MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada DMITRI RIMM tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 05.04.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni so kuni 21.06.2022 ning määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Dmitri Rimmi suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2 , 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või õppima või võtta end Töötukassast arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda narkootikume omavate ja tarvitavate ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a. lähisugulased); osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Dmitri Rimmi vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Rimmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Dmitri Rimm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.04.2016 otsusega kokkuleppemenetluse korras
järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel luges kohus käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 23.04.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega mõistes liitkaristuseks Dmitri Rimmile 7 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvas kohus eelvangistuses viibitud aja 2 päeva karistusaja hulka ja
lg 1 alusel arvas kohus liitkaristusest maha eelmise - 23.04.2015 Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistuse (vangistus 21 päeva), seega jääb Dmitri Rimmil kanda 6 aastat 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.07.2015. Dmitri Rimmit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (1 on arhiveeritud), vanglas viibib teist korda. Varasemalt on isik süüdi mõistetud neljal korral röövi ja avaliku korra raske rikkumise ning kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteod varieeruvad vähe, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, mõjutatavus ja mõtlemine. Muutunud on isiku poolt kasutatav sõltuvusaine - varem oli selleks alkohol, kuid alates 2014 narkootikumid. Hetkel on vägivaldsuse aste vähenenud, kuid see ei välista vägivallakuritegusid tulevikus. Tulenevalt Dmitri Rimmi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. 2 Kohtuistung Dmitri Rimm taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab peret aidata, abikaasa on osaliselt töövõimetu, raha ei jätku, peab töötama mitme koha peal. Ka kaksikud pojad on ulakad, lähevad esimesse klassi, nendega on vaja tegeleda ja kool ei asu kodule lähedal. Avaldas, et on võtnud ühendust xxxx keskusega, mis on valmis teda abistama narkosõltuvuse osas ning ta on valmis läbima igasuguseid kursuseid. Garanteeritud on kaks töökohta ja elektrooniline valve ei ole takistuseks tööl käimisel. Kinnitas, et tahab elada normaalset elu ja töötada, olla vaikselt omaette, läbida kõiki pakutavaid programme ja ei taha enam kriminaalselt käituda. Palus, et kohus teda usaldaks ja annaks võimaluse end tõestada. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Dmitri Rimmi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja Valeriy Gimaev toetas Dmitri Rimmi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ja esitas kohtule garantiikirjad kahe töökoha kohta, tõendi kinnipeetava abikaasa osalise töövõimetuse kohta ning tunnistused iseloomustuses märkimata jäänud programmide läbimise kohta. Kaitsja tõi eriti esile selle, et Dmitri Rimm on vanglas õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides, omandatud keraamika ettevalmistamise eriala, osaleb tööhõives ning tänu läbitud vestlustele ja kursustele on agressiivsust vähendanud, samuti puuduvad Dmitri Rimmil kehtivad distsiplinaarkaristused. See kõik viitab kaitsja hinnangul sellele, et Dmitri Rimm ei ole vaatamata kordvale karistatusele vangla subkultuuriga kohanenud ning tema jaoks on väärtuslik pere ja laste heaolu. Samuti distsiplineerivad kinnipeetavat vabaduses abikaasa töövõime kaotus ja lapsevanema kohustused ning välistavad uute kuritegude toimepanemise, vastasel korral jäävad abikaasa ja kaksikud lapsed toest ilma, mida Dmitri Rimm endale aga lubada ei saa. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Dmitri Rimmi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Dmitri Rimmi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa ja laste juurde xxxx. Elukoht on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik (kinnipeetava ema) on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Dmitri Rimmil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Kinnipeetav pärineb materiaalselt kindlustatud perest ja ise ametlikult töötanud ei ole. Murru vanglas omandas keevitaja kutseoskused, puidupingi töölise eriala jäi lõpetamata. Isiku enda sõnul tõi enne vangistust kasuisaga välismaalt autosid ja aitas müüa. Sissetuleku suurusest ei soovi rääkida, kuid arvestades isiku põhimõtteid, siis naise või ema kulul ta ei elanud. Emal on ilusalong ja abikaasa töötab hambaarsti õena, vanglasse saadavad regulaarselt raha abikaasa ja ema. Isik on vanglale esitanud 2 garantiikirja, milles mõlemad firmad pakuvad talle vabanemisel töökohta: xxxx elektriku ametikohta ning xxxx ehitaja ametikohta. Seega majandusliku toimetulekuga ei tohiks isikul probleeme tulla, perekond ilmselt oskab tasakaalus hoida oma tulud ja kulud. Kinnipeetaval on küll tasumata rahalisi võlgnevusi summas 3897 eurot, kuid ta soovib need kiirelt ära maksta. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas abikaasa, kaksikud lapsed, ema ja kasuisa, kellega on pidevas suhtlemises, suhted lähedastega on head ja igati toetavad. Kinnipeetava tutvusringkonnas on ka kriminaalse mõttelaadiga isikuid, kuid kinnipeetava enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Positiivseks peab kohus asjaolul, et Dmitri Rimm ei ole enda hinnangul mõjutatav ja konflikti korral läheb lihtsalt minema. Positiivseks loeb kohus veel seda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“, vestlused suhete teemal ning töötab vanglas majandustöödel. Isiku enda sõnul olid programmid kasulikud ning andsid nii mõnelegi elujuhtumile teistsuguse lähenemisnurga. Ka on Dmitri Rimm lõpetanud vanglas keraamika valmistamise kursused. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt enda harimiseks, oma käitumise ja riskide analüüsimiseks. Alkoholi tarvitamisega enne viimast vangistust isikul probleeme ei olnud, andmed alkoholi kuritarvitamise kohta puuduvad. Seega on isik suutnud hoida alkoholi tarvitamise kontrolli all. Isiku enda hinnangul on ta sportlik ning juba sel põhjusel ei taha ta alkoholi tarbida. Kohus hindab sellist seisukohta äärmiselt positiivseks. Negatiivsena tuleb aga märkida, et kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus (kokaiin), isik on remissiooni staadiumis. Dmitri Rimm ise ennast sõltlaseks ei pea, kuid tarvitamist ka ei eita. Käesolev kuritegu on toime pandud narkojoobes. Kuigi isik on kõrgelt motiveeritud selle probleemiga tegelema ei saa siiski välistada tagasilangust ning sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Viimase kriminaalhoolduse läbis isik edukalt. Pere loomine ja kaksikute kasvatamine on mõjunud isiku väärtushinnangutele positiivselt, isik väärtustab peret ja on valmis osalema sotsiaalprogrammides. Ka toob kinnipeetav välja, et ta soovib osaleda perekonna elus ning laste kasvatamises ja ilmutab motivatsiooni vanglasse enam mitte sattuda. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökohtade olemasolu, lähedase toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine, kursuste ja programmide läbimine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalik risk sõltuvusainete tarvitamise näol) ja seetõttu leiab kohus, et Dmitri Rimm kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Dmitri Rimmi üle kontrolli teostamisel tema allutamine
lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale
Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, majanduslike raskuste teke ja tuttavate võimalikud negatiivsed mõjutused. 4 Lisaks on kohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad samuti uue kuriteo toimepanemise riski ning aitavad kinnistada tema positiivseid väärtushinnanguid. Samuti on oluline, et Dmitri Rimm saab hakata vastutustundlikult täitma lapsevanema kohustusi. Ka leiab kohus, et Dmitri Rimmi tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 12 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Dmitri Rimm lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Dmitri Rimm suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 28.01.2019 kohtumäärus 1-15-6959 jõustus 25.03.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.