Obsah (6)

§ 424§ 32§ 56§ 44§ 50§ 68

1-18-8791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-18-8791 (18257000111) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaakso

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Martin Bekker – elukoht *, isikukood 37405030238, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht * *, karistamata Advokaat Vahur Krinal Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Martin Bekker

§ 424

lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) s.o 3000 (kolm tuhat) eurot. 2.Arvata karistusaja hulka Martin Bekker kahtlustatavana kinnipidamine 08-09.05.2018, s.o 2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära ja ärakandmata on rahaline karistus 294 (kakssada üheksakümmend neli) päevamäära s.o 2940 eurot (kaks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot. 3.Ajatada mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata rahaline karistus 2940 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu

1. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude
2. kuupäevaks. Osamakse suurus 245 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-18-8791, rahaline karistus, 2 M.Bekker. 4.Võtta Martin Bekkerilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 5.Välja mõista Martin Bekkerilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu 1601 (üks tuhat kuussada üks) eurot 04 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 118-8791, menetluskulud M.Bekker/. Ajatada menetluskulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulu 1601,04 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu
5. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude
6. kuupäevaks. Osamakse suurus 133,42 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 6..DVD-R plaat turvakaamera salvestusega jätta kriminaalasja juurde. 7.Saata kohtuotsus peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Martin Bekker on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUS Martin Bekkerit süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.05.2018 kella 18.53 paiku Lääne maakonnas Vormsi vallas Sviby sadamas Vormsi ringtee 1-kilomeetril kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit – Ford Sierra registreerimismärgiga * * joobeseisundis, kuna tema väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,39 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,27 mg/l kohta Sellise tegevusega rikkus Martin Bekker Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Martin Bekker toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Turvakaamera salvestise lubatavus tõendina. Kõigepealt lahendab kohus küsimuse, kas kohtule esitatud ja kohtus uuritud Sviby sadama turvakaamera salvestis on lubatud tõend. Kaitsja leidis, et Sviby sadama turvakaamera salvestis ei ole lubatud tõend, kuna tõend on hangitud ebaseaduslikult, salvestis on saadud varjatud jälgimise tulemusena, sest sadamas puudub viide videovalve teostamise kohta. Samuti ei ole arus saad salvestiselt, mis ajal toimunud sündmused seal näha on. 3 Sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 61-62/, kus on vaadeldud Vormsi vallas Sviby sadamat, kirjeldab, et praami peale ja maha sõidust paremat kätt jääb parkla nurka post, millel on turvakaamerad, kuid puuduvad hoiatussildid turvakaamerate kohta. Ka sadamahoonel ei ole näha silte, mis hoiataks turvakaamerate olemas olu kohta. Seega vaidlust ei ole selle üle, et Sviby sadamas on turvakaamerad, millede olemasolu kohta sadamas silte ei ole. Riigikohus on käsitlenud salvestist kui kriminaalmenetluses lubatud tõendit otsustes 3-1-1-21-09 ja 3-1-1-83-

