lg 2 p 2, 3 järgi Lühimenetluses Marika Reintop Prokurör Süüdistatav Kaitsja Sergei Smirnov Ik: 38605160284; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: töötu; elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld 25.12.2017 kuni 25.12.2018, tõkend aegunud. Varasem karistatus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.11.2014 otsusega
järgi vangistus 8 kuud ja 28 päeva
alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud - 05.11.2014 kuni 04.05.2017; Harju Maakohtu 25.01.2016 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 04.11.2017; Harju Maakohtu 22.11.2016 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 04.05.2018. Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Sergei Smirnov süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusega mõistetud karistusega, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päevase vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1, 3 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud liitkaristus, s.o vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 688 (kuussada kaheksakümmend kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Sergei Smirnov üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Sergei Smirnovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 8 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6127758).
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Sergei Smirnovi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada Sergei Smirnovi üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Sergei Smirnovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 90 (üheksakümmend) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 150 (sada viiskümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 1050 (tuhat viiskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sergei Smirnov, 1-19-716, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sergei Smirnovile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale kokkuleppemenetluses kohtulikul arutamisel osalemise eest makstud tasu 60 eurot jätta riigi kanda. Asitõend: CD plaat Häirekeskusele tehtud kõne helisalvestisega, mis asub kriminaalasja juures tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Sergei Smirnovi süüdistatakse selles, et tema 04.10.2017 kella 18.00 paiku, viibides korteris aadressil xxx, tuli kallale oma emale O Sle, lõi teda ühe korra peopesa välisküljega vastu nägu nina piirkonda, millega tekitas O Sle füüsilist valu ja vastavalt 05.10.2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud patsiendikaardile nr 2017058955 oli kannatanul xxx Samuti tema taas, 13.10.2017 kella 20.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx, tuli kallale oma emale O Sle, lõi teda ühe korra rusikaga vastu pead tagant, kukla piirkonda, millega tekitas O Sle füüsilist valu. Samuti tema taas, 18.10.2017 viibides korteris aadressil xxx, tuli kallale oma vanaemale A Mle, lõi teda korduvalt rusikaga vastu pead tagant, kukla piirkonda, millega tekitas A Mle füüsilist valu ja vastavalt 19.10.2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud patsiendikaardile nr 2017061857 oli kannatanul xxx Samuti tema taas, 27.10.2017 kella 11.30 paiku, viibides korteris aadressil xxx, tuli kallale oma emale O Sle, lõi teda ühe korra rusikaga vastu nägu, parema silma piirkonda, millega tekitas O Sle füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile, mis koostatud 27.10.2017, oli kannatanul fikseeritud: paremal põsel punetus, paremal silmal silmavalge alas punane laik. Seega pani Sergei Smirnov toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, mis on
