Obsah (5)

§ 238§ 310§ 306§ 175§ 326

1-19-117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-117 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Meelika

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 10 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplik karistus 9 kuu 28 päeva. Kohaldati KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5 sätteid ning koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev 18.09.2018.a. Ülejäänud karistust 5 kuud 20 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS §75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohustati täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 pele 21, 8 nõudeid. Kätlin Kargarets suhtes valitud tõkend- vahistamine- tühistada kandmisele kuuluva karistuse osa ärakandmisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskulude ja asitõenditega seonduv. Tsiviilhagide rahuldamisel juhindus kohus TsMS § 440 lg

1. APELLATSIOON:
2. Apellatsioonid esitasid süüdistatava Kätlin Kargaretsi kaitsja Gregori Palm. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 23.01.2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-19-117 osas, millega rahuldati S AS, O AS, A AS ja C AS tsiviilhagid täielikult ja E OÜ tsiviilhagi osaliselt. 3 1-19-117 3.1 Maakohus on tsiviilhagi rahuldamisel tuginenud TsMS § 440 lõikele 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kaitsja nõustub kohtuga, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb lähtuda eraõigusest. Samas leiab kaitsja, et kriminaalmenetluse üldpõhimõtteid silmas pidades ei ole võimalik TsMS §-i 440 selles asjas kohaldada. Asjaolu, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, on kinnitanud ka Riigikohus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-04). 3.2 Praegusel juhul võttis apellant kohtuistungil kannatanute tsiviilhagid õigeks. Samas vaidles sellele õigeksvõtule samal istungil vastu apellandi kaitsja. Kaitsja hinnangul ei saa sellisel juhul kohus lugeda apellandi õigeksvõttu TsMS § 440 alusel endale siduvaks. Seda silmas pidades leiab kaitsja, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei saa kohus enda jaoks siduvaks pidada süüdistatava ainuisikuliselt tehtud avaldusi juhul kui kaitsja sellele koheselt vastu vaidleb. Seda eriti juhul kui süüdistatav teeb avaldusi, mis raskendavad tema olukorda. 3.3 Kaitsja märgib ära, et ka kohus ise ei ole apellandi tahet lõplikult siduvaks lugenud. Täpsemalt on kohus leidnud, et E OÜ tsiviilhagi 835,38 euro ulatuses ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul on kohus selliselt ka ise asunud seisukohale, et apellandi avaldus ei ole kohtu jaoks siduv. 3.4 Riigikohtu praktika on asunud TsMS § 440 kontekstis seisukohale, et kui kostja käitumist on võimalik tõlgendada mitmeti, tuleb kohtul tema tegelik tahe välja selgitada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09 p 12). Kaitsja hinnangul on võimalik ka olukord, kus apellant kohtuistungi alguses küll avaldas soovi tsiviilhagid õigeks võtta, kuid loobus sellest tahteavaldusest kaitsja vahendusel. Riigikohus on pidanud võimalikuks olukorda, kus kostja loobub juba antud avaldusest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-01). Seega leiab kaitsja, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et tsiviilhagi tuleb õigeksvõtu pinnalt rahuldada. 3.5 Kaitsja leiab, et selles asjas oleks tsiviilhagid tulnud rahuldada osaliselt. Apellant ja JS panid kõik tsiviilhagi nõude aluseks olevad teod toime ühiselt ja kooskõlastatud. Kaitsja tõdeb, et varasemalt on Riigikohus asunud seisukohale, et analoogses olukorras on apellandil võimalus oma nõue maksma panna tsiviilkohtumenetluses regressinõudena (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-05). Siiski leiab kaitsja, et võrreldes sellel ajal tehtud kohtuotsustega on olukord õiguslikult muutunud.
3. aastal jõustus seadusemuudatus, millega muudeti

§ 310sõnastust.

Tänasel päeval võimaldab

§ 310lõige 3 rahuldada tsiviilhagi eraldi otsusega.

3.6

§ 310

lõike 3 sõnastus ei sea osaotsuse tegemist kohtule kohustuslikuks, kuid kaitsja leiab, et teatud juhtudel võib osaotsuse tegemist pidada kohtu jaoks kohustuslikuks tulenevalt kriminaalmenetluse üldpõhimõtetest. Kaitsja leiab, et

§ 310

uue sõnastuse valguses ei saa olla õigustust sellel, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidjat premeeritakse tsiviilhagidest pääsemisega samal ajal kui kriminaalmenetluses algusest peale kaasa löönud isik peab kriminaalkohtus juba suuresti lahendatud küsimust asuma täiendavalt lahendama tsiviilkohtus. Eeltoodut on kaitsja hinnangul võimalik vältida kui lükata tsiviilhagi arutamine

§ 310alusel edasi.

Selliselt saab kriminaalkohus igakülgselt ja täielikult lahendada ära kriminaalasja. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4 1-19-117

