1-18-6683/16

1-18-6683 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-6683 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Üllar Punderi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Üllar Punder (ik: 37909150271; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 06.03.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Üllar Punder karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.01.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) – kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse (Lossi 2a, Kuressaare, tel: 452 2647) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Üllar Punderit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Üllar Punder kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Üllar Punderi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Üllar Punder vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esindusele ja Üllar Punderile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 25.02.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Üllar Punderi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 24.08.
9. a kohtuotsusega tunnistati Üllar Punder süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1, § 69 lg 7, KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel 1 aasta 4 kuu ja 2-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 14.09.
10. a ja lõpp on 16.01.
11. a. Ü. Punderi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul töötab alates 19.10.
12. a - töökohustuse täitmisega ei ole probleeme esinenud. Alates 17.01.
13. a osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ - on motiveeritud osalema. Käitumine üldjoontes hea, määratud üks distsiplinaarkaristus - omas isevalmistatud palvehelmeid. Vabanemisjärgselt soovib elama minna endisesse elukohta xxx. Vabanemisjärgne töökoht on olemas, kuid positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on olematu, vaid lastega on head suhted, üldiselt on tutvusringkond alkoholilembeline. Üllar Punder taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Üllar Punderi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Üllar Punderi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Üllar Punder on kriminaalkorras karistatud 13-korral (4 karistust kehtivad), viibib vanglas
14. korda. Kuritegelik käitumine algas 90-ndate lõpus vargustega, aastatel 2006 - 2017 on olnud liikluskuriteod ja karistuse täitmise vastased süüteod (mootorsõiduki juhtimised alkoholi joobes ja/või ilma juhtimisõigust omamata). Käesolev on esimene tema vägivaldne kuritegu. Kuriteod ei ole ette planeeritud, vaid on tegutsenud mõtlematusest ja hetkeajel. Kuritegevust soodustab alkoholi tarvitamine, kaaslaste mõju ning pealiskaudne suhtumine õiguskorda. Vanglas kinnipeetav töötab, osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava käesolev vägivalla kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, samuti on Ü. Punder 4-korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, lisaks mitmed samalaadsed väärteod. Isiku sõnul ei olevat alkoholi tarbimine igapäevane tegevus, üksinda kodus ta alkoholi ei tarvita, enda sõnul võib nädal aega ilma alkoholita olla. Tarvitab koos tuttavatega või vennaga, juuakse põhiliselt õlut, millele järgneb kangem alkohol (viin). Üksikutel kordadel on esinenud ka mälukaotust, mõne kuriteo puhul ei mäleta, kuidas tegu juhtus. Enda hinnangul ei ole alkohol tema elus probleeme tekitanud ega töötamist seganud. Alkoholi kui kuritegude soodusteguri rolli näeb isik muutuvalt - kord ei leia, et alkohol suurendab kuritegude toimepanemise riski, kord aga leiab, et võiks vähem alkoholi tarvitada küll või lausa loobuda alkoholi tarvitamisest, kuna siis suutvat end teatud situatsioonides paremini valitseda ning leiab, et alkoholi tarvitamine tekitab tema elus probleeme. Vangla meditsiiniosakonna info kohaselt sõltuvust diagnoositud ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Üllar Punder on oma otsuste tegemises pigem impulsiivne ning teiste mõjutustele alluv, millele viitavad korduvad liiklussüüted ja asjaolu, et isikul ei ole kunagi juhtimisõigust olnud (auto juhtimised joobes olekus, lubadeta sõitmised, korduvad Liiklusseaduse rikkumised jms). Oma kuritegude tagajärgi pisendab, samuti näeb alkoholi rolli kuritegudes osaliselt (kord näeb, kord ei näe). Tagantjärgi möönab, et käitus valesti, kuid tegude korduvus viitab, et pigem on õigusrikkuja käitumise omaks võtnud ja lubadeta sõitmine on pigem paratamatus kui kuritegu. Ü. Punderi eesmärkideks on peale vabanemist asuda uuesti tööle, võimalusel „teha juhiload ära“, uurida võimalusi ametikooli minna ja säilitada suhted lastega. Samuti sooviks uuesti pere luua. Eesmärgid on realistlikud, kuid isik leiab osade eesmärkide saavutamiseks takistusi („lubade tegemine“ on kallis, tööl käimine segab kutseõpet jms). Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab Üllar Punderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Üllar Punderile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Distsiplinaarkorras on Ü. Punderit vanglas karistatud 1-korral - noomitusega. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud nii elukui ka töökohaga ning tal on olemas mõned positiivselt toetavad lähedased. Üllar Punderil on ärakandmata karistusaega ligi 10 kuud ja kohtu hinnangul on see aeg piisavalt pikk andes Ü. Punderile võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 50% ja vägivaldse 4 kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%, mis on keskmised näitajad. Prokurör ja vangla toetavad Üllar Punderi tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et Ü. Punderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Ü. Punderi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/