2 p 21 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ning tarvitamine. 6. Kohustada Mario Merimetsa: 6.1.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas; 6.2.

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis ja 6.3.

§ 75

lg 4 alusel pöörduma arsti poole, et hinnata vajadust läbida sõltuvusravi, ja vajadusel läbima ravi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Mario Merimets tunnistati Tartu Maakohtu 9. septembri 2016 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ja § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel karistati teda vangistusega kolm aastat ja kolm kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 1.

veebruari 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust võrra ja mõisteti M. Merimetsa liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates M. Merimetsa kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates

1. märtsist
2. Seega algas M. Merimetsa karistuse kandmise aeg
3. märtsil 2016 ja see lõpeb
4. augustil
7. veebruaril 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid M. Merimetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
8. Vangla hinnangul seisneb M. Merimetsa ohtlikkus füüsilise vägivalla kasutamises, kehalises väärkohtlemises, relvastatud röövis ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui tal tekib kellegagi tüli ja ta kasutab vägivalda suutmatusest lahendada probleeme sõnaliselt. Varavastaste kuritegude sooritamist soodustab kehva majanduslikku olukorda sattumine ja soov rahuldada enda sõltuvusi. Uute kuritegude toimepanemist soodustavad ka kuritegelikud tuttavad, sest M. Merimets on kuriteod sooritanud grupis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 73%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
9. M. Merimetsa on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ta kannab esimest vangistust. Esimesel korral karistati teda kaasõpilase peksmine eest koolis. Teisel korral karistati teda omavolilise sissetungi, grupiviisilise varguse, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta vangistust süstemaatiliste varguste eest, mis on 2 toime pandud grupis ja sissetungimisega, ja röövimise eest, mis on toime pandud grupis relvaga ähvardades. Tema mineviku ühisteks joonteks on vägivalla kasutamine, varavastased kuriteod ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Ta on kasutanud valesid probleemi lahendamise võtteid ja tegutsenud grupis.
10. M. Merimets on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Vihajuhtimine. Ta on osalenud vangla majandustöödel
11. ja
12. aastal. Ta loobus puidupingitöölise eriala omandamisest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sest tema motivatsioon õppimiseks oli väike ja puidupingitöölise eriala õppis tema kuriteokaaslane.
13. aasta oktoobris on tema suhtes lühiajaliselt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetavaga tekkinud lahkhelide tõttu. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tema käitumine vangistuse ajal on olnud rahuldav.
14. M. Merimets saab vabanemisel asuda elama tema vennale kuuluvas ühetoalises korteris xxxxxxxxxxxxxxx-x. Vend andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks talle kuuluvasse korterisse, kus on WC, duširuum ja hoolitsetud toad. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Ema ja vend, kellele kuuluvas korteris hakkab kinnipeetav elama, on nõus kinnipeetavat majanduslikult toetama ja vend on nõus aitama kinnipeetavat töökoha leidmisel. Seisuga
15. veebruar 2019 on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 3216,72 euro ulatuses.
16. M. Merimetsa lähedaste hulka kuuluvad ema, kasuisa ja viis venda. Tal on head suhted oma perekonnaliikmetega. Ta pole olnud püsisuhetes ning tal pole lapsi. Tema suhtlusringkonda kuuluvad isikud, kes kalduvad kuritegelikule teele. Praegu ta ei soovi suhelda sõpradega, kes on toime pannud kuritegusid, ja ta on vanglas teinud pingutusi, et lõpetada suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega.
17. M. Merimets tarvitas kuu aega enne vangistust iga päev alkoholi. Viimane kuritegu oli alkoholi vargus kauplustest ja tal on alkoholijoobes esinenud vägivaldset käitumist. Ta kavatseb täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest, kuna alkoholi tarvitamise tagajärjed olid talle rasked. Ta on andnud nõusoleku rehabilitatsioonis osalemiseks ja ta leiab, et talle tuleb panna ampull. Tal diagnoositi
18. aprillil 2016 Tartu Vanglas amfetamiinisõltuvus. Ta hakkas narkootikume tarvitama
19. eluaastast. Ta on tarvitanud amfetamiini, kanepit, korgijooki, ecstasit ja LSD-d. Ta tunneb, et ta tarvitaks narkootikume ka praegu, kui saaks seda teha. Samas tunnistab ta sõltuvust narkootikumidest ja tahab sellest vabaneda.
20. M. Merimets tajub riskiolukordi, kuid tal puudub probleemide lahendamise oskus. Tema mõtlemine ja käitumine on seotud noorusele omase impulsiivsusega, kus tuttavate hinnang oli olulisem kui kaine mõistus. Ta pani praeguse kuriteo toime katseajal. Ta ei saanud aru talle määratud tingimustest ja tal tekkis karistamatuse tunne. Praegu on tema jaoks esikohal vanemate ja vendade toetus. Ta soovib loobuda õigusvastasest käitumisest ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Ta tahab leida endale töökoha, tasuda võlad ja saada edaspidi oma eluga iseseisvalt hakkama.
21. Kriminaalhooldusametnik leidis, et M. Merimetsale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni s.o kuni
22. augustini
23. M. Merimetsal tuleb keelata alkoholi tarvitamine, sest alkohol suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski ja süvendab riskeerivat ning hoolimatut käitumist. Süüdimõistetut tuleb kohustada otsima endale töökoha 14 päeva jooksul peale vabanemist või võtma end Töötukassas arvele. Ka peaks M. Merimetsale panema kohustuse osaleda 3 kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske alkoholi või agressiivsuse valdkonnas. Kohtumenetluse poolte seisukohad
24. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt pole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ta on kuritegude sooritamisel kasutanud vägivalda, ta kasutas viimase kuriteo sooritamisel relva ähvarduse tõsisemalt võtmiseks, ta pani viimase kuriteo toime katseajal, ta ei saanud aru katseajaks määratud tingimustest, ta muutub alkoholijoobes kergesti agressiivseks, tal on sõltuvus narkootikumidest, tema probleemide lahendamise oskus on nõrk, ta loobus vanglas eriala omandamisest, tal puudub vabanemisel kindel töökoht ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud sotsiaalprogrammide läbimine, osalemine vangla tööhõives, kindel elukoht ja lähedaste toetus ei kaalu üles süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik toime pandud kuriteo iseloomu ja sellest tuleneva süü suuruse tõttu.
25. M. Merimets ütles kohtuistungil, et ta tahab vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta kavatseb mõnuainete tarvitamise lõpetada ja tööle minna. Teda toetavad tema vanemad ja vennad. Kohtu seisukoht
26. Kohus vabastab M. Merimetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
27. M. Merimets kannab karistust

