Obsah (5)

§ 423§ 173§ 168§ 162§ 178

2-18-15545 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15545 Tsiviilasi Aktsiase

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.10.2018 Harju Maakohtule hagi E R (pankrotis, kostja) vastu, mida täiendas 29.10.2018, 12.11.2018 ja 16.11.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid L P AS ja kostja 08.09.2016 väikelaenulepingu nr 1095797, mille alusel kostja sai laenu summas 5000 eurot. Kostja on laenu tagastanud osaliselt. 11.05.2018 loovutas L P AS nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 4080,46 eurot, intressi 196,95 eurot, finantskahjude kindlustuse kuutasu 50,88 eurot, viivise 201,43 eurot ja lisanduva viivise.
3. Kohus võttis 23.11.2018 määrusega hageja hagi menetlusse.
4. 07.03.2019 andis kostja teada, et Harju Maakohtu 07.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxx on välja kuulutatud kostja pankrot ning pankrotihalduriks on nimetatud A T . Seoses pankroti väljakuulutamisega palus kostja menetluse tsiviilasjas nr xxx lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 5.

§ 423lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93 jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. 6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd ka käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus 2-18-15545 lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes

§ 168lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks.

Samas sätestab aga

§ 162

lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Seejuures on Riigikohus oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi läbivaatamata tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. 8.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik