Obsah (5)

§ 101§ 97§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Nele Atonen 14.02.2019, Tallinn 2-18-9010 M F S S, A F S S ja R F S S hagi F S J J vastu elatise saamiseks M F S S 2250 eurot A F S S 2250 eurot R F S S

§ 101lg 1).

3. Välja mõista kostjalt F S J J hageja A F S S kasuks igakuine elatusraha hageja ülalpidamiseks alates 12.06.2018 kuni hageja A F S S täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) summas, mis vastab 50% seadusega kehtestatud elatise miinimummäärast (

§ 101lg 1).

4. Välja mõista kostjalt F S J J hageja R F S S kasuks igakuine elatusraha hageja ülalpidamiseks alates 12.06.2018 kuni hageja R F S S täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) summas, mis vastab 50% seadusega kehtestatud elatise miinimummäärast (

§ 101lg 1).

1. Perioodil 12.06.2018 kuni 14.02.2019 kostja F S J J poolt M F S S, A F S S ja R F S S ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
2. Määrata elatise tuleb tasuda iga kuu
3. kuupäevaks H M M S A pangakontole nr XXX. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning hagejatele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluse käik
4. Hagejad M F S S, A F S S ja R F S S esitasid 12.06.2018 Harju Maakohtule hagi kostja F S J J vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 14.06.
5. Kostja esitas 04.07.2018 vastuse hagiavaldusele ja 13.07.2018 oma pangakonto väljavõtte. 19.07.2018 esitasid hagejad seisukoha kostja vastusele. 29.08.2018 kirjaga kohustas kohus Maksu- ja Tolliametit, sotsiaalkindlustusametit ja krediidiasutusi esitama kohtule teavet hagejate ema ja kostja sissetulekute ning pangakontode kohta. 26.10.2018 toimus asjas kohtuistung. 09.11.2018 esitasid hagejad kohtule nimekirja oma vajaduste kohta. 16.01.2019 määras kohus pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 29.01.
6. 29.01.2019 esitas kostja lõplikud seisukohad. Hagejate nõue ja asjaolud
7. Hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas (tl 1-3).
8. Hagejad on sündinud hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielust. Hagejad on sündinud Xxx. Pere asus Eestisse elama 13.09.
9. Kaks nädalat pärast Eestisse saabumist lahkus kostja pere juurest. Hagejate vanemate abielu lahutati Harju Maakohtu 29.11.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-
10. Hagejad jäid pärast kostja lahkumist elama emaga. Mingit rahalist abi kostja laste ülalpidamiseks ei ole alates Eestisse saabumist andnud. Harju Maakohtu 27.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7608 on kohus määranud lõpetada laste ema ja isa ühine hooldusõigus hagejate suhtes osaliselt ja anda ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ning varahooldus Eesti Vabariigi piires üle hagejate emale. Sama kohtumäärusega kinnitati isa ja laste suhtluskord, vastavalt millele suhtleb isa lastega teisel nädalavahetusel kuus, lisaks suvepuhkuse ajal ning üksikutel pühadel. Hagejate ema sissetulekuks on hagiavalduse esitamise ajal vaid sotsiaal- ja riiklikud toetused. Hagejate ema käib eesti keele kursustel xxx. Samuti on ta tööpraktikal xxx eesmärgiga asuda seal tööle. Hagejate ema on lõpetanud xxx mikrobioloogia bakalaureuse õppe, kuid erialast tööd Eestis leida pole õnnestunud. Hagejad elavad koos emaga 3-toalises üürikorteris, eluasemekulusid tasub sotsiaalosakond. Hageja M käib xxx gümnaasiumi 1.klassis, lisaks käib ta inglise keele kursustel kagutuulik xxx OÜ-s ning tegeleb kooli juures ka tantsuga. Hagejad A ja R käivad xxx. Hagejad oskavad eesti keelt ning tegelevad erinevate huvidega. Hagejate ema on korduvalt palunud kostjal laste ülalpidamises osaleda, kuid palved on jäänud vastuseta. Laste ülalpidamise kohustust sai kostjal selgitatud ka abielu lahutamise ja hooldusõiguse kohtumenetluste ajal. Kostja on teatanud, et vaatamata kõigele ei ole tal seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostja töötab teadaolevalt ametlikult koristusfirmas ning elab koos elukaaslasega, kes aitab tal rahaliselt toime tulla. Kostja osutab ka tasulisi massaažiteenuseid kodus.
11. Kostja vastusest hagiavaldusele lähtuvalt märgib hageja, et kostja väited, et ta on lastele ostnud vajalikke esemeid, ei vasta tõele. Kostja pole oma väidet ka tõendanud.