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et Sergei Smirnov tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, osas, mis puudutab vanaema A M on kannatanu ütlused ebausaldusväärsed. 88-aastane isik ei ole võimeline sellises sõnastuses ütlusi andma. Poeg ütleb ka, et ema ajab sündmused segamini, varasema kohtuotsusega seotud sündmustega. Selle süüteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Teised episoodid on tõendatud ja neid episoode puudutavad tõendid on lubatavad. Kannatanu O S selgitas, et vanaema võis kukkuda. Poeg ei ole löönud, püüab teda aidata. Ise on pojaga leppinud. Kahetseb, et need asjad üles võttis, need konfliktid oleks saanud kodus ära lahendada. Nüüd enam poeg neil ei ela, käib mõnikord läbi. Poja istuma panemine teda ei aita, ei ole kunagi kedagi aidanud. Naisterahvaga elades hakkab ehk elu paremaks minema. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad, kannatanu sõnavõtu ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 04.10.2017 04.10.2017 kella 18:00 paiku xxx asuvas korteris O S kallal füüsilise vägivalla kasutamine Sergei Smirnovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise, EMO-kaardi ja muude kirjalike tõenditega. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu O S ülekuulamise protokolli (tl 2-7) kohaselt avaldas O S, et elab koos oma poja Sergei Smirnoviga ja oma ema A M aadressil xxx. 04.10.2017 umbes kell 18:00 oli ta koos poja Sergeiga kodus. Poeg Sergei nõudis temalt raha, teades, et tal on pension. Ta ütles pojale, et tal on endal aeg raha teenida ja keeldus raha andmast. Selle peale lõi poeg teda ootamatult ja järsku ühe korra peopesa välisküljega vastu nägu, nina piirkonda. Tal oli väga valus ja ninast hakkas palju verd tulema. Öösel ta oksendas ja järgmisel päeval otsustas sõita xxx haiglasse. Politseisse ei pöördunud, kuna pojast hakkas kahju. Lähisuhte vägivalla infolehe (tl 9) kohaselt 04.10.2017 kell 18:00 xxx lõi Sergei Smirnov oma ema O S avatud käelabaga näkku, tekitades sellega füüsilist valu ja kehavigastusi. Sergei Smirnovi kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 51-52) kohaselt tunnistab oma ema O S suhtes kuriteo toimepanemist. Ta tunnistab, et on tõepoolest tülide ajal kasutanud oma suhtes füüsilist vägivalda, mida kahetseb väga ja mille eest palus ema käest vabandust. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kannatanu löömist ja tervisekahjustuste tekitamist 04.10.2017 episoodi osas EMO-kaart (tl 8), millelt nähtuvad raviasutuses 05.10.2017 kell 16:19 tuvastatud vigastused: xxx Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu O S ülekuulamise protokolli kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda peopesa ja välisküljega vastu nägu ning nina piirkonda lõi. Samuti hakkas tal ninast verd jooksma. Vaadates SA xxx poolt koostatud patsiendi ravidokumenti nr 2017058955 nähtuvad kannatanul süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustused: xxx. Ravidokumente ning kannatanu ütlusi lugedes puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o xxx Järgmisena peab kohus hindama Sergei Smirnovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma ema vastu nägu nina piirkonda lüüa, kuivõrd ema keeldus tema nõuet täitmast. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad 4 tervisekahjustused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on eesmärgipärase, s.o kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna kannatanu on süüdistatava ema ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida
Prokurör on kahtlustatavale süüdistuse esitanud
lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemises korduvalt ning lähisuhtes. Kohus võtab seisukoha korduvuse osas episoodi 27.10.2017 lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Episood 13.10.2017 13.10.2017 kella 20:30 paiku xxx asuvas korteris O S kallal füüsilise vägivalla kasutamine Sergei Smirnovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste ja süüdistatava süü tunnistamisega. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu O S ülekuulamise protokolli (tl 2-7) kohaselt avaldas O S, et 13.10.2017 õhtul umbes kell 20:30 lõi Sergei teda jälle üks kord rusikaga vastu pead kukla piirkonda. Tal hakkas väga paha, pea hakkas ringi käima, kuid haiglasse ta sõita ei saanud. Sel päeval oli tal palgapäev ja Sergei Smirnov nõudis temalt raha. Sergei Smirnov tõstis löögiks hantli ja ähvardas teda. Kannatanu ehmus ja oli sunnitud Sergei Smirnovile andma pangakaardi, millelt viimane võttis välja 400 eurot. Sergei Smirnov kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 51-52) tunnistab ta oma ema O S suhtes kuriteo toimepanemist. Ta tunnistab, et on tõepoolest tülide ajal kasutanud oma ema suhtes füüsilist vägivalda, mida kahetseb väga ja mille eest palus ema käest vabandust. