← Eesti

1-19-2171/2

Obsah (4)§ 3§ 14§ 2§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2019 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-2171 (17244000407) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi s

) § 3 lg 1 p 1, 2 kohaselt on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta.

§ 3

lg 1 p 6 on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja bürotehnilise toote valmistamine.

§ 14

lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja bürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ja kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Alates 04.07.2017 kehtiva „Lõhkematerjaliseaduse“ redaktsiooni järgi:

§ 2

lg 1, 2, 3 järgi on lõhkematerjal selle seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või aine mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine.

§ 12

lg 1 järgi lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. Sama seaduse § 13 lg 1 sätestab, et tegevusloa annab Tehnilise Järelevalve Amet. Seega pani German Parri toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. Samuti tema, omamata lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemiseks vajalikku tegevusluba, omandas täpsemalt tuvastamata ajal umbes kümme aastast tagasi xxx ,täpsemalt tuvastamata kohast ja hoidis ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxx kuni 11.04.2017 s.o ajani kui Ida prefektuuri ametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära üks lühendatud juhtmetega Vene päritolu elektridetonaator EDP (ЭДП). 3 Tulenevalt lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktist nr 17E-PL0019 oli elektridetonaator EDP kasutuskõlblik ehk plahvatusvõimeline ning tööstuslikult valmistatud elektridetonaatoreid kasutatakse detonatsiooni esilekutsumiseks brisantlõhkeainetes elektrisüütega lõhkamisel, seega saab äravõetud detonaatorit kasutada lõhkeseadeldise (sütiku) osana või iseseisva väikelaenguna. Lõhkeseadeldiseks loetakse KarS § 413 järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. 18.01.2016 – 03.07.2017 kehtinud „Lõhkematerjaliseaduse“ redaktsiooni järgi:

§ 3

lg 1 p 1, 2 kohaselt on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta.

§ 3

lg 1 p 6 on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja bürotehnilise toote valmistamine.

§ 14

lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja bürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ja kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Alates 04.07.2017 kehtiva „Lõhkematerjaliseaduse“ redaktsiooni järgi:

§ 2

lg 1, 2, 3 järgi on lõhkematerjal selle seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või aine mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine.

§ 12

lg 1 järgi lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. Sama seaduse § 13 lg 1 sätestab, et tegevusloa annab Tehnilise Järelevalve Amet. Seega pani German Parri toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeseadeldise e olulise osa ebaseadusliku käitlemise. Samuti tema, omamata RelvS § 34 lg-s 2 sätestatud vastavat relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ja samuti RelvS 32 lg-s 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ja omamata ka RelvS § 26 lg 1 sätestatud kollektsioneerimisluba, omandas täpsemalt tuvastamata ajal umbes kümme aastast tagasi xxx ,täpsemalt tuvastamata kohast ja hoidis ebaseaduslikult oma elukohas aadressil xxx ebaseaduslikult RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvi: vintpüssi Mauser (mudel 98, kaliiber 7,92x57) ning tulirelva olulist osa: relvarauda, kuni 11.04.2017 kell 12.00 oma elukohas aadressil xxx mil Ida prefektuuri ametnike poolt teostatud läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. Vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 17E-TB0068: - 1 laskekõlblik mittekomplektne käsitöönduslikult ümber ehitatud vintpüss Mauser mudel 98 nr xxx (luku nr 1047D1) kaliiber 7,92x57mm, kuulub tulirelvade hulka; - 1 laskekõlbmatu vintpüss Mauser mudel 98 kaliiber 7,92x75mm, kuulub tulirelvade hulka; - 1 kasutuskõlblik tööstuslikult valmistatud sileraudse püssi R-32 kaliiber 32 nr xxx, relvaraud, kuulub tulirelva osade hulka. 4 RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva relvaraud tulirelva oluline osa. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis RelvS on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 9 lg 1 järgi peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseile ning andma leiu üle RelvS § 44 lg 3 ja 4 kehtestatud korras. G. Parri oma leidudest politseid ei teavitanud. Seega pani German Parri toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja selle oluliste osade ebaseadusliku käitlemise. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada German Parri KarS § 414 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 415 lg 1 järgi karistada 2 aasta vangistusega ja KarS § 418 lg 1 järgi karistada 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava isikut, mõistetavat karistust mitte täitmisele pöörata, kui German Parri ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et German Parri tuleb süüdi tunnistada KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta German Parri kanda va ekspertiisikulud ja kaitsjatasu, mis jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.