RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-6743 Määruse kuupäev Tartu, 6. veebruar 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Kohtuasi Merle

) § 111 esimene lause sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Avaldaja aga ei ole kohustatud võlgnikule täitma ühtegi kohustust. Kuigi

§ 114

lg 1 p 2 näeb ette, et arestimisakt peab sisaldama arestitava nõude üldist kirjeldust, siis ka seda arestimisaktist ei nähtu. Seega on kohtutäitur koostanud arestimisakti nõude kohta, mida pole tegelikkuses olemas. Kuna avaldaja ei ole mingil moel võlgniku ees kohustatud isikuks, siis tuleb

1. veebruari
2. a arestimisakt tühistada. 1.
3. Avalduse kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile
4. märtsil 2017 kaebuse, vaidlustades kohtutäituri
5. veebruaril 2017 koostatud rahalise nõude arestimise akti. Kohtutäitur jättis
6. aprilli 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
7. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur selgitas, et arestimisakti koostamise aluseks on võlgniku vastu toimuvas kriminaalmenetluses esitatud info.
8. veebruaril 2017 on abiprokurör K. Puusepp võlgniku vastu korraldatavas kriminaalasjas kohtutäiturile teatanud, et võlgnik saab töötasu Soome Vabariigis asuvalt ettevõttelt Etelän Rakennus OY, kuid laseb töötasu kanda oma elukaaslase (avaldaja) pangakontole. Tulenevalt eeltoodust on avaldaja kohustatud tema valduses olevad võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid (sh ka tulevikus laekuvad) viivitamata üle kandma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Avaldaja ei ole seda praeguse ajani teinud ega ka dokumentaalselt ümber lükanud väidet, et tema valduses ei ole ega saa olla võlgnikule kuuluvaid rahalisi vahendeid (sh võlgniku töötasu Etelän Rakennus OY’lt). Avaldaja kohustus oli vastavat asjaolu tõendada kohtutäiturile esitatavas kaebuses, kuid hiljemalt kaebuse arutelul. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi seaduslikku alust arestimise akti tühistamiseks ega esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid vastupidist.
9. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik kinnitas tsiviilasja nr 2-15-9978 raames lastekaitsespetsialistile ja laste määratud esindajale, et töötab Soome Vabariigis. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikule töö eest Soomes tasu ei maksta. Avaldaja elab koos võlgnikuga Viimsi vallas. Neil on ühine majapidamine ja nende kooselust on sündinud ühine peagi kolme aastaseks saav laps. Kahtlemata on avaldajal võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, mistõttu võib objektiivselt arvata, et nad tegutsevad teineteise kasuks ja sissenõudja kahjuks. Liiatigi olukorras, kus avaldaja on sissenõudjale teadaolevalt lapsehoolduspuhkusel ega käi tööl ning sõltub majanduslikult võlgnikust. Võlgnik on kasutanud oma sissetulekute varjamiseks avaldaja arvelduskontot. Vastasel juhul puuduks avaldajal igasugune huvi tasuda oma vahenditest elatisraha võlgniku varasemast kooselust sündinud laste ülalpidamiseks sissenõudja arvelduskontole. Kui avaldaja leiab, et tema arvelduskontole ei ole laekunud võlgnikule kuuluvaid rahalisi vahendeid, siis tuli tal oma väidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel ka tõendada, seda ei ole avaldaja aga teinud. Seega on avaldaja väited alusetud ja tõendamata. 2

§ 111

kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.

§ 114

lg 1 kohaselt peavad nõude arestimise aktis olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile.

§ 114lg 2 järgi tuleb tulevase nõude arestimine arestimisaktis märkida.