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu O S ülekuulamise protokolli kohaselt tundis ta pärast kukla piirkonda löömist ennast väga halvasti ning tal hakkas pea ringi käima. Kannatanu ütlusi lugedes puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav rusikaga kukla piirkonda lüües kannatanule valu. Järgmisena peab kohus hindama Sergei Smirnovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma ema rusikaga vastu pead lüüa, et sundida ema tema nõudmisi täitma. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna kannatanu on süüdistatava ema ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida
5 Prokurör on kahtlustatavale süüdistuse esitanud
lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemises korduvalt ning lähisuhtes. Kohus võtab seisukoha korduvuse osas episoodi 27.10.2017 lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Episood 18.10.2017 18.10.2017 xxx asuvas korteris A M kallal füüsilise vägivalla kasutamine Sergei Smirnovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, ravidokumendi ja muude kirjalike tõenditega. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu A M ülekuulamise protokolli (tl 37-42) kohaselt avaldas A M, et elab koos oma tütre O S ja lapselapse Sergei Smirnoviga aadressil xxx. Kannatanu sõnul käitub viimased 5-6 aastat tema lapselaps Sergei Smirnov kohutavalt ning kasutab tema, oma ema O ja onu A suhtes füüsilist vägivalda. Pikka aega nad kannatasid, aga siis pöördusid avaldusega politseisse, algatati kriminaalasi ja Sergei astus kohtu ette. Ta kardab väga Sergeid, et Sergei lööb teda. Ta vaevu käib ja liigub ratastooli abil. 2017 oktoobris lõi Sergei teda järjekordselt mitu korda rusikaga vastu pead, kukla piirkonda, tal oli väga valus. Ka praegu pidevalt pea valutab. Sergei lõi teda metoodiliselt, jõuga rusikaga vastu pead kukla piirkonda ja rääkis „Kärvaks sa kiiremini maha, et korter mulle jääks! Ma hakkan sind pidevalt lööma vastu pead ja sa kärvad maha!“. SA xxx EMO kaardi (tl 43-44) kohaselt pöördus kannatanu A M 19.10.2017 SA xxx erakorralise meditsiini osakonda. EMO-sse pöördus ta ise ning kaebas, et sai peksa enda lapselapse käest. Löödud rusikaga pähe. Teadvusekadu eitab. Kaebab peavalu kukla piirkonnas ja pearinglust. Patsient oli nutlik, kuna rünnak toimus oma pereliikme poolt. Kannatanul A M diagnoositi xxx A M kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 31-36) kohaselt hakkas 2017. aastal Sergei Smirnov oma ema O S ja vanaema A M peale kätt tõstma. Tema sõnul Sergei Smirnov nõudis raha, kasutades selleks füüsilist vägivalda. Sõnab, et eelnevalt, s.o 19.10.2017 käis ta oma vanaema A M traumapunktis, et fikseerida peksujäljed. Sergei peksis vanaema rusikaga vastu pead ja vanaema tundis ennast väga halvasti. Vanaema kardab Sergeid väga. Sergei Smirnov kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 51-52) kohaselt eitab vägivalla kasutamist oma vanaema A M suhtes. Tema sõnul on vanaema juba eakas inimene ja tal on mäluhäired. Kohtu hinnangul süüdistatava väide, et ta vanaema A M on vana ja tal on mäluhäired ning ta ei ole vägivalda enda vanaema peal kasutanud ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas kõikide muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Süüdistatava antud ütlused on diametraalses vastuolus teiste kuriteos kogutud materjalidega. Seejuures on vastuolu kõige olulisemas, s.o kannatanule süüdistatava poolt tekitatud kehavigastuste osas. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas, mis puudutab vägivalla kasutamist oma vanaema A M suhtes tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Kohus ei saa usaldusväärsena võtta ka O S kohtuistungil esitatud väidet, et A. M võis kukkuda, kuivõrd tervisekahjustusi mindi fikseerima meditsiiniasutusse juba järgmisel päeval ja just seetõttu, et Sergei Smirnov oli A. M rünnanud ja just A M toimetas A M meditsiiniasutusse. Väited A. M mäluhäiretest on tekkinud hiljem ja siis kui oli menetluse edenedes võimalik eeldada, et kriminaalmenetluse tulemusena peab S. Smirnov karistust kandma minema, mida keegi kannatanutest enam ei soovinud, kuigi algselt seda sooviti. Eelmärgitud tõenditest tuleneb, et A M kelle suhtes kasutati vägivalda, asus enda korteris xxx Kriminaaltoimikust nähtuvalt lõi Sergei Smirnov kannatanut järjekordselt mitu korda rusikaga vastu pead, kukla piirkonda ning tal oli väga valus. SA xxx tuvastati A M xxx. Tõendeid kogumis hinnates sai Sergei Smirnovile inkrimineeritud õigusvastase käitumise toime panna vaid Sergei Smirnov. 6 Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu A M ülekuulamise protokolli kohaselt, kui süüdistatav teda jõuliselt mitu korda rusikaga vastu pead, kukla piirkonda lõi, tundis ta füüsilist valu. Vaadates SA xxx poolt koostatud ravidokumenti nähtub, et kannatanul tekkis süüdistatava poolt tervisekahjustusena xxx. Ravidokumente ning kannatanu ütlusi lugedes puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o xxx Järgmisena peab kohus hindama Sergei Smirnovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma vanaema rusikaga kuklasse lüüa ja ta tegi seda korduvalt. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad tervisekahjustused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna kannatanu on süüdistatava vanaema ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida
Prokurör on kahtlustatavale süüdistuse esitanud
lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemises korduvalt ning lähisuhtes. Kohus võtab seisukoha korduvuse osas episoodi 27.10.2017 lõpus. Episood 27.10.2017 27.10.2017 kella 11:30 paiku xxx asuvas korteris O S kallal füüsilise vägivalla kasutamine Sergei Smirnovi poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise, ravidokumendi ja muude kirjalike tõenditega. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu O S ülekuulamise protokolli (tl 2-7) kohaselt avaldas O S, et 27.10.2017 umbes kell 11:30 tuli ta koju ning nägi, kuidas Sergei Smirnov palus vanaemal A M käia temaga pangas ja nõudis, et A M võtaks oma kontolt raha välja. Seda juttu kuuldes, ütles kannatanu O S süüdistatavale, et vanaema on vanake, käib halvasti ja tema kontol ei ole piisavat summat. Selle peale hakkas Sergei Smirnov agressiivselt käituma, lõi O S mitu korda rusikaga näkku, tabades seejuures paremat silmaalust. Ta tundis löögist füüsilist valu. Esimene kord lõi Sergei Smirnov kannatanut koridoris ning teine kord suures toas. Toimunu kohta teatas kannatanule enda vennale A M ning vend kutsus politsei. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 18-20) nähtuvalt on läbi vaadatud O S, kelle läbivaatusega tuvastati: paremal põsel punetus ning paremal silmal silmavalge alas punane laik. 7 Lähisuhte vägivalla infolehe (tl 21) kohaselt 27.10.2017 xxx tungis Sergei Smirnov oma emale O S kallale ning oli agressiivne. Sergei Smirnov nõudis enda emalt O S raha. Pärast seda tungis emale kallale ja lõi teda korduvalt, pärast mida Sergei Smirnov lahkus kodust koos vanaemaga. Patrullpolitseinik V D ettekande (tl 22) kohaselt oli ta 27.10.2017 autopatrullis koos patrullpolitseinik T R. Kell 11:35 said nad väljakutse xxx, kus olevat poeg agressiivne ja tuleb emale kallale. Kohale jõudes teatas O S, et tema poeg Sergei Smirnov lõi teda mitu korda rusikaga näkku ning pärast seda olevat poeg koos vanaemaga kodust lahkunud. O S sõnul võisid nad suunduda xxx filiaali, selleks, et võtta vanaema arvelt raha. Kannatanuna üle kuulatud A M kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 31-36) kohaselt hakkas 2017. aastal Sergei Smirnov oma ema O S ja vanaema A M peale kätt tõstma. Tema sõnul Sergei Smirnov nõudis raha, kasutades selleks füüsilist vägivalda. 27.10.2017 päeval rääkis ta telefoni teel enda õega O S ja samal ajal kuulis, kuidas Sergei Smirnov ähvardas O S. Ta sai aru, et Sergei Smirnov nõudis raha. Seepeale otsustas ta helistada numbrile 112 ja kutsuda välja politsei. A M sõnul on Sergei Smirnov ka tema vastu vägivalda kasutanud. 