ALEKSEI MIHHEJEV – isikukood 38010222737, kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, keksharidus, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kehtivad karistused puuduvad süüdistuses
VLADIMIR TRAHHOV– isikukood 36802180285, EV kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, elukoht: xxxx, töökoht: töötab xxxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi üks. süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus: Tuvastas Paata Sakhokiat süüdistatakse selles, et tema 02.02.2017 ajavahemikus kell 13.50 kuni 13.52, viibides koos Aleksei Mihhejevi ja Vladimir Trahhoviga Tallinnas xxxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/. Nimelt läks koos Mihhejevi ja Trahhoviga hotelli restoranis Berlin laua taga istunud X1i juurde, kus lõi isiklike vaenulike suhete pinnalt X1i rusika või jalaga vähemalt kaks korda pea piirkonda. X1 asus Paata Sakihokiale vastupanu osutama, kuid A. Mihhejev ja V. Trahhov seisid P.Sakhokia ja X1i vahele oma kehadega P.Sakhokiat kaitstes ja julgestades, võimaldades tal nende selja taga haarata relv. Haaranud oma jope alt tulirelva tulistas Paata Sakhokia X1i vasaku jalasääre piirkonda, millega tekitas kannatanule lahtise säärehaava. Peale seda P.Sakhokia, A.Mihhejev ja V.Trahhov kõik koos koheselt lahkusid hotellist. Sellise tegevusega oli ühtlasi häiritud samaaegselt juures viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Selliselt Paata Sakhokia rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid ning see oli toime pandud kasutades vägivalda ja relva, millega pani toime
Samuti süüdistatakse Paata Sakhokiat selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal kohas ja isikult ilma Relvaseaduse § 32 nimetatud relva või laskemoona soetamisloata ja sama seaduse § 34 lg 1,2, nimetatud tulirelva ja laskemoona loata tulirelva, mida hoidis enda valduses ja kasutas 02.02.2017 kella 13.50-13.52 ajal Tallinnas xxxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel kuriteo toimepanemisel, kui tulistas X1ile vasaku jalasääre piirkonda ja tekitas sellega X1ile tervisekahjustuse. Tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani Paata Sakhokia toime
Aleksei Mihhejevit süüdistatakse selles, et tema 02.02.2017 ajavahemikus kell 13.50 kuni 13.52, viibides koos Paata Sakhokia ja Vladimir Trahhoviga Tallinnas xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel, osutas vaimset ja füüsilist kaasabi Paata Sakhokia poolt toime pandud avaliku korra rikkumisele s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/. Aleksei Mihhejev toetas Paata Sakhokiat, võimendades oma kohalolekuga Paata Sakhokia autoriteetsust ja kannatanu ning juuresviibinud kõrvaliste isikute hirmu. Samuti tugevdas ta Paata Sakhoia tahet kuritegu toime panna seeläbi, et väljendas enda ning V. Trahhovi juuresoleku ning kaitsevalmiduses olekuga valmisolekut tagada P. Sakhokiale võimalus kuritegu toime panna ning kaitsta P. Sakhokiat võimaliku kannatanu poolse vasturünnaku eest. Nii läks A. Mihejev koos Sakhokia ja Trahhoviga hotelli restoranis Berlin laua taga istunud X1i juurde, kus Paata Sahokia lõi isiklike vaenulike suhete pinnalt X1i vähemalt kaks korda rusika või jalaga pea piirkonda. X1 asus Paata Sakihokiale vastupanu osutama, kuid A. Mihhejev ja V. Trahhov seisid P.Sakhokia ja X1i vahele oma kehadega P.Sakhokiat kaitstes ja julgestades, võimaldades tal nende selja taga haarata relv. Haaranud oma jope alt tulirelva tulistas Paata Sakhokia X1i vasaku jalasääre piirkonda, millega tekitas kannatanule lahtise säärehaava. Peale seda P.Sakhokia, A.Mihhejev ja V.Trahhov kõik koos koheselt lahkusid hotellist. Sellise tegevusega oli ühtlasi häiritud samaaegselt juures viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Selliselt Aleksei Mihhejev aitas kaasa avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele, mis oli toime pandud kasutades vägivalda ja tulirelva, millega pani toime