12. Igakuised püsikulud ühe lapse kohta on: toidukulud 170 eurot; riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud 50 eurot; üürikulu 87,50 eurot; kulud veele ja kanalisatsioonile 5,70 eurot; prügivedu 1 euro; elektrikulu 10 eurot; küttekulu 18 eurot; kulu televisioonile 6,94 eurot; telefonikulu 15 eurot; hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur 12 eurot; raamatud jm arendavad trükised 5 eurot; teater, kino, muud üritused 30 eurot; sõprade sünnipäevakingid jms 25 eurot; ravimid ja vitamiinid 20 eurot; sporditarbed 15 eurot; treeningu tasu 20 eurot. Kokku 491,14 eurot. Lisaks eeltoodule on kulutused, mida tehakse 3 aasta tagant: kulud arvutile 10 eurot kuus; mööbel 13,05 eurot; elementaarne 2 sanitaarremont üürikorteris 13,05 eurot. Kokku 36,10 eurot. Lapse kulud kokku on keskmiselt 527,24 eurot. Hagejaid on toetanud riik ja kohalik omavalitsus, kuid esmane ülalpidamiskohustus lasub vanematel. Käesoleval juhul on hagejaid ülal pidanud ema ning isa ei ole osalenud laste ülalpidamises ei vahetult ega ka materiaalselt toetades. Hagejate ema on asunud tööle xxx osakonnas. Lisaks on ta otsinud võimalusi teenida lisa andes vahetevahel araabia keele tunde ning aidates oma tuttavaid nendele kuuluvas restoranis ning saades selle eest kas toiduaineid või raha. Kostja vastus
13. Kostja täidab tsiviilasjas nr 2-17-7608 kohtu poolt määratud suhtlemiskorda. Kostja on lapsi katnud ja toitnud vastavalt laste vajadustele. Hagejate emaga on kompromissi väga raske leida, kuna kostja arvates ei huvita hagejate ema laste heaolu, vaid ainult raha. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
14. Kostja ei nõustu hagejate hagiga ning leiab, et kohus peaks vähendama elatist alla kehtiva miinimummäära. Kostja varaline seisund ei võimalda tal, kahjustamata enda inimväärset ülalpidamist, sellises ulatuses oma lastele ülalpidamist andma. Kostja töötab xxx OÜ-s ja tema igakuuline töötasu on 800 eurot kuus (bruto). Kui arvestada, et kostja peaks maksma miinimumelatise korral elatist 810 eurot kuus, siis nimetatud summa oleks mittetäidetav. Isegi kui kostja saaks Läänemaa tingimustes keskmist palka, mis vastab kehtivale turusituatsioonile, jääks tal kätte peale miinimumelatise maksmist ca 200 eurot, millega tuleb osta toit, riided ja kanda eluasemekulud. Kostja töötab 8 tundi päevas ja teeb tihti ka ületunde, mistõttu ei ole kostjal ka füüsiliselt võimalik enam lisatööd otsida. Käesoleval juhul saab hagejate seaduslik esindaja kõiki lastele määratud peretoetusi (täna ca 500 eurot kuus), samuti 3 lapse puhul tuleb arvestada ka mastaabisäästu (3 lapse korral kulub eelduslikult ühele lapsele vähem kui siis kui on 1 laps). Ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad vanemad. Seega, kui lahuselav vanem maksaks kolme lapse kohta elatist 3x270 eurot ehk 810 eurot kuus, siis sellest tulenevalt on kolme lapse kohta igakuine ülalpidamine mõlema lapsevanema poolt kokku 1 620 eurot. 1 620 eurot kolme lapse kohta on ilmselgelt suurem summa, kui laste tegelikud vajadused on. Kostja on nõus ja suuteline maksma hagejatele elatist kokku summas 324 eurot (108 eurot lapse kohta ehk 40% kehtivast elatise miinimummäärast) ja see summa vastaks nii lapse huvidele, oleks kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja lõppkokkuvõttes tagaks ka kostjale endale inimväärse elamise. Kostja on nõus ka sellega, et elatise miinimummäära suurenemisel seoks kohus oma otsuses ka elatise suuruseks 40% kehtivast elatise miinimummäärast ühe lapse kohta. Maakohtu seisukoht
15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtadega ning esitatud tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
17. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
18. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on kostja lapsed ning, et hagejad elavad alates vanemate eraldi elama asumist koos emaga. Puudub vaidlus, et pooled on tsiviilasjas nr 2-17-7608 3 27.11.2017 kohtumäärusega sõlminud kompromissi, mille alusel kostja suhtleb lastega igal teisel nädalavahetusel kuus, lisaks suvepuhkuse ajal ning üksikutel pühadel (tl 5-6).
19. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97

lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed (tl 17), seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
2. Kostja on palunud väljamõistatavad elatist vähendada alla miinimummäära, kuna kostja varaline seisund ei võimalda tal kahjustamata enda inimväärset ülalpidamist sellises ulatuses hagejatele ülalpidamist andma. Samuti leiab kostja, et kuna ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad vanemad, miinimumelatise puhul peaks kuluma kolme lapse peale kokku iga kuu 1 620 eurot, mis on ilmselgelt suurem summa, kui laste tegelikud vajadused on. Kostja leiab, et kuna tegemist on kolme lapsega, siis kohaldub ka mastaabisäästu põhimõte. Samuti palub kostja arvestada, et hagejate emale makstakse lastetoetusi. 15.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda.
2. Hagejad on välja toonud, et hagejate igakuised püsikulud ühe lapse kohta on kokku 527,24 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt esitatud kulud ühe lapse kohta on osaliselt ülepaisutatud. Samuti ei nähtu hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest kulutuste tegemist nii suures ulatuses. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui lapsed söövad oma kultuurilise 4 ja usulise eripära tõttu erinevat toitu, ei ole laste kulud toidule summas 170 eurot (iga lapse kohta) reaalne ega mõistlik. Vastav kulu võiks olla põhjendatud, kui tegemist oleks ainult ühe lapsega, kuid arvestades, et lapsi on kolm, on toidu kogukulu lastele 510 eurot kuus ebareaalne. Kohus peab põhjendatud kuluks toidule ühe lapse kohta kuus 100 eurot. Samuti ei ole kohtu hinnangul reaalne ega hädavajalik kulutada absoluutselt iga kuu riietele, jalanõudele, voodipesule ja käterätikutele ühe lapse kohta 50 eurot. Kohtu hinnangul on see koht, kus realiseerub nn mastaabisäästu efekt. Kohus loeb üldtuntud faktiks, et nooremad lapsed kannavad vähemalt osaliselt vanematest lastest jäänud riideid või vähemalt saavad seda teha (on võimalus). Samuti ei osteta kohtu hinnangul üldjuhul iga kuu uusi riideid, jalanõusid, voodipesu või käterätikuid. Seega on kohtu hinnangul iga kuu igale lapsele 50 euro eest riiete, jalanõude, voodipesu ja käterätikute ostmine arusaamatu priiskamine. Mitte keegi ei keela seda teha, kuid see ei ole elatise suuruse hindamisel põhjendatud hädavajalikuks kuluks. Kohus loeb põhjendatud kuluks riietele, jalanõudele, voodipesule ja käterätikutele 20 eurot kuus (ehk kolme lapse peale kokku 60 eurot kuus), mis on kohtu hinnangul eeltoodud asjaolusid arvestades mõistlik suurus. Lisaks on kohtu hinnangul ebamõistlik ja mittehädavajalik kulutus telefonikulu iga lapse kohta 15 eurot kuus (kokku 45 eurot kuus), kulutused teatri, kino ja muude ürituste peale iga lapse kohta 30 eurot kuus (kokku 90 eurot kuus) ning sõprade sünnipäevakingid iga lapse kohta 25 eurot kuus (kokku 75 eurot kuus). Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada telefonikulu iga lapse kohta 10 eurot kuus, kulutused teatri, kino ja muude ürituste peale iga lapse kohta 10 eurot kuus ning sõprade sünnipäevakingid iga lapse kohta 10 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud püsikuludeks ühes kuus iga hageja kohta 377,24 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3517 p-des 21.3 ja 21.4 märkinud järgmist: „Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). /…/ Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).“ Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-16-2343/41 p-is 12 märkinud, et elatise suuruse määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega.
3. Kuna kostja on välja toonud, et kostja ei ole võimeline seaduses sätestatud miinimummääras elatis tasuma, siis järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ja tema võimekust hagejatele elatist tasuda. Kostja on oma vastuses kohtule märkinud, et kostja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 800 eurot kuus. Kohtu päringutest äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse nähtub, et kostjal registrisse kantud vara puudub (tl 32-34). Maksu- ja Tolliameti vastusest kohtu päringule nähtub, et perioodil 01.08.2017-31.07.2018 on kostjale tehtud väljamakseid (töötasu) kogusummas 2759,99 eurot. Kostja on 26.10.2018 toimunud kohtuistungil avaldanud, et peale igakuiste vajalike kulutuste jääb kostjal üle umbes 200 eurot. Arvestades kostja sissetulekut, tema varalist seisu ning igakuised kulusid, leiab kohus, et on põhjendatud elatise vähendamine alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuivõrd kostja ei ole võimeline seaduses sätestatud miinimummääras hagejatele elatist tasuma kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist. 5
4. Arvestades eeltoodut, hagejate põhjendatud kulutusi ühes kuus ning elatise miinimummäära käesoleval, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka asjaolu, et hagejate emale laekub riiklik peretoetus. Kohus leiab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejatele elatist summas, mis on 50% seaduses sätestatud miinimummäärast. Selline elatis arvestab kostja majandusliku seisukorra ning hagejate põhjendatud vajadustega. Kohus mõistab alates 12.06.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni hagejate kasuks välja igakuise elatise summas, mis vastab 50% seadusega kehtestatud elatise miinimummäärast (

§ 101lg 1). 21. Kohus selgitab, et Ts

MS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud 22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda ning hagejatele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 6