Obsah (4)

§ 121§ 4§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-396 Haldusasi M. S. kaebus Vabariigi Valitsuse 26.06.2003

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M. S. esitas 02.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ (edaspidi võrgueeskiri) muutmist viisil, et kodutarbijal jääks võimalus kauglugemisseadmest ehk kaugloetavast elektriarvestist loobuda ja taatlusaja möödumisel saada uus kohtloetav elektriarvesti. Kaebuse kohaselt ei vasta võrgueeskirja § 39 lg 1 p 1 ja lg 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2009/72/EÜ; kaugloetava elektriarvestiga võivad kaasneda terviseriskid ning nõudega, et mõõtesüsteem peab võimaldama mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega, tekitati kahju maksumaksjale ja keskkonnale. Lisaks märgib kaebaja, et elektrituruseaduse § 67 kohaselt on lubatud paigaldada mõõtmiseks tehniliselt keerukam mõõteseade ja sellest loobujat koheldakse praktikas Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel kuni 63 A (edaspidi tüüptingimused) punkti 5.3.5 rikkujana ning punkti 5.2.5 alusel lülitatakse elekter välja.
2. Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustik (

) § 121 lg 1 p 1). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. (

§ 4lg 1).

3-19-396 3. Käesoleval juhul on vaidlustatud Vabariigi Valitsuse määrust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 88 on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Seega on käesoleval juhul vaidlustatud õigustloovat akti. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi õigustloova akti peale. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4

lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).

1. Juhul kui kaebaja eesmärgiks on vabaneda kohustusest lubada Elektrilevi OÜ-l vahetada tarbimiskohas välja mõõtesüsteem kaugloetava elektriarvesti vastu, siis selgitab kohus järgmist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on sõlminud Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingu. Kaebusele on mh lisatud tüüptingimused, mis on võrgulepingu lahutamatu osa (tüüptingimuste p 1.3 teine lause). Tüüptingimuste punkti 3.3 kolmandas lauses sätestatakse, et võrguettevõtja võib tarbimiskoha(kohtade) mõõtepunktid üle viia kauglugemisele, ostjat sellest eelnevalt teavitades. Võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse) (tüüptingimuste p 4.2). Ostja tagab 30 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele (sh mõõtesüsteemidele, kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu ahelatele) nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks (tüüptingimuste p 4.5). Seega tuleneb kaebajale tüüptingimustest kohustus võimaldada mõõtesüsteemi vahetamine. Kui kaebajal on tekkinud vaidlus Elektrilevi OÜ kui eraõigusliku juriidilise isikuga, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega. Ka sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid tsiviilasju lahendavad maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 9 lg 1).
2. Eeltoodust lähtuvalt puudub halduskohtul pädevus käesoleva kaebuse lahendamiseks, mistõttu kuulub M. S. kaebus selle esitajale tagastamisele.
3. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 15 eurot.

§ 104

lg 5 p-s 2 sätestatakse, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse selle esitajale

§ 121

lg 1 p 1 alusel, mistõttu kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamisele. 7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik 2