Vladimir Trahhovit süüdistatakse selles, et tema 02.02.2017 ajavahemikus kell 13.50 kuni 13.52, viibides koos Paata Sakhokia ja Aleksei Mihhejeviga Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel, osutas vaimset ja füüsilist kaasabi Paata Sakhokia poolt toime pandud avaliku korra rikkumisele s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/. Vladimir Trahhov toetas Paata Sakhokiat, 2 võimendades oma kohalolekuga Paata Sakhokia autoriteetsust ja kannatanu ning juuresviibinud kõrvaliste isikute hirmu. Samuti tugevdas ta Paata Sakhoia tahet kuritegu toime panna seeläbi, et väljendas enda ning A.Mihhejevi juuresoleku ning kaitsevalmiduses olekuga valmisolekut tagada P. Sakhokiale võimalus kuritegu toime panna ning kaitsta P. Sakhokiat võimaliku kannatanupoolse vasturünnaku eest. Nii läks V.Trahhov koos Sakhokia ja Mihhejeviga hotelli restoranis Berlin laua taga istunud X1i juurde, kus Paata Sahokia lõi isiklike vaenulike suhete pinnalt X1i vähemalt kaks korda rusika või jalaga pea piirkonda. X1 asus Paata Sakihokiale vastupanu osutama, kuid A. Mihhejev ja V. Trahhov seisid P.Sakhokia ja X1i vahele oma kehadega P.Sakhokiat kaitstes ja julgestades, võimaldades tal nende selja taga haarata relv. Haaranud oma jope alt tulirelva tulistas Paata Sakhokia X1i vasaku jalasääre piirkonda, millega tekitas kannatanule lahtise säärehaava. Peale seda P.Sakhokia, A.Mihhejev ja V.Trahhov kõik koos koheselt lahkusid hotellist. Sellise tegevusega oli ühtlasi häiritud samaaegselt juures viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Selliselt Vladimir Trahhov aitas kaasa avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele, mis oli toime pandud kasutades vägivalda ja tulirelva, millega pani toime
Kohtumenetluste poolte seisukohad Kohtulikul uurimisel süüdistatav Paata Sakhokia andis ütlusi, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistab oma süüd osaliselt, millises osas ta ennast süüdi tunnistab ei täpsustanud ja keeldus ütluste andmisest. Kohus avaldass süüdistatava eeluurimisel 11.08.2017.a. antud ütlused. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Aleksei Mihhejev andis ütlusi, et süüdistus on talle arusaadav, süüdi ei tunnista. Aleksei Mihhejev andis kohtuistungil ütlusi, et ta käib regulaarselt hotellis Metropol lõunatamas. 02.02.20117.a. läst ta hotelli Metropol üksi aga kohtas seal Paata Sakhokiat, koos ja jõid teed. Siis nad läksid kinno ja pärast tagasi hotelli Metropol, tema läks koheselt WCsse. Tualetist tulles nägi, et Paata, Vladimir ja X1 lihtsalt seisid fuajees. Tema mingit konflikti kellegi vahel ei näinud, samuti ei näinuud ta tulistamist ega relva kellegi käes. Hotellist lahkus ta koos Sakhokia ja Trahhoviga. Ajalehtedest sai teada, et seal on mingi ebameeldiv situatsioon toimunud. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Vladimir Trahhov andis ütlusi, et süüdistus on talle arusaadav, süüdi ta ei tunnista. Vladimir Trahhov andis kohtuistungil ütlusi, et ta käib hotellis Metropol vahel lõunatamas. 