Vastavalt

1. veebruari 2017 aktile on arestitud avaldaja valduses olevad ja tulevikus tekkivad võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid. Sissenõutava summa suurus on 72 075 eurot 86 senti. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu
2. aprilli 2014 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-
3. Arestitud rahalised vahendid tuleb viivitamatult üle kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Seega on kohtutäitur aktis välja toonud arestitavate nõuete kirjelduse ja ulatuse.
4. veebruaril 2017 on abiprokurör K. Puusepp kohtutäiturile teatanud, et võlgnik saab töötasu Soome Vabariigis asuvalt ettevõttelt Etelän Rakennus OY, kuid võlgnik laseb kanda talle kuuluva töötasu avaldaja pangakontole. Tuginedes eeltoodule, on tõendatud, et võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid kantakse avaldaja kontole eesmärgiga, et võlgniku arvelduskontole laekuvad rahalised vahendid ei läheks võlgniku pangakonto aresti tulemusena täitemenetluses nr 023/2014/2220 nõuete katteks. Täitemenetluses on kohtutäitur õigustatud käsutama võlgniku varalisi õigusi võlgniku asemel, mistõttu on kohtutäitur arestinud täitemenetluse raames summade ülekandmise käsutustehingust tulenevad nõuded avaldaja vastu ning kohustanud avaldajat eespool nimetatud summad kohtutäiturile välja maksma. Sissenõudja seisukohast nähtub muuhulgas ka see, et avaldaja arvelduskontolt on tehtud ülekandeid sissenõudjale. Avaldaja on kandnud võlgniku eest elatisraha võlgniku laste ülalpidamiseks sissenõudja arvelduskontole. Kohus asus seisukohale, et ka eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgnik kasutab avaldaja arvelduskontot enda rahaliste vahendite hoiustamiseks ja käsutamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et avaldaja lükkaks eeltoodut ümber või tõendaks, et tema valduses ei ole ega saa olla võlgnikule kuuluvaid rahalisi vahendeid (sh võlgniku töötasu Etelän Rakennus OY’lt). Võlgnikul on rahaline nõue avaldaja vastu ning sellest tulenevalt võib kohtutäitur eespool nimetatud nõudele täitemenetluses sissenõuet pöörata. Kohtutäituri
5. veebruaril 2017 koostatud akt ja
6. aprilli 2017 otsus on õiguspärased. Kohus märkis, et kõigil määruses kajastamata dokumentaalsetel tõenditel, menetlusosaliste väidetel ning seisukohtadel ei ole kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
7. Avaldaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada.
8. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Võlgnik nõustus määruskaebusega. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

§ 114lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Erinevalt kaebuses väidetust ei ole maakohus võrdsustanud rahaliste vahendite arestimist nõuete arestimisega.

§ 111

kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Praegusel juhul on kohtutäitur arestinud avaldaja valduses olevad ja tulevikus tekkivad võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid, mis tuleb viivitamatult üle anda kohtutäituri ametialasele kontole. Seega aktist nähtuvalt on arestitud võlgniku rahaline nõue avaldaja vastu, mis tuleneb võlgniku rahaliste vahendite laekumisest avaldajale.

§ 114

lg 1 p-s 2 sätestatu peab piisavaks arestitava nõude üldist kirjeldamist ning avaldaja etteheide kirjelduse puudumise kohta ei ole põhjendatud.

§ 8

sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Osalised ei vaidle selle üle, et kohtutäitur sai abiprokurör K. Puusepalt teabe selle kohta, et võlgnik saab töötasu ettevõttelt Etelän Rakennus OY ja laseb selle kanda avaldaja pangakontole. Kaebusele lisatud avaldaja pangakonto väljavõtted ei tõenda seda, et kontol ei ole laekumisi nimetatud tööandjalt. Menetluses ei ole esitatud väidet, et võlgnik oleks ise teinud avaldaja kontole makseid, seega avaldaja kontol tehtud “Armas Viirsalu“ nimeliste laekumiste otsingu tulemus ei ole praeguses asjas asjakohane. Kui tööandja laekumisel ei ole viidet võlgniku nimele, ei välista see võlgniku töötasu laekumist avaldaja kontole. Avaldaja ei ole väitnud, et tema kontole ei ole võlgniku töötasu laekunud. Maakohus on õigesti järeldanud, et avaldajal on kohustus võlgniku vastu. Ringkonnakohus ei nõustunud avaldajaga, et käsutustehing saab olla üksnes tööandja ja võlgniku vahel ning kohtutäitur saaks kohustada ainult tööandjat mitte täitma nõuet võlgnikule, vaid kohtutäiturile. Asjaoludest nähtuvalt täidab tööandja võlgniku käsutust tasuda võlgniku töötasu avaldaja kontole. Seega laekuvad võlgnikule kuuluvad rahalised vahendid avaldaja pangakontole. Avaldaja ei ole kohtutäiturile ega kohtule selgitanud, milline avaldaja võimalik võlasuhe võlgnikuga välistab võlgniku õigust nõuda avaldajalt tagasi avaldaja kontole makstud võlgniku töötasu. Avaldaja ei ole väitnud, et võlgnikult laekub töötasu avaldaja kontole võlgnikul avaldaja suhtes oleva mingisuguse kohustuse katteks. Seega on võlgnikul avaldaja vastu avaldaja kontole laekuva võlgniku töötasu tagasinõudmise õigus ning avaldaja ei ole vastupidist põhjendanud ega tõendanud. Põhjendamatu on avaldaja väide, et tal ei ole võimaldatud tutvuda täitetoimikuga või kasvõi üksnes selle dokumendiga, mis sai aluseks arestimise akti koostamisele. Kohtutäitur on kohtule selgitanud, et ta selgitas avaldajale kaebuse arutelul, et arestimisakti koostamise aluseks on võlgniku vastu toimuvas kriminaalmenetluses esitatud info, ning kohtutäitur ei ole keeldunud sellekohaseid e-kirju avaldajale näitamast, kuid avaldaja esindaja ägestus kohtumisel ega tutvunud e-kirjadega.

