1-17-6195/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6195 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Peeter Jereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Jeret, isikukood 35912250253, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 16.10.2017 ja lõpp 02.07.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.02.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Peeter Jeret vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Peeter Jeretile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 16.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6195 tunnistati Peeter Jeret süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra ning kohus mõistis Peeter Jeretile lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 16 päeva vangistust. Kohus luges Peeter Jereti karistuse kandmise alguseks 16.10.
2. Kohtuotsus jõustus 11.04.
3. Viru Vangla esitas 05.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Jereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk) ei toeta kinnipeetava Peeter Jereti tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Peeter Jereti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Peeter Jereti ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Peeter Jeret, et ta ei soovi mitte midagi öelda ning samuti ei soovi ta oma seisukohta avaldada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus ei saa asuda seisukohale, et Peeter Jereti vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid tema õiguskuulekust vabaduses. Vangla materjalidest ei nähtu kindlat vabanemisjärgset elukohta, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Peeter Jeret on avaldanud soovi asuda vabanemise korral elama xxxx, kuid kõnealuse keskuse juhataja avaldas kriminaalhooldusametnikule, et nende majas on hetkel kõik kohad täis. Lisaks on märgitud, et Peeter Jeretil oleks võimalik pöörduda kodutute öömajja, kuid taolist öömaja, kus isikul võimaldatakse vaid ööbida, ei saa pidada KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud alaliseks elukohaks. Samuti ei oma Peeter Jeret vabanemisjärgset garanteeritud töökohta ning tal puuduvad lähedased ja toetavad perekondlikud suhted. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal kinnitab kohtule, et seni kantud karistus ei ole avaldanud isikule mingit mõju. Vangla materjalidest nähtub, et Peeter Jeret ei ole olnud nõus osalema taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides. Käesoleval ajal on Peeter Jeretil 109 kehtivat distsiplinaarkaristust (enamus rikkumisi on korraldustele mitteallumised) ning enamus distsiplinaarkaristusi on olnud kartserisse paigutamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub lisaks, et Peeter Jeretil on esinenud üleolevat ja ülbet, sagedasti ebaviisakat (kõrgendatud hääl, käskiv kõneviis) suhtlemist, esinenud on agressiivset käitumist vanglaametnike suhtes (tõukamine, ründeliigutused ametnike suhtes) ning ta on käitunud ebasobivalt kaaskinnipeetava suhtes. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isik ei soovi muutuda. Kuna isik ei ole isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud ennast korralikult ülal pidada, siis ei saa kohus olla veendunud, et isik oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi täitma. Peeter Jereti näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vangla materjalidest nähtub, et talle on omane vigade kordamine, impulsiivne käitumine ning sage enesevalitsuse kaotamine, mis väljendub karjumise või ebaviisaka suhtlemise näol. Peeter Jereti ükskõikset suhtumist temale mõistetud karistusse ilmestab lisaks uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kohus leiab, et Peeter Jereti ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele kohus käesoleval juhul vangla materjalide põhjal asuda kindlasti ei saa. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Peeter Jereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. 2 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3