← Eesti

2-14-51896/235

Obsah (9)§ 654§ 691§ 207§ 3§ 693§ 293§ 688§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-51896 Otsuse kuupäev Tartu, 8. aprill 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik

) § 654 lg-d 4 ja 5). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seda tegema. 5

(12)2-14-51896 Ringkonnakohus rikkus

§ 654

lg-st 5 tulenevat kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, kuna ei võtnud põhjendatud seisukohta kostjate I ja II apellatsioonkaebuste väite kohta, et kostjatelt I ja II kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga ning T. Pai on kinnistu üleandmisega kohustuse hagejale vähemalt osaliselt täitnud. Kostjad I ja II ning T. Pai vastutavad hageja ees kahju hüvitamise kohustuse täitmise eest solidaarselt ning ühe solidaarvõlgniku (T. Pai) poolt kohustuse (osaline) täitmine vabastab vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (kostjad I ja II), seega lõpeb kohustus täitmise tõttu. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna ei arvestanud kostjatelt I ja II kahjuhüvitise väljamõistmisel T. Pai kui ühe solidaarvõlgniku kohustuse täitmist kinnistu üleandmise teel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama T. Pailt hagejale üle antud kinnistu väärtuse maakohtus T. Pai ja hageja vahel kompromissi kinnitamise seisuga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  2. oktoobri 2018 otsusega kostjate I ja II apellatsioonkaebused osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot ületavas osas, ja osas, milles maakohus märkis otsuse resolutsiooni p-s 3, et kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga, kelle suhtes menetlus on lõpetatud
  3. mai 2015 kohtumäärusega, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, mis puudutab kostjate I ja II ning hageja taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse riigilõivu 1050 eurot. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi kostjate I ja II vastu rahuldati osaliselt, hagi jäeti B. Abbasi vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 65 705 eurot, hageja menetluskuludest kõigis kohtuastmetes, mis olid tingitud hagi esitamisest kostjate I ja II vastu, jäeti 80% solidaarselt kostjate I ja II kanda, ülejäänud ulatuses jäeti hageja kanda ning kostjate I ja II menetluskulud jäeti nende endi kanda ning B. Abbasi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjas tõendatud, et kostja I kui võlgniku juhatuse liige ja kostja II kui võlgniku nõukogu liige rikkusid oma kohustusi ning vastutavad kahju eest solidaarselt. Samuti on tõendatud, et
  4. märtsi
  5. a tehingu tegemise ajal oli Rostaleksi osa väärtus 41 542 eurot 57 senti ja vallasvara väärtus 27 162 eurot 43 senti. Kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuks saab olla Rostaleksi osa väärtuse vähenemine käesoleval ajal, võrreldes
  6. märtsi 2010 tehingu tegemise ajaga. Eksperdiarvamuses väljendatuga on tõendatud, et hoolimata sellest, et Rostaleks on toimiv äriühing ning tal on kinnisvara, on tema 50% osa väärtus 0 eurot. Eksperdi arvates on sissetulekute meetodi järgi hinnates ettevõtte tegevus ratsionaalse ostja silmis väärtusetu, kuna ettevõtte äritegevus ei anna alust eeldada, et 50% osaluse omandamine võiks tulevikus anda omanikutulu. Ekspert tuvastas, et Rostaleksi korrigeeritud varade väärtus (bilansis olid varad ülehinnatud) oli 125 838 eurot ning kohustuste väärtus oli 140 380 eurot. Kuigi Rostaleksi tegevus ei ole eksperdi arvates jätkusuutmatu, sest ametlikult tegutseb ettevõte väikese kasumiga ning ettevõtte tegevusele annab paindlikkuse see, et suur osa kohustusi on seotud poolte vastu, siis 50% osaluse omanik ei saa eeldada, et osaluse omamisest ettenähtavas tulevikus raha laekuks. Kostjate I ja II esitatud tõendid (tõend tehnoülevaatuspunkti müügipakkumise kohta; M. Treimanni kinnituskiri, et ta on nõus ostma tehnoülevaatuspunkti Tamsalus tehnika ja sisustusega hinnaga 80 000 eurot; Allar Epneri kinnituskiri oma 50 000 euro suurusest nõudest loobumise kohta Rostaleksi vastu) ei muutnud seisukohta, et Rostaleksi osa väärtuseks on 0 eurot. Eksperdi arvamuse 6