1. Riigikohus on leidnud: „Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
2. jaos sätestatut.“ Kohus leiab, et nimetatud tõend on KrMS § 63 lg 1 mõttes teabesalvestis. Tl 27 olevast kirjast nähtub, et Sviby sadama videokaamera väljavõte 08.05.2018 18.37-19.37 on politseile edastatud A.P, AS Saarte Liinid * juhi poolt 10.05.
3. Siinkohal märgib kohus, et sellest kirjast on tuvastatav, mis ajal toimunud sündmused salvestisel on. Tl 28-34 on 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldud on Sviby sadama turvakaamera salvestust – salvestuse pealkiri 08.05.2018 18_37_39, pikkusega 53:53 minutit. Protokollis on kirjas - asitõendina vaadeldud salvestus DVD plaadil jäetakse kriminaalasja juurde. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokolli uuriti ja salvestist vaadati kohtuliku uurimise käigus ka vahetult kohtuistungil. Kohus leiab, et Sviby sadama kaamera salvestis on lubatud tõendiks KrMS § 63 lg 1 alusel ja tõendi vormistamisel on järgitud KrMS III peatüki 9.jaos sätestatud. Kohus leiab, et asjaolust, kas Sviby sadama kaamera ülesseadja ja kaameraga isikuandmeid salvestav kaamera omanik/kasutaja järgib õigusnormides sätestatut või mitte, ei sõltu nimetatud salvestise kriminaalmenetluses tõendina kasutamine. Kaitsja poolt viidatud Isikuandmete kaitse seadus reguleerib isikuandmete töötlemise tingimused ja korra ning kehtestab nõuded isikuandmete töötlejale. Isikuandmete kaitse seaduse § 2 lg 2 sätestab, et nimetatud seadust kohaldatakse kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Kohus eelpool tuvastas, et salvestise kogumisel tõendina on kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgitud. Isikuandmete kaitse seaduse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Kaitsja leidis, et salvestise saamisel on rikutud ka Korrakaitseseaduse § 34 lg
4. Kohus leiab, et viidatud norm ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna reguleerib politsei või muu korrakaitseorgani tegevust jälgimisseadmestiku kasutamisel, AS Saarte Liinid ei ole eelnimetatud isik. Kaitsja leidis, et salvestis on saadud varjatud jälgimise tulemusena. Kohus leiab, et kriminaalõiguslikus mõttes on varjatud jälgimine KrMS § 126-5 lg 1 sätestatud jälitustoiming ja jälitustoimingute teostajad on nimetatud KrMS § 126-1 lg
5. Käesoleval juhul ei ole tegemist jälitustoiminguga ega kriminaalõiguslikkus mõttes varjatud jälgimisega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Sviby sadama turvakaamera salvestis on lubatud tõend.

§ 424lg 1 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Martin Bekker tunnistas, et viibis 08.05.2018 Sviby sadamas, oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuid tema süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõidukit ei juhtinud. Patrullileht /tl 25/ ja tunnistaja K.K ütlused /kohtuistungi protokoll tl 20-21pöördel/ kinnitavad, et 08.05.2018 läks politseipatrull koosseisus K.K ja R.S kell 17.25 mootorpaadiga M-71 merepatrulli, jõudes kell 18.35 Sviby sadamasse. K.K kirjeldas, et teostasid jalgsi patrulli ja suundusid sadama kohviku poole, nägid sinist Fordi, mis suundus sadamasse ja selle juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. Juhil oli seljas punane dressipluus ja peas päikseprillid. Otsustasid sõidukile järgneda. 4 Turvakaamera salvestiselt on näha, et parkimisplatsi saabub tumedam sõiduauto, sealt väljub juhikohalt punases dressipluusis isik, kes jääb parklasse, hakates suitsetama. Edasiste sündmuste kohta saab infot tunnistaja K.K ütlustest ja Sviby sadama turvakaamera salvestiselt, mis kokkulangevalt näitavad, et parklasse saabuvad maja erinevatelt külgedelt kaks vormiriietuses isikut, kes lähevad punases dressipluusis isikuga rääkima. K.K avaldas, et kasutasid sealsamas parklas M.Bekker suhtes indikaatorvahendit. Kaitsja ja M.Bekker avaldasid, et ei näinud salvestiselt, et isiku suhtes oleks indikaatorvahendit kasutatud. Kohus leiab, et politseireididel „Kõik puhuvad“ on juba pikemat aega kasutatud indikaatorvahendeid, millesse ei pea huulikusse puhuma ja piisab distantsilt väga lühiajalisest puhumisest. Selline tegevus on salvestiselt üsna vestluse alguses nähtav. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist /tl 26/ on näha, et M.Bekker suhtes on kasutatud 08.05.2018 Vormsis Sviby sadamas indikaatorvahendit, näit oli positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt M.Bekkeril esines silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, koordinatsioonis kerged häired, unisus, alkoholilõhn suust. Protokollid on allkirjastanud kontrollija ja protokollija piirivalvur R.S, tunnistaja K.K ning ka kontrollitav isik M.Bekker ise. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kirjas, et seda kasutati 08.05.2018 kell 17.