2016 ja 2017 lõi teda kahel korral rusikaga näkku, nii et ta kukkus, kukkumise tagajärjel nihestas ta mõlemal korral parema õla ära. Arstidele ütles, et ta komistas ja kukkus ise. Tal on oma õepojast kahju ja sellepärast ta ei pöördunud politseisse ega öelnud arstidele kogu tõde. Teab, et 2017 oktoobris Sergei peksis vastu pead oma ema ja vanaema, 19.10.2017 käis ta oma vanaema A M traumapunktis, et fikseerida peksujäljed. Sergei peksis vanaema rusikaga vastu pead ja vanaema tundis ennast väga halvasti. Vanaema kardab Sergeid väga. Praegusel momendil tal ei ole pretensioone Sergei suhtes (tl 87-92). Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Häirekeskusele tehtud kõne (tl 24-29), milles 27.10.2017 kell 11:33:07 helistas A M Häirekeskuse numbrile 112 ning teatab, et Sergei Smirnov peksab oma ema. Sergei Smirnov kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 51-52) kohaselt tunnistab oma ema O S suhtes kuriteo toimepanemist. Ta tunnistab, et on tõepoolest tülide ajal kasutanud oma suhtes füüsilist vägivalda, mida kahetseb väga ja mille eest palus ema käest vabandust. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu O S ülekuulamise protokolli kohaselt, kui süüdistatav teda rusikaga näkku lõi, tundis ta füüsilist valu. Vaadates fotosid, s.o punetus paremal põsel ning silmal silmavalge alas punane laik, siis puudub kohtul alus kannatanu poolt valu tundmises kahelda, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi, samuti tekitas valu kehalise väärkohtlemisega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama Sergei Smirnovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma ema rusikaga näkku lüüa, et ema lõpetaks sekkumise kui ta tahtis, et vanaema temaga kaasa tuleks. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus 8 ja tekivad tervisekahjustused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kuna kannatanu on süüdistatava ema ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida
Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka
Karistusregistri väljavõttest (tl 79-81) nähtub, et süüdistatavat on ka varem
Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusest nähtub (tl 61-63), et süüdistatav on süüdi mõistetud
ettenähtud kuriteo eest selles, et ta 27.08.2014 kasutas vägivalda oma vanaema A M ja oma onu A M suhtes. Seejuures oli süüdistatavale mõistetud karistus temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal kehtiv ning on kehtiv ka käesoleval ajal. Seega on tegemist juriidilise korduvusega. Kuivõrd aga süüdistatavat süüdistatakse menetletavas kriminaalasjas nelja samalaadse kuriteo toimepanemises, siis on tegemist ka faktilise korduvusega. Sellest tulenevalt on süüdistatava poolt käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud süüteod toime pandud korduvalt ning süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 2, 3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud korduvalt ning lähisuhtes. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Sergei Smirnov toime
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 2 ja 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Sergei Smirnov ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seejuures võib kriminaalasja materjalidest teha järeldusi, et süüdistataval ei ole legaalset ja püsivat sissetulekut olnud aastaid ning käesoleval ajal on ta töötuna registreeritud. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol. Sellistest andmetest tulenevalt saab asuda seisukohale, et rahaline karistus ei oleks täidetav ja süüdistataval puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seega ei saaks rahaline karistus täita ka karistuse eripreventiivset eesmärki, st sundida isikut loobuma süütegude toimepanemisest edaspidi. Lisaks on süüdistataval karistusandmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka
alusel (tl 79-81), mille eest mõisteti süüdistatavale karistusena vangistus 8 kuud ja 28 päeva, mis
