Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik 2-19-2635 S O on esitanud kohtule hagi G O vastu abielulahutuse nõudes. Kohus kuulas hageja ja kostja abielulahutuse nõudes ära 26.03.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 31.03.2007. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumisel on koostatud abieluakt nr xx. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Pooled avaldasid, et poolte abielusuhted on lõppenud üks aasta tagasi lõplikult ja sellest ajast alates elavad pooled eraldi ning nende vahel puuduvad abielusuhted. Hageja ja kostja ei soovinud leppida või abielusuhet jätkata. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, so pöördumatult. Pooled ei soovinud leppida. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja palus tagastada abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust pool. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt
lg 2 ja
lg 2, samuti
Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.
lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja S O on 18.02.2019 tasunud ükssada eurot riigilõivu abielulahutuse haginõude eest maksekorraldusega nr 832 oma kontolt XXX. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on hageja õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tema taotlusel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.