1. K.K kinnitas kohtus, et nad ei märganud, et indikaatorvahendi kell oli tund aega taga, tegelikult kasutati indikaatorvahendit kell 18.
2. Kohus leiab, et ka salvestiselt nähtu kinnitab K.K sõnu, et indikaatorvahendit kasutati M.Bekker suhtes Sviby sadamas kella 18.53 ajal. Kohus leiab, et asjaolu, et indikaatorvahendi kasutamise kellaaeg on protokollis vale, ei muuda seda tõendit lubamatuks. Indikaatorvahendi näit ei oma tõenduslikku tähtsust ja selle tõendi puudumisel ei oleks õiguslikku tähtsust. Teisest küljest tõendavad K.K ütlused, turvakaamera salvestis ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll kokkulangevalt sündmuste käiku. K.K avaldas, et otsustasid auto üle vaadata kuna tuvastasid M.Bekkeril indikaatorvahendiga alkoholijoobe. Salvestiselt on näha, et kaks vormiriietes isikut ja tumedast sõiduautost väljunud punase dressipluusiga isik vestlevad, punases dressipluusis isik avab auto uksed ja pagasiruumi, üks vormiriietes isik teeb auto sisemusest pilti. Tl 43-48 on sõiduki Ford Sierra reg.nr * * vaatlusprotokoll, uurimistoiming läbi viidud Sviby sadamas 08.05.2018 kell 19.05-19.
3. Tunnistaja K ütlustest ja vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki salongis alkoholipudeleid ei olnud, sõiduki pagasiruumis hulgaliselt tühje alkoholipudeleid ja purke. K.K kinnitas, et M.Bekker esitas neile Sviby sadamas ka dokumendi, M.Bekker kinnitas seda. K.K kirjeldas ja see on näha ka videosalvestiselt, et kaks vormiriides isikut ja punase dressipluusiga isik lahkuvad koos parkimisplatsilt. Nii K.K kui M.Bekker on kohtus edasisi sündmusi kirjeldanud kokkulangevalt – politseinikud võtsid M.Bekkeri kaasa, sõitsid paadiga Haapsallu, kus M.Bekker viidi politseijaoskonda, et seal kontrollida joovet tõendusliku alkomeetriga. Patrullilehelt on näha, et kell 19.25 patrull tuleb Svibyst roolijoodikuga (võimalikuga), 19.45 kohal, isikule turvakontroll, 19.50 jaoskonnas tõendusliku alkomeetrisse puhutamine/menetlustoimingud (S, K). Patrullilehe kohaselt 08.05.2018 on kinni peetud 1 isik, avastatud 1 joobes juht, alustatud kriminaalasju 1, teostatud 1 joobekontroll. Kaitsja viitas patrullilehel olevatele kirjetele, et patrullilehel olev info näitab, et patrull on vahepeal tegelenud kell 18.40 teenistusalase infoga tutvumisega, kell 19.00 on olnud paus, mis tähendab, et andmed ei vasta tegelikkusele. K.K selgitas, et kuna patrullileht näitab kõigi nelja patrulliliikme tegevusi, siis ajal kui 2 patrulliliiget oli Vormsis, tegid teised kaks patrulliliiget oma toiminguid, mis on ka patrullilehel kirjas. Tl 35-36 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 08.05.2018 kell 19.50 kasutati M.Bekker suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII 5 EST nr ALDM-0082, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,27 mg/l. Tl 37 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. M.Bekker ei vaidlustanud joobe mõõtmise tulemust, kinnitas, et oli sel