lg 1 kohaselt jäeti täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et ta 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid. Käesolevas kuriteos on üheks kannatanuks ka isik, kelle suhtes süüdistatav on varemgi toime pannud samalaadse kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt jätkas süüdistatav katseajal 9 samalaadsete kuritegude toimepanemist, tehes seda lühikeste ajavahemike järel. Seega leiab kohus, et eelmine karistus süüdistatavale soovitud mõju ei avaldanud ja süüdistatav jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist oma lähedaste vastu. Seega kergemaliigiline karistus on antud juhul välistatud. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Sergei Smirnovi süü suurust
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 4 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanutele tervisekahjustusi ja valu. Kuigi vägivald ei olnud väga intensiivne, siis on tegemist 2 kvalifitseeriva tunnuse esinemisega, s.h lähisuhte vägivallaga, mistõttu hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süütegude toimepanemist vaid osaliselt, s.o episoodides 04.10.2017, 13.10.2017 ja 27.10.2017 ning nimetatud episoodides avaldanud kahetsust enda ema O S suhtes toimepandud vägivalla ees. Ka kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd osaliselt ning kahetses toimepandut. Seega arvestab kohus nimetatud episoodides süüdistatava kahetsusavaldusega. Samas esineb süüdistatava käitumises raskendav asjaolu
Üks kannatanutest oli teo toimepanemise ajal 88 aastat vana (ik xxx) ja kannatanu oli ka piiratud liikumisvõimega, s.o eriti kaitsetu, seega puudub vaidlus selles, et tegemist on kõrges eas naisterahvaga, s.o raskendava asjaoluga. Kuivõrd kannatanu on süüdistatava vanaema, siis oli süüdistatav ka kannatanu vanusest üheselt teadlik. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning eelmise kohtuotsusega on süüdistatav süüdi mõistetud sama kannatanu suhtes
Arvestades ka seda, et tegemist on n.ö korduva perevägivallaga, mis on ühiskonnas väga taunitav, siis peab karistus väljendama ühiskonna hukkamõistu sellisele käitumisele. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et perevägivalla eest mõistetakse karistuseks vangistus, suurendab ka teiste isikute turvatunnet. Arvestades kõike eeltoodut, s.h raskendava asjaolu esinemist, oleks kohtu arvates kohane süüdistatavale mõista karistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Karistuse määra peaks aga kohtu arvates mõjutama asjaolu, et kuritegude toimepanemisest on möödunud enam kui aasta ning kriminaaltoimikust ei nähtu, et kriminaalasja puhul oleks olnud keeruka ja mahuka kriminaalasjaga või et kriminaalasja menetlus oleks veninud süüdistatava käitumise tõttu. Menetluse pikkust on mõjutanud ka asjaolu, et kohus ei nõustunud kokkuleppemenetluses kokku lepitud karistusega ning tagastas kriminaalasja prokuratuurile. Seetõttu leiab kohus, et avalik menetlushuvi on seetõttu vähenenud ja see peab mõjutama ka karistuse määra kergendamise suunas. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt 10 karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Varasemalt on Sergei Smirnov mõistetud süüdi 05.11.2014 Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-9228, kui ta kasutas vägivalda oma vanaema A M ja onu A M suhtes. Eelmärgitud kohtuotsusega karistati teda 8 kuu ja 28 päevase vangistusega, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, s.o 05.11.2014 kuni 04.05.2017, kohaldamata ning lisaks pidi süüdistatav järgima ning täitma kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. 14.12.2015 esitas Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Harju Maakohtule erakorralise ettekande Sergei Smirnovile Harju Maakohtu 05.11.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Sergei Smirnov ei täitnud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust ega ilmunud kokkulepitud kohtumistele. Lisaks rikkus Sergei Smirnov katseaja kestel 10 korral registreerimiskohustust. Harju Maakohtu 25.01.2016 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 04.11.
lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale 11 karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 8 kuud ja 28 päeva täies ulatuses.
