Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-1856 (kohtueelse menetluse nr 19261000182) Kohtunik Er

) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Urmet Lätt. Isikukood 37905076513; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; töövõimetuspensionär 80%; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 9. septembri 2015 otsusega

§ 424järgi vangistusega kolm kuud; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Urmet Lätt

§ 424

lg 2 järgi süüdi mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 12 kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.–5.

märts 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista Urmet Läti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 päeva vangistust.

1. Kohustada Urmet Lätti ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
2. Arvestada Urmet Läti karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
3. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud karistus, s.o 11 kuud ja 20 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Urmet Lätt ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut 1 kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Urmet Lätt peab: 6.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 6.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 6.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Katseaja algust arvata kohtuotsuse Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. kuulutamisest, s.o
8. märtsist
10. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui Urmet Lätt asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 3 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Urmet Lätt vabaneb selle karistuse kandmiselt.
11. Võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel Urmet Lätilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

1. Selgitada Urmet Lätile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
2. Veel selgitada Urmet Lätile, et vastavalt

§ 55

lg-le 1 kehtib juhtimisõiguse äravõtmine kogu reaalse vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele viie kuu kestel.

1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 405 euro ulatuses. Mõista sundraha 405 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 104,40 eurot (sh käibemaks), kokku 509,40 eurot välja Urmet Lätilt. Menetluskulud tuleb Urmet Lätil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks võrdsetes osades kontole, mis on näidatud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
2. märtsist
3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega 2 (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Urmet Lätti selles, et tema, olles Tartu Maakohtu
6. septembri 2015 otsusega karistatud

§ 424järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 4.

märtsil 2019 kella 11.37 ajal Võru maakonnas Võru vallas Kose teel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,13 milligrammi. Selle teoga rikkus U. Lätt liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Seega pani U. Lätt toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvaliftseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava U. Läti, tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski ja abiprokuröri Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on U. Lätile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 12 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.–5.

märts 2019, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõistetakse U. Läti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg 2 alusel mõistetakse koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa päeva vangistust. Ülejäänud karistus 11 kuud ja 20 päeva vangistust jäetakse

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui U.

Lätt ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võetakse lisakaristusena U.

Lätilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb U. Lätt

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Selles kriminaalasjas arvati menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 104,40 eurot. Peale selle tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 914,40 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 405 euro ulatuses, sest U. Lätt saab üksnes alla 300 eurost kuupensioni ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 405 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 104,40 eurot (kokku 509,40 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt 3 kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb U. Lätil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 4