päeval eelnevalt alkoholi tarvitanud. M.Bekker avaldas, et tema küll aru ei saa, kes seal salvestisel on. Kohus leiab, et kui kohtule oleks esitatud sündmuste tõendamiseks vaid turvakaamera salvestis, võiks tekkida küsimus, kas salvestisel olev punase dressipluusiga isik on/ei ole M.Bekker. K.K kinnitas kohtuistungil, et ta tunneb end Vormsi sadama turvakaamera salvestiselt ära ja sellel on ka tema ise ja seal on näha sündmust, mida ta kohtus kirjeldas. K.K kinnitas, et salvestisel olev punases dressipluusis isik on M.Bekker, kelle nad ka saarelt kaasa võtsid ja Haapsallu viisid, kuna oli kahtlus joobes juhtimises. Rohkem isikuid patrull sel päeval Vormsist Haapsallu ei viinud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis /tl 49-51/ on kirjeldatud M.Bekkeri riietust – seljas punast värvi dressipluus, jalas musta värvi spordipüksid. Kohus leiab, et tunnistaja K.K ütlused on kokkulangevad kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja turvakaamera salvestiselt nähtuga ning kohtule esitatud tõendikogumi pinnalt saab tõsikindlalt tuvastatuks lugeda, et turvakaamera salvestisel nähtav punase dressipluusiga isik on M.Bekker. Kogu sündmuste käik alates politseipatrulli Vormsi sadamas jalgsi patrullimisest, sõiduauto Ford reg.nr-ga * * Sviby sadamasse sõitmisest, M.Bekkeri autost väljumisest, kohtumisest politseinikega, M.Bekker toimetamisest Haapsalu politseijaoskonda kuni M.Bekker suhtes tõendusliku alkomeetri kasutamiseni on kohtule esitatud tõenditega üheselt tõendamist leidnud. Kogu sündmuste ahelas ei ole tekkinud lünka, mis võiks tekitada kahtluse, et üks punase dressipluusiga isik oleks võinud sündmuste käigus asenduda teise punase dressipluusiga isikuga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Bekker ütlused, et tema ei ole autot süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtinud, on kohtus uuritud tõenditega ümber lükatud, M.Bekker ütlused eelnimetatud asjaolu kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et tunnistaja V.S ütlused selle kohta, et ta on näinud M.Bekkerit Vormsi saarel tumeda Fordiga sõitmas ei oma käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust ja tuleb tõendi kogumist välja jätta. Tl 38 on päring ARK-st, mille vastus on, et sõidukit reg.märgiga * * ei leitud. Tl 39 väljavõte MIS andmekogust annab sõiduki reg.nr-ga * * vasteks – tundmatu sõiduk. Tl 40 Maanteeameti lehelt sõiduki reg.nr-ga * * kohta tehtud päringu vastus – sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et M.Bekker on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, ta juhtis 08.05.2018 kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,27 mg/l kohta. M.Bekker rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 2 p 1, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus LS § 76 lg 1 nõuet, et mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud. Need rikkumised on M.Bekker toime pannud ühe teoga. M.Bekker tegu täidab

