) § 613 lg 1 alusel kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud
§-s 363, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Seega avalduse resolutsioonis peab olema selgelt ja täidetavalt väljendatud hagi ese.
lg 5 ja
kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud või omaalgatuslikult neid täiendada. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteri aadressil XXX omanikud. Puudutatud isikutel on kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu ees. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt välja võlgnevuse summas 2054,53 eurot. Avaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on korteriomand aadressil Kalda 4-23, Narva puudutatud isikute kaasomandis. Kaasomandi ½ osa kuulub puudutatud isikule I ning ½ osa kuulub puudutatud isikule II. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega korterimaksete ja tasu kommunaalteenuste eest olemasoleva võlgnevuse tasumise kohustus langeb puudutatud isikutele vastavalt nendele kuuluva osa suurusele ühisel asjal. Kohus avalduse käiguta jätmise määruses selgitas avaldajale, et avalduses on ebaselge avaldaja nõue - avalduses ei ole avaldaja märkinud millises mõttelises osas on iga puudutatud isik kaasomand. Märkimata on kas nõue esitatud solidaarvõlgnike või osavõlgnike vastu. Samuti ei nähtu avaldusest kuidas on kujunenud viivise summad ja selle arvestamise periood. Kohus on selgitanud avaldajale, et kui tegemist on osavõlgnikega, siis osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt temale kuuluva korteriomandi mõttelise osa suurusele. Kohus jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei ole puuduseid kõrvaldanud.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldus on perspektiivitu
Olukorras, kus korter on kaasomandis ning ei ole selge korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ei ole avaldaja nõue selge. Avalduses ei ole avaldaja esitanud 2
lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab avalduse koos lisadega avaldajale. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest on avaldajal õigus kohtule esitatavas avalduses taotleda tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.