2.
lg 2 p 2 alusel kohustada A Fi tasuma 250,00 (kakssada viiskümmend) eurot riigituludesse hiljemalt 13.09.2019.a. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank, kontole nr EE062200221059223099 Swedbank või kontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919900000257. 3.
lg 2 p 1 alusel kohustada A Fi tasuma kriminaalmenetluse kulud – kaitsjatasu summas 350,00 (kolmsada viiskümmend) eurot, tasudes need hiljemalt 13.09.2019.a. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda hiljemalt 13.09.2019.a Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700013402. 4. Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat ja 1 DVDplaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Määrus ei ole
Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi 18231601520 A Fi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses. Kriminaalasjas süüdistatakse A Fi selles, et tema, viibides 18.07.2018 kella 11.25 paiku Tallinnas, xxx asuvas bussiterminalis, pani oma parema jala A Bi rula ette, mille tagajärjel A B kukkus asfaldi peale. A B tõusis püsti ja liikus A Fi poole ning A F lasi A Bile pipragaasi näo piirkonda. Oma tegevustega põhjustas A F A Bile füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastused – xxx. Seega, süüdistuse kohaselt, A F pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik 13.03.2019.a. toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist
lg 1 alusel, viidates sellele, et A Fi süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur, tegemist on II astme kuriteoga ja süüdistatav on varem karistamata. Ta märkis, et ka puuduvad rasked tagajärjed ning kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud. Prokurör palus määrata A File kohustuseks tasuda 6 kuu jooksul (13.09.2019.a) riigituludesse 250 eurot ja hüvitada menetluskulud, milleks on kaitsjatasud summas 350 eurot. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega ja leidis, et selline lahendus on süüdistatavale otstarbekas. Süüdistatav A F nõustus prokuröri taotlusega kriminaalasja lõpetamiseks ning kinnitas, et on aru saanud
alusel kriminaalmenetluse lõpetamise olemusest ning teadlik kohustusest tasuda kindel summa riigituludesse ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatav kinnitas, et mõistab, et tähtaegselt kohustuste täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust selles osas, kuidas ta sellel sündmusel kannatanu tegevusele reageeris. Kannatanut kohtuistungil ei olnud. Tema varem antud avaldusest nähtub, et ta ei ole soovinud kohtuistungist teavitamist ega avaldanud soovi isiku karistamist vangistusega, vaid rahalise karistusega. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kohtualuse süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada tekitatud kahju ning tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Nii süüdistusaktist, kui ka prokuröri ja kaitsja seisukohtadest nähtub, et süütegu oli seotud turvamehena tööülesannete täitmisel kannatanu kehalises väärkohtlemises, s.o. peatas jalaga rula liikumise ja lasi pipragaasi näkku, kui arvas, et kannatanu teda ründab, mida reaalselt aga ei toimunud. Süüdistatav avaldas kohtus kahetsust selles osas, kuidas ta sündmuse ajal reageeris. Kohus on seisukohal, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi, tegu on ühe kannatanuga süüteoga, millega rasket tagajärge ei ole põhjustatud. Kannatanul tuvastati väga kerged tervisekahjustused (punetus) ja ta tundis kukkumisest ja pipragaasi piserdamisest füüsilist valu, mis aga ei olnud püsivad tervisekahjustused ning pidid olema suhteliselt kiiresti mööduvad. Samuti tuleb tähele panna, et kannatanu on avaldanud, et ei soovi süüdistatava karistamist vangistusega, vaid rahalise karistusega. Kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud, kuigi võimalus selleks on tal olemas olnud. Kohus arvestab sedagi, et süüdistatav on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata ja seetõttu võib tema mõjutamine toimuda ka mitte tingimata kohtuliku karistuse mõistmisega. Samuti märgib kohus, et süüdistatavale antavad kohustused tasuda kriminaalmenetluse kulud, tasuda kindel summa riigi tuludesse on oma iseloomult sisuliselt samuti karistused. Süüdistatav jääb küll kohtuliku karistuseta, kuid saab karistuse alternatiivsel moel. Kohus leiab, et käesolevas asjas süüdistatava avalik kohtulik karistamine antud süüdistatava isiku ja sooritatud kuriteo puhul ei täidaks karistuse üld- ega eripreventiivset eesmärki. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on täidetud ka ilma süüdistatavat kriminaalvastutusele võtmata ning A Fi õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku kohtuliku karistamisega. Kohus juhib tähelepanu, et tegemist on isikuga, keda ei ole varem ei kriminaal- ega väärteokorras karistatud, seega on isik enne ja peale antud tegu käitunud õiguskuulekalt. Süüdistatav ise on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et A File on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü selle toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb A Fil riigituludesse maksta 250 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on määratud kaitsjale makstud tasud summas 350 eurot. Lähtuvalt
Kohus, arvestades kohustuste mahtu (kokku 600 eurot) ning A Fi suhteliselt väikest sissetulekut (2017. aasta tulu 9852 eurot, tl 35, 36), nõustub kohus prokuröri ettepanekuga ja määrab kohustuste täitmise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk kuuekuulise tähtaja, s.o kohustused tuleb hüvitada hiljemalt 13.09.2019.a. Käesolevate kohustuste täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu tsiviil- või halduskorras. Kriminaaltoimikus sisalduv 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid
Kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.