(12)2-14-51896 kohaselt oli
  1. juuli 2017 seisuga Rostaleksi materiaalse põhivara väärtus 100 857 eurot, sh kinnisvara 80 000 eurot, kuid kinnistu turuväärtus esitati hüpoteeki ja peagi lõppevat rendilepingut arvestamata. Kuna M. Treimann nõustus ostma tehnoülevaatuspunkti koos tehnika ja sisustusega hinnaga 80 000 eurot, siis eeldades, et pakkumine on tehtud turuhinnaga, on Rostaleksi materiaalsete põhivarade väärtus, võrreldes eksperdi arvamuse ajaga, langenud rohkem kui 20 000 eurot. Samuti võib pikk müügiperiood tuua kaasa asja turuhinna languse. Asjaolu, et Rostaleksi osa väärtus ei saa praegu olla kõrgem kui 0 eurot, on tuvastatav ka eksperdiarvamuse ja Rostaleksi
  2. a majandusaasta aruande võrdlusest.
  3. a majandusaasta aruande kohaselt olid varad 159 930 eurot ning kohustused 127 696 eurot ning varade bilansiline väärtus oli märgitud
  4. juuni 2017 seisuga kokku 161 541 eurot, kuid tegelik väärtus oli 125 838 eurot. Tõenäoliselt oli Rostaleksi varade väärtus ka
  5. detsembri 2017 seisuga bilansis ülehinnatud. Arvestades tõendit tehnoülevaatuspunkti turuhinna kohta, võib Rostaleksi varade väärtus olla langenud veel 20 000 euro võrra. Eeldades, et Rostaleksi võlausaldaja loobus 50 000 euro suurusest laenust tingimusteta, paranes küll äriühingu majanduslik olukord, kuid see ei tähenda, et osa turuväärtus vabanenud laenukohustuse võrra suurenes. Eksperdi hinnangul on ettevõtte kasumlikkus kõikuv ja märkimisväärset vaba rahavoogu ei ole võimalik prognoosida. Kuigi kauplus töötab ning äritegevus on korraldatud, puuduvad tegevuskuludes tööjõukulu või juhatuse liikme kulu. Arvestades tegevuskuludesse tööjõukulud, ei saa eeldada 33% suurust brutokasumit, sest juba minimaalne tööjõukulu arvestamine toob kaasa usaldusväärselt prognoositava ärikasumi puudumise. Isegi kui Rostaleksi varade väärtus oli 100 000 eurot või natuke suurem ja kohustusi oli 77 000 eurot, siis juba minimaalsed tööjõukulud vähendavad brutokasumi marginaali, ettevõte on jätkuvalt finantseeritud pooltelt laenatud rahaga ning Rostaleksi osa 50% osalusega ei kaasne kontrolli ettevõtte äritegevuse üle. Seega tekitati Rostaleksi osa müügiga võlgnikule 41 542 eurot 57 senti kahju ja vallasvara müügiga 27 162 eurot 43 senti kahju. Kuivõrd maakohus kinnitas
  6. märtsil 2015 määrusega kompromissi, millega hageja loobus hagist T. Pai vastu ja T. Pai andis üle oma kinnisasja, leidis ringkonnakohus, et T. Pai kinnistu anti üle tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimetatu nähtub ka võlausaldajate üldkoosoleku
  7. augusti 2015 protokollist. Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse osaliselt, vabastab see vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud ning kohustus lõpeb täitmise tõttu VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1 järgi. Müügilepingu järgi müüs võlgnik T. Paile kuulunud kinnisasja 3000 euro eest VÕSAMETS OÜ-le kui kõige parema pakkumise teinud isikule. Kostjate tõendiga, mille kohaselt nõustus P. Raudsepp
  8. a märtsis ostma nimetatud kinnisasja 15 000 euroga, ei ole võimalik veenvalt tõendada kinnistu väärtust, sest tekib küsimus, miks kinnituskirja väljastanud isik kinnistut ei ostnud. Põhjendatud oli hageja nõue, milles ta palus solidaarselt kostjalt I ja II välja mõista kahjuhüvitise 65 705 eurot (68 705–3000). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  9. Kostjad I ja II paluvad ühises kassatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse täielikult ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu osaliselt, mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja 65 705 eurot, jättis hageja menetluskuludest 80% kostjate I ja II kanda ning mõistis kostjalt I riigituludesse välja riigilõivu 1050 eurot. Kostjad I ja II paluvad teha uue otsuse, millega jätta hagi nende vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt paluvad kostjad I ja II saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus otsuse tegemisel valesti materiaalõiguse normi (VÕS § 127) ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi (

§ 654lg 5).

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu juhised, mille kohaselt

§ 654lg 5 järgi peab 7

(12)2-14-51896 ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 127, tuvastades, et Rostaleksi osa väärtus on 0 eurot. Kohus ei võtnud põhjendatud seisukohta kostjate esitatud väidete ja tõendite kohta. Kohus tugines üksnes eksperdiarvamusele, kuid ei selgitanud, miks ta omistab eksperdi tõenäosusteooriale suurema tõendusliku jõu kui kostjate ettevõtte väärtust peegeldavatele tõenditele. Äriühingu osa turuväärtuse tuvastamisel ei peegelda dividenditulu maksmise tõenäosus äriühingu tegelikku väärtust. Äriühingu väärtust on kõige täpsemini võimalik määrata omakapitali järgi, sest see näitab äriühingu väärtust likvideerimisel.
  1. a majandusaasta aruande järgi oli Rostaleksi omakapital 72 324 eurot 8 senti. Seega oli
  2. a Rostaleksi 50% osaluse väärtuseks 36 162 eurot 4 senti.
  3. a majandusaasta aruande järgi oli Rostaleksi omakapital
  4. detsembri
  5. a seisuga 32 234 eurot. Lisaks kasvas Rostaleksi osa väärtus 50 000 eurot, sest A. Epner loobus sama suurest nõudest Rostaleksi vastu. Seega on Rostaleksi väärtus praegu vähemalt 82 000 eurot. Ringkonnakohus ei analüüsinud kostjate tõendit, mille kohaselt kolmandatel isikutel on Rostaleksi majandusüksuse vastu ostuhuvi, vaid märkis üldsõnaliselt, et esitatud tõend ei muuda kohtu seisukohta osa väärtusetuse kohta. Rostaleksi osa tuleb kostjate I ja II võimaliku vastutuse osas hinnata nii
  6. märtsi 2010 kui ka praeguse seisuga. Kui müügitehingu sõlmimisel osa väärtus tagas hageja nõuet, siis kostjad I ja II ei rikkunud oma kohustusi ning kui osa väärtus praegu katab nõuete väärtuse, saab nõuded rahuldada tagatise arvel. Mõlemal juhul tuleb osa võimalik väärtus väidetavast kahjust maha arvata. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 127, tuvastades, et T. Pai täitis hagejale kinnistu üleandmisega kohustuse 3000 euro ulatuses. Selliselt ei arvestanud kohus T. Pai täidetud kohustuse väärtuse hindamisel kostjate I ja II väidete ja tõenditega ega analüüsinud neid sisuliselt. Kostja I analüüsis põhjalikult Maa-ameti andmeid ning jõudis järeldusele, et T. Pai kompromissi korras hagejale antud kinnistu väärtus oli 14 366,40–65 836,80 eurot. Kostjad esitasid metsamüügiga tegeleva P. Raudsepa kinnituse, mille kohaselt kinnistu väärtus
  7. a märtsis oli vähemalt 15 000 eurot, sest hektar maksis umbes 2000 eurot ja lisaks tuli arvestada kasvava metsaga.
  8. Hageja palub jätta kostjate I ja II kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostjate I ja II kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 691

p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostjate I ja II vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas ning kostjalt I riigilõivu 1050 eurot riigituludesse väljamõistmise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostjate I ja II kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Kolleegium selgitab esiteks, et kuigi kostjad I ja II on esitanud solidaarvõlgnikena ühise kassatsioonkaebuse, osalevad nad menetluses eraldi (

§ 207lg 2, VÕS § 65).