02.02.2017.a. ta läks hotelli Metropol üksinda. Sisenedes restorani nägi ta X1 ja tänast tunnistajat (X9) laua taga istumas. Ta nägi, et X1il oli kellegagi konflikt. Tema ei sekkunud konflikti. Tema läks minema ja väljudes nägi Mihhejevit. Mingit tulistamist ta ei kuulnud ega ei näinud. Aleksei Mihhejevi kaitsja Madis Mahlapuu on seisukohal, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud ning taotleb Aleksei Mihhejevi õigeks mõistmist. Tema kaitsealusele heidetakse ette seda, et ta oma kohaloleku ja valmisolekuga osutas kaasabi tulistamisele, ehk pani toime avaliku korra rikkumisele kaasaaitamise. Tema kaitsealune ütleb, et tema seda sündmust pealt ei näinud. Tulistamist tema ei kuulnud, selgitab, et viibis ka mingil ajal tualetis. Kaitsja leiab, et antud asjas ei ole millegagi tõendamist leidnud tema kaitsealusele etteheidetav tegu. Jääb arusaamatuks milles seisnes Aleksei Mihhejevi vaimne ja füüsiline kaasabi tulistajale. Antud süüdistuse võiks esitada kellele iganes, kes antud hotelli fuajees sellel ajavahemikul viibis. Vladimir Trahhovi kaitsja Margus Viira on seisukohal, et tema kaitsealune tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit kogutud, mis süüstaks tema kaitsealust. Ükski tunnistaja ütlus, ega kirjalikud tõendid ei tõenda asjaolu, et Vladimir Trahhov oleks temale etteheidetud kuriteo toimepannud. Paata Sakhokia kaitsja Aadu Luberg toetab oma kaitsealuse positsiooni, mis seisneb osalises süü tunnistamises. Kaitsja vaidlustab siinkohal materiaalõiguse kohaldamise tema kaitsealuse suhtes. 3 Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu X1, tunnistajad X2, X3, X4, X5, X6, X7 (endise nimega Liis X7), X8 ja X9. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli 02.02.2017.a.vaadeldavaks sündmuskohaks on Tallinnas Xxx hoone Metropoli hotell. /köide I tl. 1 – 25/; Lasujäägiekspertiisi akti. Ekspertiisi maksumus on 90 eurot. /k I tl. 26 – 30/; Turvakaamera salvestiste vaatlusprotokolli koos CD ja DVD plaatide salvestustega. /kd 1 tl 3168/; Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. /kd 1 tl 70-85/; Häirekeskuse kõnesalvestused CD plaadil ning nende vaatlusprotokolli. /kd 1 tl 86 - 91/ Meditsiinidokumente ja isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtub kannatanu X1i vigastused. /kd 1 tl 92 - 99, 100-101/; Tunnistaja X6ile äratundmiseks esitamise protokolli. /kd 1 tl 102-105/; Tunnistaja X3le äratundmiseks esitamise protokolle. /kd 1 tl 106-111/; Läbiotsimisprotokolli Paata Sakhokia elukohas aadressil xxxxx. /kd 1 tl 112 - 147/; Asitõendi vaatlusprotokolli, CD plaati samade andmetega ja selle vaatlusprotokolli Paata Sakhokia elukohas aadressil xxxx /kd 1 tl 155 - 157/; Läbiotsimisprotokolli Aleksei Mihhejevi elukohas aadressil xxxxx. /kd 1 tl 158 - 194/; Asitõendite vaatlusprotokolli, millega vaadeldi Aleksei Mihhejevi elukohast Tallinnas aadressil xxxxx korteri läbiotsimise käigus leitud nugasid. /kd 1 tl 195 - 200/; Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseliidu vastuseid päringutele. /kd 1 tl 201-203/; Ekspertiisiakti.Ekspertiisi maksumus 162 eurot. /k 1 tl. 233 – 235/; DNA ekspertiisakti. Ekspertiisi maksumus 57 eurot. /k 1 tl. 281 – 285/; Muud iseloomustavad dokumendid: Paata Sakhokia karistusregistri väljavõte ja kohtuotsu. /kd 1 tl- 204 – 223/; Aleksei Mihhejevi karistusregistri väljavõte. /kd 1 tl 224 - 227/; Vladimir Trahhov karistusregistri väljavõtete. /kd 1 tl. 228 – 231/; Tagaotsitavaks kuulutamise määrus, vahistamismäärus, euroopa vahistamise määrus, 03.02.2017.a. kuulutati kahtlustatav Paata Sakhokia tagaotsitavaks. 10.02.2017.a. Harju Maakohtu otsuse kohaselt kuulutati Paata Sakhokia tagaotsitavaks. 13.02.2017.a. on koostatud Paata Sakhokia suhtes Euroopa vahistamismäärus. /k 1 tl. 236 – 247/; Päringud Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile, millest nähtub, et Paata Sakhokia on töötuna registreeritud alates 20.10.2016 ja on käesoleva ajani. Paata Sakhokiale on määratud töötutoetuse päevamäär 4,41 eurot perioodil 27.10.2016 – 23.07.2017.a. /k 1 tl. 247 – 251/; Sirene Vorm, millest nähtuvalt on Paata Sakhokia politsei kontrolli käigus 13.07.2017.a. tabatud Hispaanias ning 10.08.2017.a. kell 17:00 peeti ta kinni Tallinna Lennujaamas ja viidi Tallinna Arestimajja, /k1 tl. 252 – 255/; Tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt Paata Sakhokia andmed on leitud aastast 2016.a. Isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvamist on 987 eurot. /k 1 tl. 256 – 257/; Aleksei Mihhejevi kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Aleksei Mihhejev kinni 06.02.2017.a. kell 14:30 Pärnu mnt 139, Tallinn kahtlustades teda