§ 121

, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 200 lg 2 p-de 7 ja 8, § 266 lg 2 p 3 (alates 1. jaanuarist 2015 § 266 lg 2 p 1) ja § 424 järgi.

§ 200

lg 2 on oma sanktsioonist ja

§ 4lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

Seega kannab M. Merimets karistust muuhulgas esimese astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 2 järgi võib kohus tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. M. Merimets on temale mõistetud 4 aasta 4 kuu ja 24 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on rohkem kui kaks kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 15. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust 4 süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).
3. Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. M. Merimets kannab vangistust terve hulga varguste, kahe kehalise väärkohtlemise, sissetungi, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja röövimise eest. Enamik neist on keskmise raskusastmega või isegi kerget laadi kuriteod. Siiski pani süüdimõistetu toime ka röövimise ehk keskmisest raskema kuriteo. Samas tuleb ikkagi märkida, et mingeid väga tõsiseid tagajärgi M. Merimets oma kuritegudega tekitanud ei ole: ta pole põhjustanud oma ohvritele tõsiseid kehavigastusi ja ka tema varastatu väärtus on olnud (võrdlemisi) väike. Seda silmas pidades ei eelda M. Merimetsa vabastamine väga väikest uute kuritegude ohtu, aga see oht ei saa ka olla kuigi kõrge. Kohtu hinnangul ongi M. Merimetsast lähtuv retsidiivsusrisk tema vabastamiseks piisavalt madal – ehkki küll väga napilt.
4. Uute kuritegude ohu allikas on mõnuained: eeskätt alkohol, aga ka narkootikumid. Nimelt on just need ained tinginud M. Merimetsa varasemad kuriteod. On võimalik, et M. Merimets jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, sest ta tarvitas neid enne vanglasse sattumist ohtralt. Kui ta tulevikuski mõnuaineid tarbima hakkab, on temalt ilmselt peagi oodata uusi kuritegusid.
5. Ka mõjub retsidiivsusprognoosi jaoks negatiivselt M. Merimetsa kuritegude hulk: süüdimõistetu on pannud toime palju kuritegusid. Seepärast on alust karta, et kuriteod saavad toimuma ka tulevikus.
6. Siiski saab loota, et M. Merimets jääb edaspidi õiguskuulekaks. Eeskätt tuleb viidata sellele, et praegune vangistus on M. Merimetsa jaoks esimene ja et M. Merimets oli vanglasse sattudes veel võrdlemisi noor. Et kinnipeetav pole varem vanglas olnud, saab loota, et vangistus on täitnud VangS § 6 lg-s 1 nimetatud eesmärgi ehk suunanud M. Merimetsa õiguskuulekale teele. M. Merimetsa käitumine vanglas võimaldab eeldada, et niisugune lootus pole üksnes teoreetilist laadi: vanglas on süüdimõistetu end korralikult üleval pidanud ja ta on läbinud sotsiaalprogramme, milles kuuldu võib tal ehk aidata püsida õiguskuulekana. Vanglasse sattudes oli M. Merimets saanud just 22-aastaseks ehk ületanud napilt ea, mille puhul on praegu võimalik reageerida isiku õigusrikkumisele mitte klassikalise karistuse, vaid noorte mõjutusvahendiga: vt

§ 87lg 7.

Noorte erikohtlemise mõte on paljuski seotud sellega, et noore inimese isiksus ei ole veel välja kujunenud ja see võib muutuda täiskasvanust märksa suurema tõenäosusega. Seega võib loota, et noorest peast vanglasse sattunud M. Merimets on vanglas oleku kestel oma käitumist revideerinud.

1. Ka tuleb positiivse retsidiivsusprognoosi püstitamisel mõnevõrra kasuks see, et M. Merimets hakkab elama uues kohas. Keskkonnavahetus võib mõjuda soodsalt, sest mingid 5 varem esinenud riskifaktorid (nt naabruses elavad inimesed) võivad ära langeda või vähemasti võib nende aktuaalsus väheneda.
2. Mõningal määral saab positiivsena tuua välja ka perekonna tuge M. Merimetsale. Kui inimesel on toetavad lähedased, väheneb võimalus, et ta hakkab n-ö halbade sõpradega alkoholi tarvitamas ja kuritegusid sooritamas käima. Tõsi, ülearu olulise kaaluga see argument ei ole: perekonna tugi oli M. Merimetsal juba kuritegude sooritamise ajal, aga see ei hoidnud kuritegusid ära.
3. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et esineb aluseid lootmaks M. Merimetsalt edaspidi õiguskuulekat elu. Tõsi, sellise elu tõenäosus pole suur, aga siiski piisavalt kõrge, et M. Merimetsa retsidiivsusriski arvestades süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Seetõttu kohus seda teebki. 23.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb M.

Merimetsale määrata kuni 9. augustini 2020 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus M.

Merimetsa katseajaks käitumiskontrollile. 24. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg-te 2 ja 4 alusel panna mitu lisakohustust.

25. Kohus keelab M. Merimetsal

§ 75

lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise ja

§ 75lg 2 p 21 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise.

M. Merimetsa retsidiivsusriski silmas pidades on need keelud iseendastmõistetavad. 26. M. Merimetsa tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Esiteks tagab töökoht süüdimõistetule püsiva sissetuleku, mis vähendab uute varavastaste kuritegude ohtu. Teiseks jääb süüdimõistetule töötamise korral vähem jõudeaega, mida ta saab kasutada alkoholi või narkootikumide tarvitamiseks. 27. M. Merimetsa tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada osalema alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis. See sotsiaalprogramm võib anda süüdimõistetule vajalikke teadmisi ja oskusi, kuidas edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. 28. Viimaks kohustab kohus M. Merimetsa

§ 75lg 4 alusel pöörduma arsti poole, et hinnanata vajadust läbida sõltuvusravi.

Kui selgub, et ravi on vajalik, tuleb M. Merimetsal läbida ravi. M. Merimetsa nõusolek raviks on olemas, kuivõrd ta on raviga soostunud ja avaldanud nõusolekut panna endale n-ö ampull. /allkirjastatud digitaalselt/ 6