Isik saab kohtusse pöörduda üldjuhul vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (

§ 3lg 1). Seega lähtub kolleegium sellest, et mõlemad kostjad saavad vaidlustada ringkonnakohtu otsuse enda õigusi puudutavas osas. 8

(12)2-14-51896
  1. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled küsimuste üle, kas ringkonnakohus tuvastas õigesti Rostaleksi osa väärtuse kohtulahendi tegemise aja seisuga ning T. Pailt hagejale üleantud kinnistu väärtuse
  2. märtsi
  3. a seisuga. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes enam selle üle, et kostja I kui võlgniku juhatuse liige ja kostja II kui võlgniku nõukogu liige rikkusid oma hoolsuskohustust; et T. Pai, kostja I ja kostja II vastutavad hageja ees kahju hüvitamise kohustuse täitmise eest solidaarselt ning et T. Pai andis kahju hüvitamise solidaarkohustuse täitmiseks hagejale üle oma kinnisasja. Kostjad I ja II ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata. Selles osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.
  4. Ringkonnakohus on poolte väiteid ja tõendeid hinnates asunud seisukohale, et Rostaleksi osa turuväärtus ei ole praegu suurem kui 0 eurot ning et T. Pai täitis hagejale kinnistu üleandmisega kahju hüvitamise kohustuse 3000 euro ulatuses. Kostjad I ja II leiavad, et ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi (VÕS § 127), tuvastades osaühingu osa väärtuse ja kinnistu väärtuse ebaõigesti, ning on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (

§ 654lg 5), jättes arvestamata Riigikohtu varasemas otsuses antud juhistega.

  1. Esmalt analüüsib kolleegium Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju ja Rostaleksi osa väärtuse hindamist (I) ja seejärel käsitleb T. Pailt hagejale üleantud kinnistu väärtust (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium asjaga seotud menetluslikud küsimused (III). I
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse ja osa väärtuse hindamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. 20.

§ 693

lg 2 sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Samas vaidluses varem asja lahendades selgitas Riigikohus, et Rostaleksi osa võõrandamisega võlgnikule tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb tuvastada Rostaleksi osa väärtus

  1. märtsi
  2. a tehingu tegemise ajal ning lahendi tegemise ajal (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 24). Viidatud lahendi p-s 24.2 on Riigikohus andnud ringkonnakohtule juhise, mille kohaselt tuleb vajaduse korral anda pooltele võimalus esitada selgitusi ja tõendeid (mh on võimalik taotleda

§ 293

lg 1 alusel ekspertiisi korraldamist) Rostaleksi osa praeguse tegeliku väärtuse kohta ja vajaduse korral ka tegeliku väärtuse kohta tehingu tegemise aja seisuga. Seega tuli ringkonnakohtul kahju hindamiseks VÕS § 127 lg 1 järgi kindlaks teha Rostaleksi osa väärtus

  1. märtsi
  2. a tehingu tegemise seisuga ja võrrelda seda osa praeguse väärtusega.
  3. Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel
  4. märtsi
  5. a tehingu tegemise aja seisuga on ringkonnakohus vaidlustatud otsuse p-s 19 leidnud, et osa väärtuseks oli 41 542 eurot 57 senti, viidates selle tõendatuks lugemisel varsemale samas asjas tehtud Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsusele. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus osa väärtuse tuvastamisel lahendi põhjendamise kohustust. Riigikohtu
  8. juunil 2018 tsiviilasjas nr 2-14-51896/208 tehtud otsuse p-s 16 märkis kolleegium, et nõustub ringkonnakohtu
  9. novembri
  10. a otsuse põhjendustega Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel, kuna kostjate kassatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks valesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 9

(12)2-14-51896 Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus

§ 693

lg 1 esimese lause järgi seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Kui Riigikohus ringkonnakohtu otsuse tühistab, tühistab ta selle ka tuvastatud asjaolusid puudutavas osas.

§ 654

lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuleb märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.