258 – 260/; Tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt Aleksei Mihhejevi kohta Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tulude kohta. /k 1 tl. 261/; Tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt Vladimir Trahhovi andmed on leitud aastast 2015. Isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvamist 1200 eurot. 2016.a. andmed puuduvad. /k 1 tl. 262 - 263/; 4 Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus, mille kohaselt kohaldati Vladimir Trahhovile tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 14.08.2018.a. elukoha aadressil xxxx. /k 1 tl. 264 – 265/; Isikute DNA esitamine registrisse, mille kohaselt saadeti registrisse kandmiseks Paata Sakhokia, Aleksei Mihhejevi ja Vladimir Trahhovi DNA proovid ja vormid ning sõrmejälgede kaardid. /k 1 tl. 266/; Asitõendite üleandmise – vastuvõtmise akt nr 2017 – 1277 – 1278- 1365,. /k 1 tl. 267 – 269/; Riigi õigusabi tasu Margus Viirale (Paata Sakhokia), riigi õigusabi taotlused rahuldati ja hüvitada tuleb kulu kokku 72 eurot. /k 1 tl. 270 – 274/; Riigi õigusabi tasu Margus Viirale (Trahhov), riigi õigusabi taotlus rahuldati ja hüvitada tuleb kulu 144 eurot. /k 1 tl. 275 – 277/; Riigi õigusabi tasu Mahlapuule (Mihhejev), riigi õigusabi taotlus rahuldati ja hüvitada tuleb kulu 144 eurot. /k 1 tl. 278 – 280/; Perekonnaseisuameti tõend, mille kohaselt on Paata Sakhokial 1 alaealine laps X10 sünd xxxx /k 1 tl. 286/; Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise 23.02.2017.a. otsus, mille kohaselt Paata Sakhokial on tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastava liikumisfunktsiooni mõõdukas kõrvalekalle keskmisele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni (perifeerne närvisüsteem) mõõdukas kõrvalekalle. /k 1 tl. 287/; Paata Sakhokia rahvastikuregistri väljavõte, millest nähtub, et Paata Sakhokia Eestis kindlat elukohta ei ole registreeritud, tema elukohaks on märgitud xxxx ning tal on 1 alaealine laps /k 2 tl. 74-75/. Kohtu põhjendused KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Paata Sakhokia süüdistuses
lg 1 p 1 ja 2 järgi Paata Sakhokiale on esitatud süüdistus, et tema 02.02.2017.a ajavahemikus kell 13.50 kuni 13.52, viibides koos Aleksei Mihhejevi ja Vladimir Trahhoviga Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja 2, läks koos Mihhejevi ja Trahhoviga hotelli restoranis Berlin laua taga istunud X1i juurde, kus lõi isiklike vaenulike suhete pinnalt X1i rusika või jalaga vähemalt kaks korda pea piirkonda. X1 asus Paata Sakihokiale vastupanu osutama, kuid A. Mihhejev ja V. Trahhov seisid P. Sakhokia ja X1i vahele oma kehadega P. Sakhokiat kaitstes ja julgestades, võimaldades tal nende selja taga haarata relv. Haaranud oma jope alt tulirelva tulistas Paata Sakhokia X1i vasaku jalasääre piirkonda, millega tekitas kannatanule lahtise säärehaava. Peale seda P. Sakhokia, A. Mihhejev ja V. Trahhov kõik koos koheselt lahkusid hotellist. Sellise tegevusega oli ühtlasi häiritud samaaegselt juures viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Kohus leiab, et 02.02.2017.a kella 13.50 kuni 13.52 paiku Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel asuvas restoranis Berlin süüdistatava Paata Sakhokia poolt X1i pea piirkonda rusika või jalaga vähemalt kaks korda löömine ja vasaku jalasääre piirkonda tulistamine kõrvaliste isikute juuresolekul on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega.
lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas tegemist oli avaliku kohaga, kas rikuti käitumise üldnõudeid ja kas see pandi toime vägivallaga. Tegemist on alternatiiv-aktilise formaalse ja blanketes normiga. KorS § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles 5 on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel asuvas restoranis Berlin, kus teo toimepanemise ajal viibis kolmandaid isikuid, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Kannatanu X1i ütluste kohaselt 02.02.2017.a. lõunatas ta hotellis Metropol. Enne haavata saamist toimus konflikt, mille käigus tundmatu inimene lõi talle kuklasse ja peale seda teda tulistati põlvest alla. Ta ei tea kes teda lõi ja tulistas, tulistamise tagajärjel tundis tugevat valu jalas. Tunnistaja X7 (endise nimega X7) ütluste kohaselt oli ta 02.02.2017.a tööl hotellis Metropoli teenindajana, kui toimus intsident, ta kuulis sõnavahetust, toimus kähmlus, nägi kuidas Paata Sakhokia tulistas X1 nimelist iskut. Peale tulistamist kutsusid kannatanule kiirabi. Tunnistaja X3 ütluste kohaselt 02.02.2017.a oli ta tööl hotellis Metropol, sündmuse ajal viibis oma kabinetis, mis asub hotelli
ähvardamine ja § 121 kehaline väärkohtlemine.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Tervisekahjustus on peaaegu vältimatu tagajärg tuli- või külmrelva sihipärasel kasutamisel, seega tuleb relvastatud rünne alati lugeda tervise kahjustamiseks
Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb
lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta tugevat valu, kui teda jalga tulistati. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et kannatanu X1il on vasakul jalal põlve all side. ITK epikriisist nähtub, et kannatanu X1il tuvastati lahtine säärehaav, sääre muude osade lahtine haav. Vigastused on tekitatud käsirelvalasust. Ka leiab kohus, et eluliselt usutav on see, et tulirelvast lask säärde põhjustab kannatanule isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud jälgi ning tekitab füüsilist valu. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. KorS § 55 lg 1 p 1 järgi on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisi, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete eesmärgiks on kaitsta avalikus kohas viibivaid isikuid teiste isikute rünnete ja tegude eest, mis võivad häirida nende rahu. Seega on avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestatud 7 selleks, et isikud saaksid tunda ennast vabalt ja turvaliselt, kui nad viibivad avalikus kohas. Süüdistatav on vägivalda kasutanud avalikus kohas. Süüdistatava poolset vägivalla kasutamist on vahetult tajunud kõrvalised isikud. Samuti nähtub kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate X2i, X3, X4, X5, X6i, X7i (Liis X7) ja X8i ütlustest, et Paata Sakhokia poolt toime pandud tegu häiris neid, seega häiriti samaaegselt sündmuskohal viibinud isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet. Eeltooduga on
lg 1 p 1 objektiivne koosseis täidetud, s.o avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja kohtu poolt analüüsitud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut rünnata ja tulistada. Tulistades kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga ning et tema selline tegevus võib häirida ka kõrvalisi isikuid. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et süüdistuses
Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et
lg 1 p 2 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatav muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Paata Sakhokia süüdistuses on väljaloetav, et Paata Sakhoka pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise kasutades relva. Kuivõrd süüdistuse kohaselt ei olnud tegemist relvaga ähvardamisega, vaid tegemist oli relva kasutamisega ehk tulistamisega Paata Sakhokia poolt, siis on relva kasutamine hõlmatud
lg 1 p 1 kui avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine vägivallaga, vägivalla sisu seisnebki tulirelva kasutamises ja seeläbi kannatanule tervisekahjustamise tekitamises. Paata Sakhokia süüdistus