lg 5 on lisaks sätestatud, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Eelnimetatud sätted viitavad võimalusele jätta karistus uuesti kohaldamata või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohus ei pea võimalikuks uuesti kohaldada süüdistatava suhtes karistuse kohaldamata jätmist ja
lg 2 p 9 sätestatud elektroonilist valvet, kuivõrd elektroonilise valve eesmärk on tagada isiku püsimine teatud piirkonnas, so oma kodus või sellel läheduses. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav ongi kõik kuriteod toime pannud just kodus viibides ning kohtu poolt pikendatud katseajal. Seega ei takistaks elektroonilise valvega liikumispiirang süüdistatavat ka edaspidi käitumast õigusvastaselt. Kuritegude toimepanemine käitumiskontrolli ajal näitab üheselt seda, et ka kriminaalhooldaja järelevalve ei taganud süüdistatava õiguskuulekust ning süüdistatav käitus käitumiskontrolli takistavalt, jättes täitmata nii kontrollnõudeid kui ka kohustusi, pannes toime ka uued samalaadsed kuriteod. Seejuures eeldab ka üldkasulik töö käitumiskontrollile allumist ja lisaks eeldab olulist tingimust, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei sobinud kriminaalhooldusele, kuivõrd ta pani uued kuriteod toime käitumiskontrolli ajal. Samas lõppes kriminaalhooldus pärast viimast pikendamist ning karistust siiski täitmisele ei pööratud. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul, s.o kolme nädala jooksul ja ligi poolteist aastat tagasi. 15.08.2018 on tunnistajana üle kuulatud A M, kelle sõnul käitus Sergei Smirnov 2018. aastal väärikalt ja isegi asus töötama. Tal tekkisid suhted naisterahvaga ning ta käis ennast kirikus ristimas. Tema sõnul ei ole O S kordagi kaevanud Sergei Smirnovi peale, samuti ei ole ka A M Sergeist midagi halba rääkinud. Tunnistaja ütlustest tulenevalt on näha, et Sergei Smirnov on enda käitumist ja suhtumist oma emasse ja vanaemasse muutnud. Kohtu hinnangul ei muuda tunnistaja ütlused kõike seda, mida Sergei Smirnov oma väga lähedastele inimestele, emale ja vanaemale põhjustas. Samas on süüdistatav käesolevaks ajaks asunud elama eraldi ja alates novembrist 2017 ei ole süüdistatava ja kannatanute vahel konflikte olnud. O S sõnade kohaselt on ta pojale andestanud ja A M enam lapselast ei karda. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav on läbinud sotsiaalprogrammi ja kohtule ei ole laekunud andmeid, et pärast süüdistatavale inkrimineeritud süütegude toimepanemist oleks süüdistatav oma lähedaste suhtes käitunud vägivaldselt või ebaväärikalt, saab asuda seisukohale, et süüdistatav on oma suhtumist muutnud ja vaatamata korduvalt pikendatud kriminaalhooldusele, on pikaleveninud kriminaalhooldus siiski oma mõju avaldanud. Kohus leiab ka seda, et vangistusliku karistuse reaalne ärakandmine pidanuks saabuma võimalikult lühikese aja jooksul pärast kuritegude toimepanemist, kuid käesolevaks ajaks on kuritegude toimepanemisest möödunud enam kui aasta ja süüdistatav on käitunud õiguskuulekalt. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks mõistetava liitkaristuse ärakandmist ning peab võimalikuks asendada liitkaristuse üldkasuliku tööga
Arvestades üldkasuliku töö suurt mahtu peab kohus vajalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalne tähtaeg, võimaldamaks süüdistataval samal ajal asuda ka tööle. Lisaks sellele, et süüdistatav ei unustaks sotsiaalprogrammide olulisust ja jätkuva õiguskuulekuse vajalikkust, peab kohus vajalikuks ka seekord panna kohustuse läbida järgmine sotsiaalprogramm, mis kinnistaks jätkuvalt süüdistatava arusaama sellest, et lähedastesse tuleb hoolivalt suhtuda, kuivõrd edaspidises elus võivad lähedased ja suhted nendega muutuda sedavõrd oluliseks, et nende säilimine võib osutuda hädavalikuks, kuid iseenda hoolimatu, üleolev või negatiivne käitumine võib nende suhete taastamisel muutuda oluliseks takistuseks. 12 Puutuvalt kaitsja väitesse, et liitkaristus ei tohiks üldkasuliku tööga asendamisel ületada 2 aastat, kuivõrd asendatakse mitte vähendatud ja ärakantavat, vaid mõistetavat karistust, leiab kohus, et selline seisukoht on ekslik.
lg 1 kehtestab 2-aastase karistuse piirangu vaid mõistetava karistuse osas, kuid
või 74 alusel liitkaristuse mõistmise ja üldkasuliku tööga asendamise puhul on tegemist eriregulatsiooniga, millele kuni 2-aastane vangistuse piirang ei kohaldu. Seetõttu saab ka vähendamata karistuse liitmisel varasema otsusega mõistetud karistusega asendada vangistuse üldkasuliku tööga sõltumata sellest, kas liitkaristus ületab 2-aastast piirmäära või mitte.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.