§ 35lg 1 kohaselt võib täitetoimikuga tutvuda täitemenetluse osaline.

Kuna avaldaja on täitetoimikuga seotud üksnes kaevatava arestimisakti kaudu, siis keeldus kohtutäitur põhjendatult lubamast avaldajal tutvuda kogu täitetoimikuga. Ei ole alust arvata, et avaldajal oleks olnud takistusi tutvuda kohtutäituri ja abiprokuröri e-kirjavahetusega, mistõttu on põhjendamatu avaldaja etteheide, et 4

§ 26

). Ei vaielda ka asjaolu üle, et avaldaja on võlgniku eest teinud sissenõudjale makseid võlgniku elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Nimetatud fakti ei muuda ka see, kas makse on tehtud ülekandega või sularahas. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta täidab teise isiku kohustust. Avaldaja lapse vanus või asjaolu, kas avaldaja sõltub majanduslikult võlgnikust või mitte, ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Võlgniku elatise maksmise kohustuse täitmine viitab ka kaudselt sellele, et avaldaja valduses on võlgniku rahalised vahendid, mida avaldaja käsutab võlgniku soovi kohaselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning uue määrusega kaebus rahuldada või saata asi lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud

§ 111ja § 114.

Ringkonnakohus on leidnud vastuoluliselt, et arestida saab nõude, kuid märkinud samas, et kohtutäitur on arestinud rahalised vahendid. Rahalised vahendid ei tähenda sama, mis nõue (kohustus). Rahaliste vahendite arestimist

§-d 111 ja 114 ette ei näe. Kui sooviti arestida nõue, tulnuks seda aktis ka nii märkida, kuid aktist nähtub, et arestitakse konkreetselt raha 72 075 eurot 86 senti. Erinevalt ringkonnakohtu leitust märkis avaldaja oma

1. septembri
2. a menetlusdokumendis, et tal on õigus saada võlgnikult seaduse järgi ülalpidamist.
3. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Väitega võlgniku nõudeõiguse puudumise kohta tuli avaldaja välja alles kohtumenetluses. Avaldaja ei ole tõendanud ega saagi tõendada, et võlgniku töötasu kuulub talle.
4. Võlgnik nõustub avaldaja määruskaebusega ja palub selle rahuldada.
5. Sissenõudja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu ja maakohtu määrused TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada täitemenetluse seadustiku väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 701 lg 1 esimese lause alusel teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri
7. aprilli
8. a otsuse peale, tühistab nimetatud otsuse ning kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
9. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtud on kohaldanud vääralt

§ 114

.

§ 114

lg-d 1 ja 2 sätestavad nõuded sellise arestimisakti sisule, millega kohtutäitur arestib täitemenetluse võlgniku nõude mõne kolmanda isiku vastu (võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik). Selliseks isikuks võib olla nt võlgniku tööandja töölepingu alusel või võlgniku vastu mõne muu lepingu alusel kohustuse võtnud isik, samuti lepinguvälistel alustel kohustatud isik. 5

§ 114

lg 1 p 2 kohaselt tuleb nõude arestimise aktis mh märkida arestitava nõude üldine kirjeldus. Kohtud on leidnud, et kohtutäitur on seda sätet praegusel juhul järginud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Rahalise nõude arestimise aktis (tl 9) on kohtutäitur nõude sisu kohta märkinud järgmist: "Selgitus: Kohtutäitur arestib Merle Kuusekännu valduses olevad ja tulevikus tekkivad Armas Viirsalule kuuluvad rahalised vahendid. Arestitud rahalised vahendid tuleb viivitamatult üle kanda kohtutäitur Priit Petteri ametialasele arveldusarvele. [---]. Käesoleva nõude rahuldamiseni olete kohustatud mitte maksma eespool nimetatud isikule summat, mille olete temale võlgu. See summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus." 15.2. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu eespool esitatud väljavõttest ega ka akti ülejäänud osast vähimalgi määral arestitava nõude kirjeldust, mh ka üldist kirjeldust

§ 114lg 1 p 2 tähenduses.