§ 654

lg 5 kohustab ringkonnakohut võtma oma otsuses põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Seega ei saanud ringkonnakohus asjaolude tuvastatuks lugemisel praegusel juhul viidata Riigikohtu samas asjas tehtud varasemale lahendile ning oleks pidanud põhjendama, milliste asjaolude alusel sai lugeda tuvastatuks

  1. märtsi
  2. a lepinguga võõrandatud Rostaleksi osa tegeliku väärtuse tehingu tegemise aja seisuga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul osa väärtus tehingu tegemise hetkel nõuetekohaselt tuvastada.
  3. Vaidlustatud ringkonnakohtu lahend tugineb Rostaleksi osa praeguse väärtuse tuvastamisel peamiselt eksperdiarvamusele ja selle võrdlusele Rostaleksi
  4. a majandusaasta aruandega. Ekspert tugines oma arvamuses Rostaleksi osa väärtuse hindamisel sissetulekutel põhinevale hindamismudelile, mille järgi hinnatakse ettevõtet lähtuvalt tema sisemisest võimest teenida omanikele tulevikus positiivset rahavoogu, ning välistas muud osa väärtuse hindamise meetodid, mh osaluse väärtuse hindamise likvideerimisväärtuse meetodil (VI kd, tl 153 jj). Juhindudes eksperdihinnangust, asus ringkonnakohus seisukohale, et hoolimata sellest, et Rostaleks on toimiv äriühing ning tal on kinnisvara, on tema 50%-lise osa turuväärtus 0 eurot, kuna ettevõtte äritegevus ei anna alust eeldada, et 50%-lise osaluse omandamine võiks tulevikus anda omanikutulu ning hinnatav Rostaleksi osa on 50%-line osalus, millega ei kaasne kontrolli ettevõtte äritegevuse üle.
  5. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga Rostaleksi osa väärtusetuse kohta praeguse seisuga. 23.1 Osaühingu osa väärtus kahju hüvitamise kindlakstegemisel sõltub nii osaühingu majanduslikust seisundist kui ka sellest, millise õiguse ja kontrolli osa annab ühingu juhtimisel ja kasumi jaotamisel. See sõltub omakorda osaühingu põhikirjast tulenevatest võimalikest eriõigustest, osa suurusest ja sellest tulenevast võimalusest otsustada olulisi küsimusi või nende otsustamist blokeerida (vt Riigikohtu
  6. aprilli
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-11, p 12). Ettevõtte väärtuse hindamise meetodite kohta on Riigikohus
  8. detsembril 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud otsuse p-s 23 märkinud, et kui ettevõtte väärtus tegevuse jätkamisel oleks väiksem kui likvideerimisel, arvestatakse ettevõtte väärtusena likvideerimisväärtust, mitte ei hinnata väärtust sõltuvalt kasust, mida aktsionär loodab aktsiatest saada, st ka tulevastest sissetulekutest. Kuigi viidatud otsus käsitles aktsiaseltsi väärtuse hindamist aktsiate ülevõtmisel, ei ole välistatud samade ettevõtte väärtuse hindamise põhimõtete kohaldamine ka praeguses asjas osaühingu väärtuse hindamisel. 23.2 Kahju hindamiseks tuleb VÕS § 127 lg 1 järgi kindlaks teha Rostaleksi 50%-lise osa väärtus
  9. märtsi
  10. a tehingu ajal ja võrrelda seda 50%-lise osa praeguse väärtusega. Nii eksperdihinnangust kui ka
  11. a majandusaasta aruandest nähtub, et Rostaleks on toimiv äriühing, sh on tal kinnisvara. Vastupidi eksperdihinnangule (VI kd, tl 154) leiab kolleegium, et eelnimetatu ei välista osaluse väärtuse hindamist likvideerimismeetodil. Ei ole kahtlust, et osa väärtust mõjutab 10

