← Eesti

2-18-16437/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts.2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16437 Tsiviilasi Eesti Vabariik (

) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 esimene lause sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Tartu Maakohtu registriosakond otsustas 1.11.2018 määrusega Ä 10036414 / M6 likvideerimise ja edastas dokumendid Harju Maakohtule likvideerija määramiseks. Avaldaja tasus 13.02.2019 likvideerija tasu deposiidina 1278,23 eurot. 4.03.2019 andis nõusoleku likvideerija kohustuste vastuvõtmiseks. 11.02.2019 esitas oma nõusoleku likvideerijaks nimetamiseks ka äriühingu endine juhatuse liige M P. Kohus helistas 4.03.2019 M Pile, et selgitada tema võimet likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. M P ei olnud võimeline eesti keeles suhtlema ning suunas kõne S Ž (samuti endine juhatuse liige), kes kinnitas, et M P on võimeline likvideerimist läbiviima ja majandusaasta aruanded olid esitamata seetõttu, et äriühingul puudus äritegevus. 2 2-18-16437 Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada.

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd kohtul on praegusel juhul kaks likvideerija kandidaati ja likvideerija tasu on deponeeritud, siis nimetab kohus likvideerijaks Maarja Rohti, kelle isik ja võime likvideerimismenetluse läbiviimiseks on kohtule pankrotihaldurina hästi teada. Kohus ei tunne M Pi ja kohtul puudub ülevaade tema võimelisusest likvideerimise läbiviimisel, kuid kohus leiab, et riigikeele mitte valdamine ja eelnevalt kohustuste täitmata jätmine (majandusaasta aruannete esitamata jätmine) ei anna alust veenduda M Pi sobivuses likvideerija kohustuste täitmiseks.

§ 603

lg 1 alusel nimetab kohus Osaühing Finants Consult (kustutatud) likvideerijaks Maarja Rohti. Tulenevalt

§ 604lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. Ts

ÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt

§ 604

lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang puudutatud isiku maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust.

§ 172lg 6 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.