Paata Sakhokiale on esitatud süüdistus selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal kohas ja isikult ilma Relvaseaduse § 32 nimetatud relva või laskemoona soetamisloata ja sama seaduse § 34 lg 1,2, nimetatud tulirelva ja laskemoona loata tulirelva, mida hoidis enda valduses ja kasutas 02.02.2017. kella 13.50-13.52 ajal Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel kuriteo toimepanemisel, kui tulistas X1ile vasaku jalasääre piirkonda ja tekitas sellega X1ile tervisekahjustuse. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 02.02.2017.a ajavahemikus kell 13.50 kuni 13.52, Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel Paata Sakhokia tulistas tulirelvast X1i vasaku jalasääre piirkonda, millega tekitas kannatanule lahtise säärehaava. Tulistamise fakt on tõendatud kannatanu X1i kohtuistungil antud ütlustega, et 02.02.2017.a lõunatas ta Metropoli hotellis, kus toimus konflikt, mille käigus tulistati talle jalga. Tunnistaja X3 andis kohtuistungil ütlusi, et 02.02.2017.a oli ta tööl Metropoli hotellis oma kabinetis, mis asub hotelli 1 korrusel ning mille aknad asuvad hotelli fuajeesse. Ta ei näinud tulistamist, kuid nägi inimest, kes kõndis hotellist välja revolveriga. Revolveriga olevas isikus tundis ta kohtusaalis ära Paata Sakhokia. Tunnistaja X6 andis kohtuistungil ütlusi, et 02.02.2017.a oli ta tööl Metropoli hotellis administraatorina. Tulistamise hetkel oli ta hotelli sissepääsu juures purskkaevu kõrval. Enne tulistamist kuulis heli nagu oleks relva laetud ja peale seda käis lask. Relva nägi ta vilksamisi Paata Sakhokia käes, kelle tunneb ära välimuse järgi. Tunnistaja X7 (endise nimega X7) andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötas 02.02.2017.a Metropoli hotellis teenindajana. Nägi, et tulistati X1i nimelist isikut ja tulistajaks oli Paata Sakhokia. 8 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 02.02.2017.a leiti sündmuskohalt Tallinnas Xxx hoone Metropoli hotelli Cafe ja Lobby baari baarileti restoranipoolse osa ees, põrandal käsitulirelva padrunikest. Lasujäägiekspertiisi aktist 17E-AE0002, nähtub, et ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud püksisääre osal leidub mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele lasujääkidele ja on elementkoostise põhjal samaliigilised ekspertiisiks esitatud padrunikestas leiduvate lasujääkidega. Läbiotsimisprotokolli kohaselt Paata Sakhokia elukohast aadressil xxxxx läbiotsimisel leiti kabuur ja kuulivest „Burgmann“. Asitõendi s.o. turvakaamera salvestiste vaatlusprotokollist ja CD ning DVD plaatidelt nähtub, et kell 02.02.2017.a 13.51.51 lahkub Paata Sakhokia hotellist Metropol käes relvataoline ese. /kd 1 tl 31-68/. Vastusest päringutele nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet ega Kaitseliit ei ole Paata Sakhokia nimele relvaseaduse alusel väljastanud ühtegi luba. Samuti ei ole tema nimele teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud ühtegi tulirelva ega selle olulist osa.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemises relvaseadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seotud nõuete rikkumises. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt käitlemise all mõeldakse eelkõige nende valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist ja kandmist. Relvaseaduse § 11 p 1 kohaselt tulirelvaks loetakse relva, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Ebaseaduslikkus seisneb peamiselt relvasoetamisloa ja relvaloa puudumises. Antud kriminaalasjas on tõendatud nii tunnistajate X3, X6 ja X7 (endise nimega X7) ütlustega, et nägid Paata Sakhokia käes relva. Tunnistajate ütlusi kinnitab asitõendi, s.o. turvakaamera salvestiste vaatlusprotokoll ja sellele lisatud salvestis, millest nähtub, et 02.02.2017.a kell 13.51.51 lahkub Paata Sakhokia hotellist Metropol, käes relvataoline ese, sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohal Tallinn, Xxx hotellist Metropol leiti käsitulirelva padrunikest, lasuekspertiisi ekspertarvamusest nähtub, et kannatanu püksisääre osal leidub mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele lasujääkidele, Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitseliidu vastustest nähtub, et Paata Sakhokiale ei ole relvaluba väljastatud. Kaudselt tõendab ka relva ebaseadusliku käitlemist P. Sahokia poolt Paata Sakhokia elukoha aadressil xxxx läbiotsimisel leitud relvakabuur. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistatava poolt tulirelva ebaseaduslik käitlemine süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil. Oma tegevusega rikkus süüdistatav süüdistuses nimetatud relvaseaduse nõudeid ja tema tegu on õieti kvalifitseeritud
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Paata Sakhokia pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega, kuna omandas relva koos laskemoonaga, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Aleksei Mihhejev ja Vladimir Trahhov
lg 1 p 1,2 - § 22 lg 3 Aleksei Mihhejevile ja Vladimir Trahhovile on esitatud süüdistus selles, et nemad 02.02.2017 ajavahemikus kell 13.50 kuni 13.52, viibides koos Paata Sakhokiaga Tallinnas Xxx asuva hotelli Metropol esimesel korrusel, osutasid vaimset ja füüsilist kaasabi Paata Sakhokia poolt toime pandud avaliku korra rikkumisele s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Seadus nimetab ammendavalt kolm kaasaaitamis liiki: füüsiline, aineline või vaimne. Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse postiivne mõjutamine – nt. eeltingimuste loomine, takistuse kõrvaldamine, valvamine jms, aga ka füüsiline tegu, mis seisneb vägivallakuriteo korral kannatanu lahkumise takistamises. Aineline kaasabi näiteks süüteovahendi muretsemine, rahaline toetus,et muretseda süüteovahend, et sõita kohale vms. Vaimne ehk intellektuaalne kaasabi on täideviija psüühika postiivne mõjutamine – nt nõuanne, juhatus, süüteoplaani koostamine. Erinevalt kihutajast ei tekita vaimne kaasaaitaja täideviijas teotahet, vaid üksnes tugevdab või soodustab seda. Vaimne kaasaaitamine võib olla omakorda kahes vormis: tehniline tegu hõlbustav plaan või teotahte tugevdamine, motiivi tugevdamine, kõikuma löönud otsuse psüühiline kindlustamine, kahtluste hajutamine. Teo üldine kavandamine või selle heakskiitmine ei ole siiski intellektuaalne kaasaaitamine. Süüdistuse kohaselt heidetakse Aleksei Mihhejevile ja Vladimir Trahhovil ette seda, et nemad osutasid vaimset ja füüsilist kaasabi Paata Sakhokia poolt toime pandud avaliku korra rikkumisele sellega, et toetasid Paata Sahokiat, võimendades oma kohalolekuga Paata Sakhokia autoriteetsust ja kannatanu ning juures viibinud kõrvaliste isikute hirmu, tugevdasid Paata Sakhoia tahet kuritegu toime panna seeläbi, et väljendasid endi juuresoleku ning kaitsevalmiduses olekuga valmisolekut tagada P. Sakhokiale võimalus kuritegu toime panna ning kaitsta P. Sakhokiat võimaliku kannatanupoolse vasturünnaku eest. Sisuliselt heidetakse A.Mihhejevile ja V.Trahhovile ette avaliku korra raskele rikkumisele kaasaaitamist - tegevustetusega. Karistusseadustiku mõtte kohaselt on kaasaaitamine võimalik eelkõige tegevusega. Tegevustetusega kõrvaldab ta takistuse passiivseks jäämisega, see on võimalik üksnes siis, kui isik on tegevuseks kohustatud ehk on garant. Seega leiab kohus, et Aleksei Mihhejev ja Vladimir Trahhov tuleb õigeks mõista
lg 1 p 1,2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüteo koosseisu puudumise tõttu. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-11, p 9). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Karistuse mõistmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). 11 Seadusandja on
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat ning
Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et Paata Sakhokial puudub töökoht ning süüdistatava näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle igakuised sissetulekud invaliiduspensioni näol on tagasihoidlikud. EMTA andmetel oli süüdistatava 2016.a aasta netosissetulek 987 eurot. Rahalise karistuse määramise võimalikkuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, mistõttu on kaheldav kas Paata Sakhokia oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Paata Sakhokia süü suurust
lg 1 p 1 ja § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava süü on keskmine, kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli avaliku korra raske rikkumine toimepandud isiklike vaenulike suhete pinnalt,vägivalda kasutas P.Sakhokia üksnes kannatanu X1i suhtes, samuti ei olnud P.Sakhokia teol raskeid tagajärgi. Samas ei saa märkimata jätta, et teo toimepanemisel kasutas P.Sakhokia tulirelva. Kohus karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid ning kergendava ja raskendavate asjaolude puudumist, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse sanktsiooni keskmise määra piires ning seega mõistab kohus Paata Sakhokia süüdi
lg 1 p 1 järgi ning mõistab karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning
lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata paata Sakhokia eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 13.07.2017.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiiside kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ekspertiisi kulu osas märgib kohus, et nimetatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. Puutuvalt ekspertiisi kulusse märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 7.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). 12 KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Paata Sakhokial esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Paata Sakhokialt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb karistusele sundraha välja mõistmine, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 750 eurot. Samuti tuleb välja mõista Paata Sakhokialt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 24 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu kokku summas 147 eurot. Kuivõrd Aleksei Mihhejev ja Vladimir Trahhov neile esitatud süüdistuses