(12)2-14-51896 lisaks osaühingu üldisele majanduslikule olukorrale otseselt selle suurus ning põhimõtteliselt saab 50%-lise osa hariliku väärtuse hindamisel arvestada ka seda, kas osalusega kaasneb nn blokeerimisõigus ja kontroll ettevõtte äritegevuse üle. 23.3 Kolleegiumi arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust, kuna ei arvestanud Rostaleksi 50%-lise osa väärtuse hindamisel selle likvideerimisväärtusega ega sellega, et Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol ning tegemist on toimiva äriühinguga, kellel on ka kinnisvara. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul nimetatud asjaolusid arvesse võtta osa väärtuse määramisel.
  1. Ringkonnakohus on hinnanud Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse hindamisel osa väärtust selle müügihinna alusel
  2. märtsi
  3. a tehingu tegemise seisuga ning eksperdihinnangust lähtuvalt sissetulekutel põhineva meetodi alusel
  4. a seisuga. Kolleegium märgib, et selliselt ei pruugi osa väärtused olla võrreldavad. Erinevate hindamismudelite alusel osa väärtuse võrdlust ei saa iseenesest küll välistada, kuid ringkonnakohtu põhjendused selliseks võrdluseks puuduvad.
  5. Eelmärgitut arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada Rostaleksi osa väärtus praeguse ja
  6. märtsi
  7. a tehingu tegemise aja seisuga, arvestades nii käesolevas Riigikohtu lahendis kui ka varasemates samas asjas tehtud kohtulahendites (Riigikohtu
  8. märtsi
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16 ja
  10. juuni
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896/208) antud juhiseid õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta (

§ 693lg 2).

II

  1. Riigikohus selgitas
  2. juuni
  3. a otsuses samas vaidluses (tsiviilasi nr 2-14-51896/208, p 18), et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada T. Pailt hagejale üle antud kinnistu väärtus maakohtus T. Pai ja hageja vahel kompromissi kinnitamise seisuga (
  4. märts 2015) ning selles ulatuses kostjatelt I ja II välja mõistetavat hüvitist vähendada. Viidatud lahendis märkis kolleegium T. Pailt hagejale üleantud kinnistu aspektist, et kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus

§ 654

lg-st 5 tulenevat kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Ringkonnakohus leidis asja uuel läbivaatamisel, et kinnistu

  1. augustil 2015 sõlmitud müügilepingu järgi on kinnistu väärtuseks 3000 eurot ning kostjate esitatud tõendiga, mille kohaselt oldi
  2. a märtsis kinnistu eest nõus maksma 15 000 eurot, ei ole võimalik veenvalt kinnistu väärtust tõendada, kuna tekib küsimus, miks isik seda kinnistut ei ostnud. 27.

§ 693

lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus rikkus T. Pailt hagejale üleantud kinnistu väärtuse tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse normi, sest ei järginud sama vaidluse lahendamiseks antud Riigikohtu juhiseid selle kohta, et ringkonnakohus peab võtma põhjendatud seisukohta kõigi kostjate väidete kohta. Ringkonnakohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, viidates vaidlusaluse kinnistu väärtuse määramisel üksnes kinnistu müügilepingule, mille alusel võlgnik müüs T. Paile kuulunud kinnisasja 3000 euro eest VÕSAMETS OÜ-le kui kõige parema pakkumise teinud isikule. 11

(12)2-14-51896 Kolleegium märgib, et rikkudes

§ 654

lg-t 5, jättis ringkonnakohus hagi rahuldades tähelepanuta kostja I tõendi Maa-ameti kinnisvara ülevaate kohta (V kd, tl-d 17–18; IV kd, tl-d 4, 16-74). Samuti ei pruugi olla põhjendatud kinnistu väärtuse hindamine vaid müügihinna alusel, sest kostjatel puudus võimalus kinnistu müüki ja hinnariski mõjutada. Ringkonnakohtul tuleb vajaduse korral võimaldada pooltel esitada lisatõendeid. 28. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel kindlaks tegema, milline oli T. Paile kuulunud kinnistu väärtus hageja ja T. Pai vahel kompromissi kinnitamise seisuga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kõiki kostjate esitatud tõendeid analüüsida ja võtta kostjate kõigi väidete kohta põhjendatud seisukoht. Riigikohus ei saa

§ 688

lg-test 3–5 tulenevalt ise asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata ega seega asja lõpuni lahendada. III 29. Kuivõrd ringkonnakohtu lahend tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

30. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Tambet Tampuu Henn Jõks Malle Seppik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.