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 7.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 7.2 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellandi väited tsiviilhagide osas on õiguslikult asjakohatud, kuivõrd maakohtus süüdistatav Kätlin Kargarets kannatanute tsiviilhagide vastu ei vaielnud ning kinnitas, et võtab hagid omaks täies mahus (kd 2 lk 139 pöördel). Süüdistatava Kätlin Kargaretsi kaitsja esitas vastuväite vaid E hagi õigeksvõtu suhtes summas 1834.78 eurot. Kaitsja on maakohtus istungil märkinud, et kindlasti ei saa Kätlin Kargaretsile ette heita E episoodis nii-öelda siis selle autokulusid, vaid üksnes kaardi kasutamisega seotud kulusid ja tõepoolest siis 999.44 euro ulatuses (kd 2 lk 141). Kaitsja vastusest maakohtule nähtub selge tahe hagi osaliselt õigeks võtta. Kaitsja on E hagi osaliselt õigeks võtnud ja seda 999.44 euro ulatuses. Süüdistatav selles osas vastuväiteid ei esitanud. Seejuures tuleb märkida, et teiste esitatud hagide õigeksvõtu suhtes kohtuistungi ajal kaitsja ühtegi vastuväidet ei esitanud. Kolleegium saab teha sellest ühese järelduse, et kaitsja nõustus süüdistatava Kätlin Kargaretsi poolt öelduga, st kaitsja võttis konkludentselt ülejäänud hagid õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-2-15, p 10.3 tooduga. Kuna kaitsja võttis hagi õigeks E tsiviilhagis 999.44 euro osas, siis pidigi maakohus hagi selles osas TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldama. E tsiviilhagi ülejäänud nõude osas ei ole maakohus põhistamiskohustust rikkunud ning esitatud põhjendused on maakohtu otsuses piisavad. 8.1 Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega (vt nt RKKK 3-1-1-23-07 p 22). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Ei esine asjaolusid, mille puhul kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi poole õigeksvõtuga seotud, ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, oli hagide õigeksvõtt maakohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79-
3. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning

§ 310lgst 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise.

Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest oli maakohus 5 1-19-117 käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid rahuldama, mistõttu apellandi apellatsioon on selles osas ainetu. 8.2 Kaitsja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-35-09 ja 3-2-1-107-01 on antud juhul asjakohatud. Esimese lahendi asjaoludest nähtub, et selles tsiviilasjas oli kostja vastus hagile vastuoluline ja sellest ei nähtunud kostja selget tahet hagi osaliselt õigeks võtta. Teises lahendis leidis Riigikohus, et kuni kohus ei teinud kostja poolt hagi õigeksvõtmise avaldusele rajanevat otsust, sai kostja hagi õigeksvõtmisest loobuda. Nagu eelnevalt märgitud (vt p 8) nähtub antud kriminaalasjas nii süüdistatava kui kaitsja vastustest maakohtule selge tahe E hagi osaliselt õigeks võtta ning teiste esitatud hagide õigeksvõtu suhtes kohtuistungi ajal ühtegi vastuväidet ei esitatud. Maakohus on teinud hagi õigeksvõtmise avaldusele rajaneva otsuse, seega ei saa apellatsioonis enam hagi õigeksvõtmisest loobuda. 8.3 Arusaamatuks jääb kaitsja taotlus tsiviilhagi arutamise edasilükkamiseks

§ 310

alusel.

§ 310

lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui kriminaalasja arutamist ebamõistlikult edasi lükkamata ei ole võimalik tagada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamist, võib kohus kuni kohtuotsuse tegemiseni määrata, et tsiviilhagi või nõudeavaldus lahendatakse osaliselt või tervikuna eraldi otsusega. Sellisel juhul võib kohus teha algul osaotsuse, millega lahendatakse

§ 306lõike 1 punktides 1–10 ja 12–14 sätestatud küsimused.

Nimetatud muudatusega loodi kriminaalmenetluses nn osaotsuse tegemise võimalus. See tähendab, et juhul, kui keerulise tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemine hakkaks takistama isiku süüküsimuse lahendamist mõistliku aja jooksul, on kohtul võimalus lahendada kohtuasi osaotsusega (st otsustada ära süüküsimus) ja jätkata hiljem, pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist, võimalusel sama kohtukoosseisuga tsiviilhagi menetlemist (Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses 80 SE seletuskiri lk 36). Kohtukolleegium märgib esmalt, et

§ 310lg 3 kohaldamine kohtu diskretsiooniotsustus.

Teisest küljest ei ole antud juhul aga tegemist ka keeruka tsiviilhagiga, mis oleks takistanud isiku süüküsimuse lahendamist, mistõttu ei pidanud maakohus õigustatult vajalikuks eraldi osaotsuse tegemist. Ühtlasi on kaitsja eeltoodud taotlus ka vastuoluline, kuivõrd kaitsja taotleb ühelt poolt sisuliselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist antud menetluses ja selle lahendamist JS kriminaalasja raames, teisalt aga maakohtu otsuse tühistamist ringkonnakohtu poolt ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Kuivõrd maakohus oli käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid rahuldama, siis puudub ringkonnakohtul õiguslik alus ja võimalus sellise vastuolulise taotluse rahuldamiseks. 9.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on Kätlin Kargaretsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Kätlin Kargaretsi kaitsja Gregori Palm esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal süüdistatavaga nõupidamiseks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 2,0 tundi ehk kokku 2,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot. 9.1 Kolleegiumil tuleb esmalt märkida, et kaitsja on ekslikult märkinud tasutaotluses, et taotlus on esitatud üldmenetluse korras arutatava kriminaalasja raames. Tegemist on lühimenetlusega. Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi: määrus) § 6 lg 4, mille kohaselt määratud 6 1-19-117 kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Kolleegium märgib, et määruse § 2 sätestatud juhtudel võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel kohus tasu suurendada, kuid käesoleval juhul advokaat sellist põhjendatud taotlust tasu suurendamiseks esitanud ei ole. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib käesoleval juhul olla 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades apellatsiooni sisu, milles vaidlustatakse üksnes tsiviilhagisid, peab kolleegium põhjendatud summaks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot ning Advokaadibüroo Lindeberg kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 90 eurot. Antud summa tuleb Kätlin Kargaretsilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. 10. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 7