MS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud, s.o. Aleksei Mihhejevi kaitsja tasu kokku summas 1314 eurot ja ekspertiisitasu 162 eurot ning Vladimir Trahhovi kaitsja tasu kokku summas 1404 eurot riigi kanda. Asitõendid Kahtlustatava Paata Sakhokia elukoha (xxxx) läbiotsimise käigus äravõetud sülearvuti Asus koos aku ja laadijaga, akt nr 2017-1278, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Paata Sakhokiale kui asjade seaduslikule omanikule. Padrunikest sündmuskohalt, kannatanu X1i pükstelt äralõigatud püksiäär, akt nr 2017-1277, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Sündmuskoha 02.02.17 vaatluse käigus võetud: puuteproovid - kokku 10 karpi; hambatikk, taldrikute tükid, akt nr 2017-1277, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kahtlustatava Paata Sakhokia elukoha (xxxx) läbiotsimise käigus äravõetud esemed: kabuur ja rihm noaga pandlas, elamisloakaardi, orderi ja numbri osad, mobiiltelefon Nokia koos simkaardiga, märkmik „coffie Break“, sim-kaardi ümbris, mälupulk, mälukaart, Nordea panga kliendikaart, spiraalmärkmik, iPhone 6 karp, fotoalbum, kuulivest, akt nr 2017-1365, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Paata Sakhokiale kui asjade seaduslikule omanikule. Võrdlusproovina tunnistajalt X7lt ja X8ilt võetud süljeproovid, akt nr 2017-1277, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 5 DVD plaati, millel videosalvestus 02.02.2017.a. hotellist Metropol, 1 CD plaat, millel videosalvestus 02.02.2017 restoranist Berlin, 1 CD plaat, millel 3 kõnesalvestust 02.02.2017 laekunud kõnedest Häirekeskuse numbrile 112, 1 CD plaat, millel Paata Sakhokia sülearvuti andmed, asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1; § 311; § 313, § 315,
lg 1, § 68 kohus otsustas Süüdi tunnistada Paata Sakhokia
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust,
Paata Sakhokia süüdistuses
13
lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Paata Sakhokia eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 13.07.2017.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Aleksei Mihhejev süüdistuses
Tõkend – elukohast lahkumise keed- tühistada. Vladimir Trahhov süüdistuses
Tõkend – elukohast lahkumise keed- tühistada. Menetluskulud Välja mõista Paata Sakhokialt sundraha 750 eurot, kaitsjatasu 24 eurot ja ekspertiisitasu 147 eurot riigi tuludesse. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud Aleksei Mihhejevi kaitsja tasu kokku summas 1314 eurot ja ekspertiisitasu summas 162 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud Vladimir Trahhovi kaitsja tasu kokku summas 1404 eurot riigi kanda. Asitõendid - - - - Kahtlustatava Paata Sakhokia elukoha (xxxx) läbiotsimise käigus äravõetud sülearvuti Asus koos aku ja laadijaga, akt nr 2017-1278, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Paata Sakhokiale kui asjade seaduslikule omanikule. Padrunikest sündmuskohalt, kannatanu X1i pükstelt äralõigatud püksiäär, akt nr 20171277, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Sündmuskoha 02.02.17 vaatluse käigus võetud: puuteproovid - kokku 10 karpi; hambatikk, taldrikute tükid, akt nr 2017-1277, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kahtlustatava Paata Sakhokia elukoha (xxxx) läbiotsimise käigus äravõetud esemed: kabuur ja rihm noaga pandlas, elamisloakaardi, orderi ja numbri osad, mobiiltelefon Nokia koos sim-kaardiga, märkmik „coffie Break“, sim-kaardi ümbris, mälupulk, mälukaart, Nordea panga kliendikaart, spiraalmärkmik, iPhone 6 karp, fotoalbum, kuulivest, akt nr 14 2017-1365, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Paata Sakhokiale kui asjade seaduslikule omanikule. - Võrdlusproovina tunnistajalt X7lt ja X8ilt võetud süljeproovid, akt nr 2017-1277, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. - 5 DVD plaati, millel videosalvestus 02.02.2017.a. hotellist Metropol, 1 CD plaat, millel videosalvestus 02.02.2017 restoranist Berlin, 1 CD plaat, millel 3 kõnesalvestust 02.02.2017 laekunud kõnedest Häirekeskuse numbrile 112, 1 CD plaat, millel Paata Sakhokia sülearvuti andmed, asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 15.06.2018.a Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2018.a otsusega nr 1-179941/69, Riigikohtu 22.03.2019.a kohtuotsusega nr 1-17-9941/80 Tallinna Ringkonnakohus 10. septembril 2018.a otsustas: Harju Maakohtu otsus 24.maist 2018 tühistada osaliselt ja nimelt: 1. Paata Sakhokiale
2. Osas, millega jäeti mõistmata Paata Sakhokiale
Teha tühistatud osas uus o t s u s: 15 1.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristuse raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. 2.
lg 1 alusel mõista Paata Sakhokiale lisakaristuseks riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 8 (kaheksaks) aastaks.
lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest.
lg 1 alusel lisakaristuseks riigist väljasaatmine koos 8-aastase sissesõidukeeluga.
Kohtukoosseis / allkirjad / 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.