§ 424lg 1 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et M.Bekker pani teo toime otsese tahtlusega. M.Bekker teadis, et ta oli enne auto juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud. M.Bekkeril tuvastatud joobe määr oli selline, mille puhul ta ilmselgelt pidi aru saama, et tal on alkoholi tarvitamisest tekkinud joobeseisund, millises ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja 6 kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.Bekker süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine M.Bekker poolt. M.Bekker poolt toime pandud tegu täidab

§ 424

lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.Bekker on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 424

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. M.Bekker on toime pannud ühe II astme kuriteo. Kohus leiab, et M.Bekker süü on keskmine – joobe määr oli oluliselt suurem kui kriminaalse joobe miinimummäär, M.Bekker rikkus kahte liiklusseaduse normi – juhtis joobeseisundis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 52 on karistusregistri teatis Martin Bekkeri kohta, mille kohaselt ta on karistamata isik. Kohus leiab, et M.Bekkeril tuvastatud alkoholijoove näitab, et ta oli enne auto juhtima asumist tarvitanud alkoholi suures koguses. Sellises joobes isik ei saa end tunda kainena ja sellises seisundis auto juhtimine näitab tahtlikku õiguskorra eiramist. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on M.Bekkerile karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et M.Bekker ei saanud olla kindel, et ta oma tegusviisiga ei sea ohtu teisi liiklejaid, joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtub, et tal esinesid ka välised joobe tunnused. Ei olnud ette aimatav kui kaua oleks M.Bekker veel autot joobeseisundis juhtinud kui politsei ei oleks teda peatanud, sest ta on avaldanud, et tuli sadamasse vastu sõbrale, kes pidi praamilt tulema. Kohus leiab, et kõiki karistuse mõistmise aluseid arvestades, tuleb M.Bekkerit karistada rahalise karistusega üle keskmise määra.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Tl 53 on teatis M.Bekker 2017.a keskmise päevasissetuleku kohta ja selle kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed M.Bekker 2017.a tulude kohta, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel arvestada

§ 44lg 2 alusel päevasissetuleku suuruseks miinimumpäevamäär 10 eurot.

Lisakaristus Tl 41 on M.Bekker juhiluba ja tl 42 juhiloa andmed, milledest nähtub, et juhiluba väljastati 03.03.2012 ja kehtib kuni 02.03.2022, seega 08.05.2018 kuriteo toimepanemise ajal oli M.Bekkeril mootorsõiduki juhtimisõigus olemas.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et M.Bekkeri suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus märgib, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (

kommenteeritud väljaanne, 2009 ,§ 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad M.Bekker suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise - M.Bekker ei saanud olla kindel, et ta oma tegusviisiga ei sea ohtu teisi liiklejaid, joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtub, et tal esinesid ka välised 7 joobe tunnused. Ei olnud ette aimatav kui kaua oleks M.Bekker veel autot joobeseisundis juhtinud kui politsei ei oleks teda peatanud, sest ta on avaldanud, et tuli sadamasse vastu sõbrale, kes pidi praamilt tulema. Eelkirjeldatu iseloomustab M.Bekker hoolimatut suhtumist oma teosse. Samuti oli M.Bekker puhul tegemist kriminaalse joobe miinimummäära olulise ületamisega ja ta rikkus mitut liiklusnõuet. Kõik need asjaolud annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et M.Bekker võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Kohus leiab, et lisakaristust tuleb kohaldada alla sanktsiooni keskmäära, mis on tingitud sellest, et M.Bekker on karistamata isik ja kohus leiab, et kohtu poolt mõistatavad põhi- ja lisakaristus koos vastavad M.Bekker süü suurusele. TÕKEND. Martin Bekker on kahtlustatavana kinni peetud 08.05.2018 kell 18.53 Sviby küla Vormsi vald ja vabastatud 09.05.2018 kell 11.30 /tl 49-51/, seega teda on kinni peetud 2 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Martin Bekker suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕEND DVD-R plaat, millel on Sviby sadama turvakaamera salvestis, tuleb jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. MENETLUSKULUD. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Martin Bekkerilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5 * 540). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale advokaadile V.Krinal M.Bekkeri kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 167,76 eurot /tl 11-13/, 167,76 eurot /tl 57-60/, 455,52 eurot, kokku 791,04 eurot. Kokku M.Bekkerilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 1601,04 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt Maksu- ja Tolliametil M.Bekker sissetulekute kohta 2017.a andmed puuduvad /tl 53/. Kohtuistungil avaldas M.Bekker, et töötab * *, tema sissetulekute kohta kohtul andmed puuduvad. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel ja selleks, et M.Bekker poolt toime pandud kuriteo eest talle mõistetud karistus ja süüdimõistmisega kaasnevate menetluskulude tasumine ei seaks teda raskesse majanduslikku olukorda, tuleb nii rahalise karistuse kui menetluskukude tasumine ajatada seaduses lubatud maksimaalse tähtaja s.o 1 aasta peale. Kohus leiab, et rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise ajatamine toetab ka M.Bekker resotsialiseerumisväljavaateid. Nii rahaline karistus kui menetluskulud tuleb tasuda riigile igakuiste osamaksetena. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik