Obsah (7)

§ 75§ 424§ 65§ 68§ 50§ 4§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-2214 Kriminaalas

§ 75lg 1 p-des 1– 6 toodud kontrollnõudeid.

Indrek Mäeots peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata Indrek Mäeotsal

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada Indrek Mäeotsa: 6.1.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas; 6.2.

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Indrek Mäeots tunnistati Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega kümme kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 9.

jaanuari 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa üks aasta vangistust võrra ja mõisteti I. Mäeotsa liitkaristuseks üks aasta ja kümme kuud vangistust. I. Mäeots vahistati talle kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks ja teda tuli vahi all pidada kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 68lg 1 alusel loeti I.

Mäeotsa karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 12. märtsist 2018.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti I.

Mäeotsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Seega algas I. Mäeotsa karistuse kandmise aeg

1. märtsil 2018 ja see lõpeb
2. jaanuaril
5. veebruaril 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid I. Mäeotsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
6. Vangla hinnangul seisneb I. Mäeotsa ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega ta võib põhjustada avarii. Uue liiklusalase kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem siis, kui I. Mäeots tarvitab alkoholi, ta on impulsiivne ja tal puudub probleemide lahendamise oskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
7. I. Mäeotsa on varem kriminaalkorras karistatud. Ta kannab esimest vangistust. Varem on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ka praegu kannab ta vangistust samasuguse kuriteo eest. Kuritegude soodusteguriteks on probleemide lahendamise oskuse puudulikkus, impulsiivsus ja alkoholi kuritarvitamine.
8. I. Mäeots on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ajavahemikul
9. juuni 2018 kuni
10. juuli 2018 töötas ta Tartu Vangla majandustöödel ja alates
11. detsembrist 2018 töötab ta Tartu Vangla avavanglas majandustöödel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
12. I. Mäeots saab vabanemisel asuda elama talle ja tema õdedele kuuluvas kahetoalises eramus, mis asub aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemisel 2 saab ta asuda tööle xxxxxxxxxxxxxx juures, kus ta töötas viis aastat kopajuhina. Tööandja väitel oli I. Mäeots väga tubli töömees ja ta ootab I. Mäeotsa tööle naasmist. K-raha andmetel pole I. Mäeotsal tasumata rahalisi nõudeid, kuid TÄITIS andmetel on I. Mäeotsal tasumata haginõudeid 530 euro ulatuses. Vabanemisfondis on tal 241,88 eurot.
13. I. Mäeotsa lähedaste hulka kuuluvad ema, vend ja kolm õde. Tal on nendega head suhted. Ema ootab teda koju, et ta saaks aidata majapidamistöödes. I. Mäeotsal on ka elukaaslane, kellega on tal keerulised suhted. Tema suhtlusringkonda kuuluvad seaduskuulekad inimesed.
14. I. Mäeots on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Ta ei tunnistanud varem alkoholisõltuvust. Ta ütles, et ta ei näe alkoholi tarvitamises probleemi. Pärast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist on I. Mäeots aru saanud sellest, et alkoholi tarvitamine kahjustab tervist ja tekitab muid negatiivseid mõjusid. Ta laseb vabanemisel panna endale ampulli ja loodab, et pärast ampulli panemist ei pane ta toime uusi kuritegusid. I. Mäeots on teadlik sellest, et alkoholi tarvitamisest loobumiseks peab ta säilitama tahtejõudu, leidma ellu muid tegevusi ja vajadusel meenutama, mis on halvasti läinud alkoholi tarvitamise tõttu.
15. I.. Mäeotsal on head suhtlemisoskused ja ta suudab hoida silmsidet. Ta pole käitunud vägivaldselt. Ta käitub impulsiivselt ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. I. Mäeots saab aru, et joobes juhtimine on keelatud. Samas pole ta kindel, et ei istu hädaolukorras uuesti joobeseisundis rooli. Ta võtab ühe päeva korraga ning ei mõtle väga kaugele ette, kuna ta ei tea, mis elu toob. Ta soovib elada seaduskuulekalt ja suhelda teiste inimestega.
16. Kriminaalhooldusametnik leidis, et I. Mäeotsale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni. Kui ennetähtaegse vabastamise ajal on I. Mäeotsal jäänud vangistust kanda vähem kui kuus kuud, tuleb katseaeg ja käitumiskontroll määrata kuueks kuuks. I. Mäeotsal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha kuu aja jooksul peale vabanemist või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist ja osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohtumenetluse poolte seisukohad
17. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
18. I. Mäeots ütles kohtuistungil, et ta tahab vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ema vajab tema abi ja teda ootab tagasi tööle tööandja, kelle juures töötas ta enne vangistust. Ta on nõus läbima sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“. Ta soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, et vältida probleeme. Kohtu seisukoht
19. Kohus vabastab I. Mäeotsa vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
20. I. Mäeots kannab karistust

§ 424

ja § 424 lg 2 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on 3 tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. I. Mäeots on temale mõistetud ühe aasta ja kümne kuu pikkusest vangistusest ära kandnud ühe aasta. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 15. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka Riigikohus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p 21). Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).
2. Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. I. Mäeots kannab vangistust mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Teda on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud kahel korral: Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2017 otsusega ja Tartu Maakohtu
4. märtsi 2018 otsusega, mille alusel kannab ta praegu vangistust. Seega on I. Mäeotsalt ka edaspidi karta uusi mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis. Need on kerged kuriteod. Seega ei pea I. Mäeotsa vabastamiseks temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht olema väike, kuid see ei tohi olla ka suur. Praegu on uute kuritegude toimepanemise oht kohtu hinnangul üsna madal.
5. Uute kuritegude ohu allikas on alkohol, sest I. Mäeots on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. On võimalik, et I. Mäeots hakkab vabanemisel uuesti jooma, sest ta tarvitas enne vangistust alkoholi mitu korda kuus. Kui ta seda teeb, võib ta toime panna uusi liiklusalaseid kuritegusid. Samas on ka võimalik, et I. Mäeots ei hakka vabanemisel alkoholi tarvitama ega pane toime uusi kuritegusid, sest esinevad mitmed asjaolud, mis annavad alust arvata, et vangistus on suutnud mõjutada I. Mäeotsa käituma õiguskuulekalt ning I. Mäeots ei pane vabanemisel toime uusi kuritegusid.
6. Esiteks kannab I. Mäeots vangistust esimest korda. Kuna kinnipeetav pole varem vanglas olnud, saab loota, et vangistus on täitnud VangS § 6 lg-s 1 nimetatud eesmärgi ehk suunanud I. Mäeotsa õiguskuulekale teele. I. Mäeotsa käitumine vanglas näitab, et niisugune lootus pole üksnes teoreetilist laadi: süüdimõistetu on vanglas õiguskuulekalt käitunud ka pärast avavanglasse paigutamist, ta viibib alates
7. detsembrist 2018 avavanglas, ta on läbinud 4 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis võis anda talle teadmisi ja oskusi, mis aitavad tal loobuda alkoholi tarvitamisest ja hoiduda uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest, ta on töötanud vangla majandustöödel ja ta töötab avavanglas majandustöödel väljaspool vangla territooriumi, mis on säilitanud tema tööharjumuse. Seega võib loota, et I. Mäeots on vangistuse ajal muutnud oma käitumist.
8. Retsidiivsusriski vähendab ka asjaolu, et I. Mäeots on toime pannud vaid kaks kuritegu. Seda on enamike vangidega võrreldes väga vähe. Seega saab loota, et I. Mäeotsa kuritegelik käitumine on olnud mõneti juhuslikku laadi ja kuritegude toime panemine ei ole tema välja kujunenud harjumustest ja hoiakutest lähtuvalt möödapääsmatu.
9. Positiivne on ka töökoha olemasolu, sest töötamine vähendab jõudeaega, mida saab I. Mäeots kasutada alkoholi tarvitamiseks. Samas pole see aspekt üleliia tähtis, sest töökoht oli I. Mäeotsal ka varem, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist.
10. Teatud määral on positiivne ka perekonna toetus. Kui lähedased toetavad inimest vanglast vabanemisel, väheneb võimalus, et ta hakkab koos halbade sõpradega alkoholi tarvitama ja läheb purjuspäi mootorsõidukit juhtima. Siiski pole ka see argument üleliia kaalukas, sest perekonna toetus oli I. Mäeotsal ka ajal, mil ta pani toime kuritegusid.
11. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõenäoline, et I. Mäeots ei pane vabanemisel toime uusi kuritegusid. Seetõttu vabastab kohus I. Mäeotsa vangistusest tingimisi enne tähtaega. 23.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb I.

Mäeotsale määrata kuni 12. jaanuarini 2020 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus I.

Mäeotsa katseajaks käitumiskontrollile. 24. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mitu lisakohustust.

25. Kohus keelab I. Mäeotsal

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise.

I. Mäeotsa retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav. 26. I. Mäeotsa tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas, sest süüdimõistetule jääb töötamise korral vähem jõudeaega, mida ta saab kasutada alkoholi tarvitamiseks. 27. Viimaks kohustab kohus I. Mäeotsa

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“.

See sotsiaalprogramm võib anda süüdimõistetule vajalikke teadmisi ja oskusi, kuidas edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5