Obsah (8)

§ 405§ 637§ 442§ 654§ 181§ 150§ 168§ 638

2-15-116763 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-15-116763 Kohtuasi

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). 4 2-15-116763 Hageja palus hagis mõista kostjalt välja 1327 eurot 44 senti, seega esitas hageja rahalise nõude, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, ja tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba.

1. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. 9.
2. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on jätnud majandamiskulude eest esitatud arved hagejale põhjendamatult tasumata, kuigi hageja esitatud arvetel kajastatud kulud ja kulujaotus on kooskõlas seaduse ja hageja põhikirjaga ning kulude suurust kinnitavad ka korteriühistu üldkoosoleku otsused, millega on kinnitatud
3. ja
4. a majanduskavad ning majandusaasta aruanded. Kuigi maakohus viitas sellele, et üldkoosoleku otsuseid, millega kinnitati
5. ja
6. a majanduskavad ja majandusaasta aruanded, ei ole vaidlustatud, ei pidanud maakohus sel põhjusel kostja väiteid põhjendamatuks. Maakohus käsitles ka kostja üldkoosolekute otsuste tühisuse vastuväidet, kuid leidis, et see ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige kostja arusaam, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuli mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 järgi koosmõjus enne
7. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-ga 2 märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Samuti on õige see, et üldkoosoleku otsus on MTÜS § 24¹ lg 1 järgi tühine mh juhul, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Siiski leidis maakohus õigesti, et praegusel juhul oli ühistus kujunenud välja pikaajaline tava, et koosolekuid peeti Paldiski mnt 16 I korrusel ja see oli kõigile teada. Samuti nähtub hageja üldkoosoleku kutsetelt, et korduv üldkoosolek pidi toimuma „maja esimesel korrusel“. Seega oli kõigile korteriomanikele teada, kus koosolekut peetakse. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sellist tava ei olnud või et elanikele ei olnud teada koosoleku toimumise koht. Seega ei rikkunud hageja üldkoosolekute kokkukutsumise korda, mis võinuks kaasa tuua nende otsuste tühisuse. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui otsused oleksid koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, ei tooks see kaasa seda, et kostja ei pea majandamiskulude eest vastavalt seadusest ja põhikirjast tulenevale jaotusele tasuma. Ainuüksi majandamiskavade ja majandusaasta aruannete otsuste tühisus ei võtaks hagejalt õigust nõuda kostjalt seaduse ja põhikirja alusel jaotatud kulude tasumist, sest hageja on mh esitanud tõendid ka kõigi korteriühistule esitatud teenuse osutajate arvete kohta. 5 2-15-116763 9.
8. Õige ei ole ka kostja arusaam, et tal on õigus keelduda korteriühistule majandamiskulude eest maksmast, kuna korteriühistu ei ole hoidnud trepikodasid korras. Võlgnik võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et viidatud sätte alusel ei saa korteriomanik (korteriühistu liige) jätta ühistule kõigi majandamiskulude eest tasumata, kui tema hinnangul ei ole korteriühistu korraldatud puhastusteenus piisavalt hea või kui ühistu ei ole otsustanud trepikoja seinu renoveerida, sh ei ole kostjal tema esile toodud asjaoludel ilmselt sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Sellest tulenevalt ei oleks vaidluse lahendust saanud muuta ka see, kui kostja oleks tõendanud oma vastuväite aluseks olnud asjaolusid. Remondivajaduse ja -kulutuste üle peab otsustama korteriomanike üldkoosolek ning kui ühistu juhatus on sõlminud lepingu teenuseosutajaga, kelle teenus on korteriomanike üldsuse hinnangul ebakvaliteetne, saavad korteriomanikud nõuda juhatuselt uue teenuseosutaja valimist ja uue lepingu sõlmimist. Seejuures tõi maakohus õigesti esile ka seda, et isegi kui kostja oleks tõendanud, et trepikojad olid vaidlusalusel ajavahemikul puhastamata, ei oleks see andnud alust keelduda kõigi majandamiskulude tasumisest. Samuti juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et hageja ei ole vaidlusalusel ajavahemikul jätnud remonditöid trepikojas alusetult tegemata, sest selleks ei kogutud sel ajal remondifondi raha, samuti ei olnud ühistu üldkoosolek otsustanud trepikodasid remontida. 9.
9. Põhjendamatu on ka kostja etteheide maakohtule, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on käsitlenud põhjalikult kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostja vastuväiteid ning kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi täielikult maakohtu põhjendustega, neid kordamata.

9.4. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus

§ 637lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

10. Kuigi apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu ning esitas ringkonnakohtule ebaselge taotluse menetlusabi saamiseks, ei ole tema menetlusabi taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 181

lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse

§ 181

lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellandi menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise 6 2-15-116763 korral oleks apellandil õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 7