Kohtud on oma lahendites arestimisakti sisustanud alles tagantjärele selliste andmete alusel, mis kohtutäiturile olid täitemenetluses teatavaks saanud, st et võlgnik laseb oma Soomest saadava töötasu kanda avaldaja kontole. Arestimisaktist see aga ei nähtu. Nõude kirjeldust ei saa mh asendada viide täpsemalt kirjeldamata ja ebaselgele terminile "rahalised vahendid". Lisaks ei oleks ka vaid kohtulahenditest nähtuv arestimisele eelnenud faktiliste asjaolude kirjelduse kajastamine olnud arestimisaktis nõude kirjeldusena tõenäoliselt piisav, vt selle kohta määruse p

1. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud rikkumine sedavõrd oluline, et annab aluse kohtulahendite ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur peab avaldaja kaebuse uuesti läbi vaatama. Avaldaja ei ole kohustatud täitma arestimisakti, mis on olulises osas puudustega ega sisalda nõude kirjeldust.
2. Kolleegium selgitab täiendavalt, et ka nõudele sissenõude pööramise menetluses kehtib formaliseerituse põhimõte (vt selle põhimõtte kohta üldiselt nt Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). Nõude arestimise korral tähendab see seda, et kohtutäitur ei ole mh enne nõude arestimist vähemalt üldjuhul kohustatud kontrollima võlgnikule väidetavalt kuuluva nõudeõiguse materiaalõiguslikku kehtivust. Kohtutäiturile ei ole antud õigusaktidega pädevust lahendada materiaalõiguslikke vaidlusi. Kui võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik esitab arestitud nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid, on sissenõudjal võimalik esitada kolmanda isiku vastu hagi

§ 118

lg 1 alusel ning selles hagimenetluses tehakse kindlaks nõude olemasolu või puudumine. 16.1. Asjaolu, et kohtutäitur ei pea enne arestimist üldjuhul kontrollima nõudeõiguse olemasolu, ei tähenda aga seda, et kohtutäitur ei peaks arestimisaktis arestitavat nõuet kirjeldama. Arestimisaktist peab

§ 114

lg 1 p 2 kohaselt võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule ja ka võlgnikule piisavalt arusaadavalt nähtuma, milline kohustus on kolmandal isikul võlgniku vastu. 16.2. Nimetatud nõude vastu eksimine on nii kohtutäituri kui ka kohtud viinud eelduslikult ebaõige järelduseni ka sisuliselt, sest eelduslikult ei olegi võlgnikul praegusel juhul avaldaja vastu lepingulist või lepinguvälist nõuet. Tõenäoliselt, ja nagu ka ringkonnakohtu määruse p 24 viimasest lausest tuleneb, on võlgnik sõlminud avaldajaga käsunduslepingu, mis annab avaldajale õiguse võlgniku sissetulekuid käsutada. Kohtutäitur ei ole aktis märkinud ega kohtud tuvastanud, et sellisest käsunduslepingust või ka nt käsunduslepingu rikkumisest tulenevalt oleks võlgnikul tekkinud avaldaja vastu nõudeõigus. Ebaõigesti jaotatud tõendamiskoormise alusel on kohtud leidnud üksnes seda, et avaldaja peab tõendama nõudeõiguse puudumist. Ainuüksi raha ülekandmise asjaolust ei tulene aga võlgnikul arestitava nõude olemasolu avaldaja vastu. Kolleegium märgib ka seda, et välistatud ei ole käsunduslepingu tagasivõitmise võimalus sissenõudja huvisid kahjustava tehinguna

§ 197jj alusel. 6

-s reguleerib sissenõude pööramist varjatud sissetulekule (nõudele)

§ 135lg 1.

Nimetatud säte reguleerib praeguse juhtumiga väga sarnast olukorda, mil võlgnik lepib tööandjaga või muu talle töötamise või teenuse osutamise eest raha võlgu oleva isikuga kokku, et raha võlgniku töö või teenuse eest kantakse üle kolmanda isiku kontole. Sellistel juhtudel näeb

§ 135

lg 1 ette fiktsiooni, mille alusel loetakse tasunõue hoolimata nimetatud kokkuleppest ikkagi jätkuvalt võlgnikule kuuluvaks, ning seda saab arestida tavapärase nõude arestimise aktiga, milles on kohustatud isikuteks

§ 111

kohaselt tööandja ning võlgnik ja mis toimetatakse

§ 135

lg 1 kohaselt kätte ka kolmandale isikule, kes saab oma õigusi kaitsta

§ 135lg 3 kohaselt.

Kolleegium ei saa tuvastada, kas praegusel juhul oleksid olnud

§ 135

lg 1 kohaldamise sisulised eeldused täidetud, kuid märgib, et nimetatud sätet ei võimaldanuks kohtutäituril kohaldada

§ 4

lg 4, mille esimese lause kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Praegusel juhul oli võlgniku tööandjaks aga Soome äriühing.

§ 4

lg 4 kolmanda lause kohaselt on isikul õigus välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks pöörduda Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole.

1. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Alama astme kohtud ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
2. Määruskaebuse rahuldamise kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu (allkirjastatud digitaalselt) tõttu tuleb TsMS § 149 Peeter Jerofejev (allkirjastatud digitaalselt) lg 4 esimese lause alusel Henn Jõks (allkirjastatud digitaalselt) 7