Obsah (7)

§ 272§ 232§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13582 Tsiviilasi Split

-is ettenähtud tõendivormi teisega. Hageja palub jätta nimetatud tõend arvestamata. Kostja leiab, et kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina

§ 272

lg 2 mõttes ning on hinnatav koos muude tõenditega

§ 232lg-te 1 ja 2 alusel.

Kohus leiab, et kinnituskirja saab küll käsitleda dokumentaalse tõendina, kuid Riigikohtu lahendi 3-2-1-74-11 punktist 26 tulenevalt võib sellise tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud aga olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku ei kohtule ega vastaspoolele võimalust kinnituskirja esitajale tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Kostja seda teinud pole. Seega saab kohus kinnituskirja tõendina arvesse võtta, aga kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15). XXX on leidnud, et kaup tuleb markeerida vastavalt nõuetele kui saadetis vajab ladustamisel või käsitlemisel eritingimusi. Kohus on seisukohal, et niiskustundlikkus ei ole eritingimus. Kohus rõhutab veelkord, et hageja ei pea eeldama, et tema kaupa ladustatakse välitingimustes, kus erinevad ilmastikuolud (liigne päike, vihm) võivad kaupa kahjustada. Kohus ei nõustu eeldusega, et juhul, kui kaup ei ole markeeritud selliselt, et kaup võib ilmastikutingimuste tõttu kahjustada saanud, kui seda välitingimustes ladustada, siis võib ilmtingimata kaupa välitingimustes ladustada. Kui kostja leidis kauba vastuvõtmisel, et kaup ei ole markeeritud, siis oli kostjal kohustus küsida hagejalt täiendavat infot või jätta kaup vastu võtmata. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab kostja kauba eest vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kostjale oli teada, et tema vastutab kauba eest selle vastuvõtmise hetkest alates. Kohus on juba eelnevalt viidanud Riigikohtu lahendile, et CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Kostja kõrgendatud hoolsuskohustust näitaks sh käitumine, et ta uurib hoolimata markeeringust või selle puudumisest, selle ladustamistingimuste kohta. Hagejal ei olnud kohustust välja tuua kauba niiskuskartlikkust. 8 Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja arvestas kõiki võimalikke riske ja rakendas kauba osas kõrgendatud hoolsust ning sellest hoolimata oli kauba kahjustumine vältimatu ning väljaspool kostja mõjusfääri. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et Eesti kliimas sajab vihma. Kõrgendatud hoolsusega käitumiseks oleks saanud pidada seda, kui kostja oleks puidu ladustanud sisetingimustes või piisavalt kaetult. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et laotöötaja kõrgendatud hoolsus oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et kauba kahjustumine oli esile kutsutud CMR art 17 lõikes 2 toodud asjaolude tõttu. Seega ei vabane kostja CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest. Samuti ei ole kahju tekitatud CMR art 17 lõikes 4 väljatoodud juhtudel. Seega vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest.
3. CMR art 3 kohaselt vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Kostja kasutas veo teostamisel ladustaja ABC Tolliabi OÜ teenuseid, mistõttu vastutab kostja CMR art 3 alusel kahju tekkimise eest.
4. CMR art 23 lg 1 järgi kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 25 038,96 eurot. Hageja kahju on tõendatud reklamatsiooni (tlk 15) ja selle lisadega (tlk 106-114). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul hagi kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahjuhüvitis 25 038,96 eurot.
5. Viivisest Kuna pooltel ei olnud viivisemäär kokku lepitud, siis nõuab hageja viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 13.09.2017 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimisel on rakendatav CMR konventsioon. Vastavalt CMR konventsiooni artikkel 27 lõikele 1 nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. Need arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast arvates. Seega on CMR konventsioonis reguleeritud viivisenõude esitamine ning seetõttu on hageja viivisenõude puhul ebaõigesti lähtunud VÕS §-st
6. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 5% aastas. Kohus leiab, et kuivõrd kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et edasiulatuva viivisemäära puhul tuleb lähtuda CMR artikkel 27 lõikest
7. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlgnevuselt (25 038,96 eurolt) 5% aastas alates 13.09.2017 kuni 25 038,96 täitmiseni. Menetluskulude jaotus 9
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 163

lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

29.1. Hageja menetluskuludest Hageja menetluskulud on kokku summas 4490,66 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 1000 eurot ja õigusabikuludest summas 3490,66 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 3490,66 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 20 tundi ja 32 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 170 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) 15.08.2017 materjalide analüüs, suhtlemine Kopra kindlustusandjaga, suhtlemine kliendiga 1 tund ja 32 minutit summas 260,66 eurot; 2) 01.09.2017 kindlustusseltsi otsuse analüüs ja suhtlemine kliendiga 55 minutit summas 155,83 eurot; 3) 04.09.2017 suhtlemine kliendiga 20 minutit summas 56,67 eurot; 4) 06.09.2017 suhtlemine kliendiga 16 minutit summas 45,33 eurot; 5) 08.09.2017 suhtlemine kliendiga 26 minutit summas 73,66 eurot; 6) 12.09.2017 hagiavalduse koostamine, suhtlemine kliendiga 3 tundi ja 26 minutit summas 583,67 eurot; 7) 13.09.2017 hagiavalduse esitamine 36 minutit summas 102 eurot; 8) 18.09.2017 kohtumääruse analüüs, suhtlemine kliendiga 14 minutit summas 39,67 eurot; 9) 12.10.2017 kohtudokumentide vastuvõtmine ja päringu tegemine kohtule 12 minutit summas 34 eurot; 10) 12.10.2017 kostja vastuse analüüs 16 minutit summas 45,33 eurot; 11) 13.10.2017 kohtuvaidluse materjalidega tutvumine 1 tund ja 15 minutit summas 212,50 eurot; 12) 16.10.2017 CMR-i ja kommentaaride lugemine, analüüs 1 tund ja 30 minutit summas 255 eurot; 13) 17.10.2017 suhtlemine kliendiga 20 minutit summas 56,67 eurot; 14) 20.10.2017 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund summas 170 eurot; 15) 23.10.2017 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund ja 25 minutit summas 240,83 eurot; 16) 24.10.2017 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund ja 45 minutit summas 297,50 eurot; 17) 24.10.2017 kostja vastusele vastamine 16 minutit summas 45,33 eurot; 18) 01.11.2017 kohtumääruse analüüs 12 minutit summas 34 eurot; 19) 20.11.2017 määruskaebuse analüüs 20 minutit summas 56,67 eurot; 20) 21.11.2017 vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund ja 23 minutit summas 235,17 eurot; 21) 18.12.2017 kohtumääruse vastuvõtmine, suhtlemine kliendiga 20 minutit summas 56,67 eurot; 22) 07.03.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund ja 8 minutit summas 192,67 eurot. 23) 07.03.2018 kohtuistungil osalemine 1 tund ja 25 minutit summas 240,83 eurot. Hageja leiab, et tunnihind 170 eurot käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu arusaamaga keskmisest mõistlikust advokaadihonorarist. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja on seisukohal, et vastav tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Asjaolust, kui mõnes üksikus kohtulahendis on Riigikohus pidanud mõistlikuks keskmisest mõnevõrra kõrgemat tunnitasu, ei saa järeldada, et igakordselt saaks 10 põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnihinda, mis ületab eelnimetatud Riigikohtu lahendis märgitud 120 eurot. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist tavalise kahju hüvitamise ja viivise nõudega, mida ei saa pidada tavapärasest keerukamaks ega mahukamaks. Hageja ei ole välja toonud, mis põhjustel tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Kostja hinnangul saab mõistlikuks pidada maksimaalselt 120 eurost tunnihinda. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud enne 12.09.2017 (hagiavalduste koostamist) tekkinud õigusabikulud on tekkinud enne hagiavalduse koostamist ning on seetõttu kohtueelne õigusabikulu, mille hüvitamist ei saa teiselt poolelt nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega tuleb hageja menetluskulud vastavas osas, s.o 3 tunni ja 29 minuti ulatuses jätta hageja enda kanda. Kostja leiab, et hagi esitamise ajakulu 36 minuti ulatuses on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kuluvaks mõistlikuks ajakuluks tuleks lugeda mitte rohkem kui 3 tundi ja 26 minutit. Samuti on kostja hinnangul ülepaisutatud 14.09.2017 Harju Maakohtu kohtumääruse analüüsile kulunud aeg. Tegemist on nn tüüpmäärusega, millele tutvumisele ning kliendile teavitamisele ei saaks kuluda rohkem aega kui 4 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks hageja ajavahemiku 15.08.2017-08.09.2017 eest kantud kulusid 3 tunni ja 29 minuti eest. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t hageja ei saa neid nõuda käesoleva menetluse menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda käesolevas menetluses kahjuna. Hagejal on kulunud hagiavalduse koostamisele, suhtlemisele kliendiga ja hagiavalduse esitamisele 4 tundi ja 2 minutit, millest 36 minutit on kulunud hagiavalduse esitamisele. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 36 minutit hagiavalduse esitamise eest. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks oleks 5 minutit, vähendades antud ajakulu 31 minuti võrra. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 4 tundi ja 26 minutit kostja vastusele seisukoha koostamist. Enne seisukoha koostamist on hageja kulutanud kostja vastuse analüüsile, materjalidega tutvumisele, CMR-i ja kommentaaride lugemisele ning suhtlusele kliendiga 3 tundi ja 21 minutit. Nimetatud toimingud on tehtud seoses kostja vastusele seisukoha koostamisega. Kohus leiab, et mõistlik aeg seisukoha koostamiseks oleks 2 tundi ja 30 minutit, vähendades antud ajakulu 1 tunni ja 56 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega 07.03.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 1 tund ja 8 minutit ei ole põhjendatud. Kohus vähendab antud ajakulu 8 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 6 tunni ja 4 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 14 tunni ja 28 minuti ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul nii hagi asjaolusid kui Riigikohtu seisukohti arvestades liialt kõrge. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et antud tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, mistõttu ei leia kohus olevat põhjendatud arvestada keskmisest suuremat tunnihinda. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seega tunnihinnana 120 eurot käibemaksuta ja vähendab hageja poolt taotletut vastavalt. 11 Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 1736 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 2736 (riigilõiv ja õigusabikulud) eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 97% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud summas 2653,92 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 29.2. Kostja menetluskuludest Kostja on kandnud kulusid õigusabile summas 1663,50 eurot, millele on kulunud 18 tundi ja 29 minutit tunnihinnaga 90 eurot käibemaksuta. Õigusabi on osutatud hinnaga 90 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) Hagiavaldusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine – 1 tund ja 34 minutit; 2) 14.09.2017.a Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumine. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine, kliendiga suhtlemine ning vastuse hagiavaldusele, taotluste tunnistaja ülekuulamiseks ja kolmanda isiku kaasamiseks koostamine – 6 tundi ja 36 minutit; 3) 12.10.2017.a Harju Maakohtu nõuetega ja 01.11.2017.a Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumine, selle õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning määruskaebuse koostamine – 1 tundi ja 44 minutit; 4) Hageja seisukohaga kostja vastusele tutvumine ja positsioonide kujundamine – 1 tund ja 2 minutit; 5) Harju Maakohtu kaaskirjaga Tallinna Ringkonnakohtusse ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumine. Maakohtu ekirjaga ja kutsega tutvumine. Kliendiga kohtumine. Kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine. Eelistungi protokolliga tutvumine ja taotluse protokolli parandamiseks koostamine. Kohtu kirjaga hagejale ja hageja seisukohaga protokolli parandamise taotlusele tutvumine. Kompromissiläbirääkimiste pidamine PZU kindlustusseltsiga. Taotluse tõendite tsiviilasja juurde arvamiseks koostamine ja esitamine kohtule. 28.03.2018.a Harju Maakohtu kohtumääruse ja kirjaga tutvumine – 7 tundi ja 33 minutit. Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse koostamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja määruskaebus jäeti rahuldamata. Kuivõrd ei ole võimalik aru saada kui palju kulus kostjal 12.10.2017 Harju Maakohtu nõuetega tutvumiseks ja 01.11.2017 kohtumäärusega tutvumiseks, analüüsimiseks, positsioonide kujundamiseks aega ja kui palju määruskaebuse koostamiseks, peab kohus mõistlikuks ajaks määruskaebuse koostamisel 1 tundi, seega vähendab kohus antud ajakulu 1 tunni võrra. Samuti tuleb vähendada kostja ajakulu seoses tutvumisega kohtu kaaskirjaga Tallinna Ringkonnakohtusse ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, kuivõrd see on seotud määruskaebuse lahendamisega. Kuivõrd ei ole aru saada, kui palju on kostjal nendele toimingutele aega kulunud, peab kohus nende puhul mõistlikuks ajaks maksimaalselt 20 minutit. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu 1 tunni ja 20 minuti võrra, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 17 tunni ja 9 minuti ulatuses. 12 Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnihind 90 eurot käibemaksuta on mõistlik. Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1543,50 eurot. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata 3% ulatuses, tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud summas 46,30 eurot. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik