lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord 1 2-18-11718 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluse käik Hageja esitas 04.08.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu müügilepingust taganemise ja müügilepingu alusel saadu tagastamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 03.09.2018. Kostja esitas vastuse hagile 24.09.2018 ja 15.11.2018 täiendava seisukoha. Hageja esitas täiendavad seisukohad 28.09.2018 ja 15.11.2018. Kohtuistung toimus 12.12.2018. Hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, 08.07.2018 sõlmisid hageja ja kostja võlaõigusseaduse (
) § 208 lõike 1 alusel müügilepingu, mille alusel hageja omandas sõiduauto Chrysler 300 C müügihinnaga 4500 eurot. Pärast auto ostmist ilmnesid autos vead, millest eelmine omanik ei rääkinud ostjale. Autol käigukast ei vaheta käike. Samuti tehti Ameerika Autoteeninduse OÜ-s auto läbivaatus ning seal ilmnes veel vigu. 13.07.2018 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, milles tõigi välja peidetud vead, sh autol ei ole võimalik käike vahetada. Kostja sai taganemisavalduse kätte ning ka vastas taganemisavadusele ning kostja ei nõustunud taganemisega. 20.07.2018 andis hageja kostjale täiendava tähtaja, kuid sellele kostja ei reageerinud, kuid ta sai selle kätte. Täiendav tähtaeg toimetati kätte läbi sotsiaalmeedia võrgustiku Facebook. Ameerika Autoteeninduse OÜ hinnangul ei ole kasutuskõlblik. Lähtuvalt eelnevast arvamusest palub hageja 08.07.2018 sõlmitud müügilepingu tühistamist ning sõiduauto eest tasutud raha s.o 4500 eurot tagasi. Samuti tagastab hageja kostjale ostetud auto. Kostja ei teavitanud hagejat puudustest ega vigadest. Antud hetkel olid need olulised, sest see andis ülevaate auto seisukorrast. Müüja ei rääkinud, et autol on probleeme käigukastiga ning ka nendest vigadest, mis tuli Ameerika Autoteeninduse OÜ läbivaatusest. Kui müüja oleks ostjale auto vigadest rääkinud, siis ostja ei oleks seda tehingut teinud ja antud autot ostnud. Hageja tegi tehingu eksimuse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 järgi. Juhindudes
lg 2 p 1 leiab hageja, et kostja rikkus lepingut oluliselt, sest hageja jäi ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hageja lootis, et saab autot kasutada ilma probleemideta ja saab auto pikemaks ajaks kasutada, kuid autol ilmnesid probleemid koheselt peale ostu. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse vastaspoolele kirjalikus vormis vastavalt
ÜS § 90 lõikest 2 peab kostja tagastama hagejale tasutud raha 4500 eurot ning hageja tagastab auto. Ostja tegi müüjale taganemisavalduse ning kostja vastas, seega sai kostja taganemisavalduse kätte. Samuti andis hageja kostjale täiendava tähtaja
Täiendav tähtaeg anti 14 päeva, seega täiendav tähtaeg sai läbi 03.08.
lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.
103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja nõue kuuluks vastavalt
lg 1 kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et ostjale üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas ning kostja on lepingut
lg 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on hageja lepingust kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et hageja nõuete rahuldamiseks vajalikud eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: - hageja ja kostja sõlmisid 08.07.2018 sõiduauto Chrysler 300C (reg.märk x) müügilepingu; - hageja on kostjale tasunud ostuhinna 08.07.2018 müügilepingu alusel 4500 eurot; - hageja poolt tehtud mitme proovisõidu ajal ei auto käigukastiga probleeme ei olnud, so autol käigud vahetusid; -kostja on müügikuulutuses avaldanud, et sõiduautol on järgmised puudused: A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta, sest on vaja täita; ABS ja EPS lambid põlevad; tagumised parkimisandurid ei tööta. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas hageja on lepingust taganenud ning kas esinevad alused müügilepingu tühistamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused hageja poolt müügilepingust taganemiseks.
järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg 2 kohaselt, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, asi ei vasta muu hulgas 6 2-18-11718 lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 08.07.2018 müügilepingust nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud sõiduauto omadustes, seega pidi sõiduauto kõlbama otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, so sõitmiseks. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduauto esmane registreerimisaeg oli 2007 septembris ja seega oli auto müügi ajal 2018 juulis ~11 aastat vana. Sama müügikuulutuse kohaselt oli auto läbisõidumõõdiku näit 274 500 km. Lähtudes eeltoodust pidi sõiduauto kõlbama sõitmiseks ja vastama tavapärastele sama vanale ja sarnase suure läbisõiduga auto nõuetele, mitte uuele autole. Hageja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et hageja tegi vähemalt kahel erineval korral autoga proovisõitu, seega oli hageja teadlik käigukasti töötamisest proovisõidu ajal ning auto käivitamise viisist ja võimalikust käivitamisraskusest. Hagiavalduse kohaselt ilmnes see, et auto käigukast ei vaheta käike, pärast ostu sooritamist. Hageja on kinnitanud, et ta ei oleks auto müügilepingut sõlminud, kui ta oleks olnud teadlik, et autol on probleeme käigukastiga. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et hageja sõitis autoga kuni käigukast lõpetas töötamise. Kohtu hinnangul on hageja väidetega tõendatud, et kostja andis hagejale üle tavapäraselt töötava käigukastiga auto. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et sõiduautole on tehtud ülddiagnostika ja ühe selgitusena, et kast avariis ning raske külmkäivitus. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe käigukasti probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s kontrolli käigus tuvastati, et käigukasti juhtmoodul edastab veakoodi, mis viitab käigukasti kiiruse anduri veale; et vaja vahetada käigukasti juhtmooduli elektroonika, mis sisaldab ka kõne all olevat andurit. Kui ei ole võimalik tuvastada, et millal viimati vahetati autol käigukasti õli, siis peab ka selle töö käigus vahetama käigukasti õli. Kohtu hinnangul ei tuvastatud Ameerika Autoteeninduse OÜ-s diagnostika käigus, et auto käigukast ei vahetanud käike enne 08.07.2018 müügilepingu sõlmimist või et ei vahetanud käike diagnostika ajal.
lg 2 kohaselt, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.
lg 1 kohaselt, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuna kohtu hinnangul on tõendatud, et auto müügilepingu sõlmimisel ja hagejale üle andmisel vahetas auto käike tavapäraselt, siis ei olnud autol nimetatud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis võib olla tingitud käigukasti kiiruse anduri veast, hilisema võimaliku ilmnemise pärast. Kohus märgib, et Ameerika Autoteeninduse OÜ selgituses ei ole selgelt tuvastatud vea olemasolu ning põhjus, vaid on märgitud, et veakood viitab käigukasti kiiruse anduri veale. Samuti ei ole kohtule esitatud teabe kohaselt proovisõitude ajal ja enne 08.07.2018 müügilepingu sõlmimist ilmnenud raskused auto käivitamisel. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe raske külmkäivituse probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s esmane kontroll/diagnostika otseseid vigu ei näidanud selle kohta, et miks auto külmalt raskelt käivitub ning et selle vea tuvastamiseks on vaja kokku leppida uus aeg ja hakata viga otsima. Samas on külma mootoriga tunda, et auto töötab ebaühtlaselt ja see võib olla ka käivitusega seotud. Seega ei ole Ameerika Autoteeninduse OÜ diagnostika käigus tuvastatud, et autol on käivitusega seotud viga. Kohtu hinnangul on hageja väidetega ja Ameerika Autoteeninduse OÜ diagnostika selgitusega tõendatud, et kostja andis hagejale üle tavapäraselt käivituva auto. Kuna kohtu hinnangul on tõendatud, et auto müügilepingu sõlmimisel ja hagejale üle andmisel käivitus auto tavapäraselt, siis ei olnud autol käivitamisega seotud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis võib olla käivitusega seotud, hilisema võimaliku ilmnemise pärast. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et autol kliima ei tööta. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe kliima probleemi kohta, mille kohaselt kliima süsteem töötab rõhu all ja süsteemi rõhku kontrollib vastav andur ja et Ameerika 7 2-18-11718 Autoteeninduse OÜ-s kontrolli käigus tuvastati, et kliima radiaator lekib ning et kui on juba võimalik tuvastada välisel vaatlusel, et süsteem lekib, siis võib kindel olla, et süsteem ei tööta. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduautol on järgmised puudused: A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta, sest on vaja täita. Seega oli hagejale enne müügilepingu sõlmimist nimetatud puudus teada ja hageja sõlmis teadlikult müügilepingu auto ostmiseks, millel A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik, mille tõttu täpselt A/C (kliima, konditsioneer) ei tööta. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et diagnostika on tehtud seoses rehvirõhu anduritega. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe rehvirõhu anduritega seonduva probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s tuvastati, et rehvirõhku märgutuli põleb. Põlev märgutuli viitab, et kas rehvides on vähe rõhku või on süsteemis rike. Kuna rehvide rõhk oli normi piires siis on selge, et kas andurid on vigased, üldse puudulikud või on rike süsteemis. Vea täpseks tuvastamiseks on vaja teemaga edasi tegeleda; teostada eraldi diagnostika ja vajadusel füüsiliselt kontrollida, et kas andurid on ratastes olemas või mitte (selleks on tarvis rattad auto alt ära võtta ja rehvid pingis veljepealt lahti suruda). Kostja on 15.11.2018 menetlusdokumendis kinnitanud, et müügilepingu sõlmimise ajal ei esinenud puudusi rehvirõhuandurite töös. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et rehvirõhu märgutuli põles müügilepingu sõlmimise ja auto üleandmise ajal. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduautol on muuhulgas järgmine puudus: ABS ja EPS lambid põlevad, sest kunagi aku läks tühjaks ja nüüd on lihtsalt vaja diagnostikat teha Ameerika auto esinduses. Seega oli hagejale enne müügilepingu sõlmimist ABS ja EPS märgutuledega tähistatud võimalik puudus teada ja hageja sõlmis teadlikult müügilepingu auto ostmiseks, millel nimetatud märgutuled põlevad. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik, mille tõttu täpselt ABS ja EPS lambid põlevad. Ameerika Autoteeninduse OÜ 19.07.2018 kviitung-arvel nr 47292 on märgitud, et diagnostika on tehtud seoses parkimisabiga. Hageja on 15.11.2018 esitanud täpsustava teabe käigukasti probleemi kohta, mille kohaselt Ameerika Autoteeninduse OÜ-s tuvastati, et parkimisabi andurite juhtmooduliga puudub ühendus, et viga võib olla juhtmestikus või vigases moodulis või mõnes vigases anduris, mis lühistab kogu süsteemi. Vea täpseks tuvastamiseks on vaja kokku leppida uus elektriku aeg ja hakata viga otsima. Kostja on esitanud müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduautol on muuhulgas järgmine puudus: taga parkimisandurid ei tööta (kirjapildis parki andurid). Seega oli hagejale enne müügilepingu sõlmimist nimetatud puudus teada ja hageja sõlmis teadlikult müügilepingu auto ostmiseks, millel taga parkimisandurid ei tööta. Kuna kostja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei saa eeldada, et kostja peaks olema teadlik, mille tõttu täpselt parkimisabi andurid ei tööta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et peale ostu sooritamist ilmnesid autol vead, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja et kostja (müüja) oli nendest vigadest teadlik. Samuti ei nähtu Ameerika Autoteeninduse OÜ hinnangust, et sõiduauto ei ole kasutuskõlblik. Hageja on 15.11.2018 esitanud Ameerika Autoteeninduse OÜ teabe, mille kohaselt kontroll/diagnostika käigus ei panda täpseid diagnoose kõikidele vigadele, vaid selgitatakse välja, et kas ja millises mahus võib sõiduk vajada remonttöid ning et olenevalt vigade iseloomust võib kogemuse põhjal öelda, et milliseid osasid peab erinevate vigade likvideerimiseks vahetama, aga alati see ei kehti. Kohus leiab et Ameerika Autoteeninduse OÜ kontroll/diagnostika aruanne ei ole eksperdi arvamus ning selles esitatud teabega ei ole tõendatud, et müügilepingu sõlmimise ja sõiduauto üle andmise ajal ei olnud võimalik autol käike vahetada, samuti ei ole hageja seda ka väitnud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et müügilepingu sõlmimise ja sõiduauto üle andmise ajal põles rehvirõhu 8 2-18-11718 märgutuli ning et olid probleemid külmkäivitamisel. Ülejäänud Ameerika Autoteeninduse OÜ-s kontroll/diagnostika käigus fikseeritud vead, so parkimisabi andurite ja kliimasüsteemi mitte töötamine on kostja poolt loetletud müügikuulutuses ning seega oli hageja sõiduautot ostes nimetatud puudustest teadlik. Kuna teave autol esinevate vigade kohta oli märgitud müügikuulutuses, ei ole tähtsust sellel, kas kostja nimetatud vigadest hagejale veel eraldi rääkis.
lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma 08.07.2018 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud ning ei ole täidetud eeldused hageja poolt müügilepingust taganemiseks. Kuivõrd kostja ei ole müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole hageja jäänud
ÜS) § 90 lg 1 kohaselt, tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt, tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt, eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt, tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt, tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja sõlmis 08.07.2018 müügilepingu olulise eksimuse mõjul, seega ei ole alust lepingu tühistamiseks. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et sõiduauto oli müügilepingu sõlmimise ja hagejale üle andmise ajal kasutuskõlblik ning autol oli võimalik käike vahetada. Samuti on kohus tuvastanud, et Ameerika Autoteeninduse OÜ kontroll/diagnostika teabes nimetatud rehvirõhu märgutule põlemine ja raske külmkäivituse olemasolu müügilepingu sõlmimise ajal ei ole tõendatud. Ülejäänud hageja poolt esile toodud ja Ameerika Autoteeninduse OÜ kontroll/diagnostika teabes nimetatud vigadest oli hageja teadlik, kuna vead olid nimetatud müügikuulutuses. Seega ei saanud hagejal olla ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest ja ei ole põhjendatud eeldada, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt, heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt, tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et sõiduauto 08.07.2018 müügileping on heade kommetega vastuolus ja selle tõttu tühine. Kohtule ei ole esitatud veenvaid andmeid selle kohta, et poolte vahel toimunud müügilepingu sõlmimisel tegi 9 2-18-11718 hagejad tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või kogenematusest ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtule ei ole tõendatud, et tehing on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning et kostja kasutas hageja teadmatust ära. Sõiduauto müügikuulutusel olid märgitud sõiduautol olevad vead ning vajadus pöörduda diagnostika tegemiseks autoesindusse, samuti võimalus müügihinna osas tingida. Menetluses esitatud asjaoludest nähtuvalt vastab sõiduauto oma vanusest ja läbisõidust tulenevale keskmisele kvaliteedile ja autot on võimalik kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kuna lähtudes eeltoodust ei ole müügileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, siis ei kuulu müügihind tagastamisele ka
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt, lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemine on
lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti, küll aga on võimalik kohtul tuvastada taganemise tühisus, kui taganemise materiaalsed (lepingu rikkumine) ja formaalsed eeldused (taganemisavalduse kättetoimetamine) ei olnud täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja poolt kostjale esitatud müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud. Käesolevas asjas on kohus seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Vastavalt
lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna asjas on tuvastatud, et hageja ei ole vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, siis ei saa hageja nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ja hageja nõue mõista välja 4500 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 96 eurot, kokku summas 384 eurot. Õigusabitoiminguteks on: nõupidamised kliendiga, dokumentide kogumine, tutvumine hagiavaldusega, vastuse koostamine 2 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 45 minutit; kohtuistungil osalemine 1 tund 15 minutit. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja arutamine kohtuistungil) 10 2-18-11718 tervikuna arvestades peab kohus kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 kostja menetluskulud kindlaks summas 384 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.