← Eesti

2-14-51896/223

Tsiviilasi nr: 2-14-51896 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2018, Tallinn Tsivii

) § 127 lg-le 1 ning leidis, et kui

  1. märtsi
  2. a tehingut ei oleks tehtud, oleks võlgnikul olnud Rostaleksi osa ning vallasvara. Rostaleksi osa müügiga tekitati võlgnikule kahju 41 542 eurot 57 senti. Üks Rostaleksi osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot 29 senti) müüdi
  3. veebruaril 2010 41 542 euro 57 sendi eest ning maakohtu hinnangul võis eeldada, et osa väärtus ei vähenenud kahe kuuga poole võrra. Maakohtu arvates oli eksitav kostja I väide, et hageja ei kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Rostaleksi osa müük ei ole korduvatel enampakkumistel õnnestunud ning osa müümine ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivaras. Maakohus lähtus vallasvara müügiga tekitatud kahju arvestamisel kahju tekitanud tehingu väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eeldatavasti müüdi vara ligikaudse turuhinnaga. Kostja I esitatud dokumendid ei tõendanud vara (väiksemat) väärtust. Asjaolu, et PP ja hageja vahelise kompromissiga andis PP võlgnikule üle oma kinnisasja, ei vähenda nõutava kahjuhüvitise suurust. Nimetatu võib olla solidaarkohustuse (osaline) täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt.
  4. Kostjad I-III esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad I-III jätta hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata.
  5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  6. märtsi
  7. a otsusega kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt ning kostjate II ja III apellatsioonkaebused täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi kostjate II ja III vastu rahuldati, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjate II ja III vastu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määras uue menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse riigilõivu ja tühistas kostja II varale seatud hagi tagamise abinõud.
  8. Riigikohus rahuldas
  9. märtsil 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16 tehtud otsusega kostja I ja hageja kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  11. novembri
  12. a otsusega kostja III apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata kostjate I ja II apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja III vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ja menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja III vastu 5

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-51896 rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda, kostja III maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning kostjate I ja II maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi rahuldati osaliselt, hagi jäeti kostja III vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 68 705 eurot, kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt PP-ga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud
  1. märtsi
  2. a määrusega, millega kinnitati kompromiss.
  3. Riigikohus tühistas 20.06.2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostjate I ja II vastu ja mõistis neilt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot. Ringkonnakohtu otsus tühistati ka hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas. Asi saadeti tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja III vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ning kostja III menetluskulude jaotuse osas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi kostja III vastu rahuldamata ning kostja III maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega XX-lt ja YY-lt mõisteti solidaarselt AS MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kasuks välja kahju hüvitis 65 705 eurot ületavas osas ja osas, milles maakohus märkis otsuse resolutsiooni p-s 3, et XX ja YY vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt PPga (Pai), kelle suhtes menetlus on lõpetatud 20.03.2015 kohtumäärusega kompromissi kinnitamisega, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, mis puudutab XX ja YY ning AS MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. XX ja YY apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt.
  5. Asja materjalidest nähtuvalt on 20.06.2018 Riigikohtu otsusega tuvastatud, et menetlus hageja hagis BB vastu on lõppenud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2017 otsusega, milles hageja hagi BB vastu jäi rahuldamata ning BB menetluskulud maaja ringkonnakohtus jäid hageja kanda. Käesolevas menetlusstaadiumis on jätkuvalt menetlus pooleli hageja hagis XX ja YY vastu.
  6. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tuvastatud oluliste asjaolude üle: 
  7. jaanuaril 2010 esitas OÜ OO AS-ile MORPHEUS (edaspidi võlgnik pankrotihoiatuse; 
  8. jaanuaril 2010 asutas võlgnik OÜ Rostaleks (edaspidi Rostaleks), mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu; -
  9. veebruaril 2010 võõrandas võlgnik ühe Rostaleksi osa 650 000 krooni (41 542 euro 57 sendi) eest OÜ-le CAMARERO ning müügihind tasaarvestati OÜ CAMARERO nõudega võlgniku vastu; -
  10. veebruaril 2010 esitas OO avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks; 6
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-51896 -
  1. märtsil 2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771 euro 29 sendise) nimiväärtusega Rostaleksi osa ja vallasvara OÜ-le BaltFix hinnaga 1 075 000 krooni (68 705 eurot 2 senti) ostuhinna tasumise tähtpäevaga
  2. juuli
  3. Viidatud lepingu p-de 6.2 ja 6.5 kohaselt kanti nõude tagamiseks Rostaleksi osa Apparatus OÜ väärtpaberikontole ning lepingu hinna tasumata jätmise korral oli võlgnikul õigus nõuda Apparatus OÜ-lt Rostaleksi osa võõrandamist ja saadud rahast OÜ BaltFix kohustuste täitmist, kuid mitte suuremas ulatuses kui 90% saadud summast. Seejuures oli
  4. septembril 2009 algatatud OÜ BaltFix pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega; -
  5. mail 2010 kuulutati OÜ OO
  6. veebruari
  7. a avalduse alusel välja võlgniku pankrot; -OÜ BaltFix ei tasunud ostuhinda; hageja esitas OÜ BaltFix pankrotiavalduse,
  8. detsembril 2011 kuulutati välja OÜ BaltFix pankrot ning hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud OÜ BaltFix (edaspidi ka BaltFix) pankrotimenetluses; Apparatus on püüdnud Rostaleksi osa edutult müüa; kostja I oli võlgniku juhatuse liige; kostja II oli võlgniku nõukogu liige ja CAMARERO juhatuse liige.
  9. Riigikohus avaldas 20.06.2018 otsuses, et ringkonnakohtu seisukohad, millega nõustuti maakohtu arvamusega, et 29.03.2010 lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi, sest võttis liigseid riske, kuna müüs majandusraskustes võlgniku kogu vara ebamõistlikult pika tähtajaga (rohkem kui aasta) ning ilma piisava ja likviidse tagatiseta ja kostja II rikkus nõukogu liikme hoolsuskohustust ja vastutab kahju eest solidaarselt kostjaga I, kuna kostja II olles teadlik tehingust ja tehingu kahjulikust iseloomust ei võtnud kahju ärahoidmiseks midagi ette, on põhjendatud. Seega on asjas tõendamist leidnud kostja I, kui hageja juhatuse liikme ja kostja 2, kui hageja nõukogu liikme kohustuste rikkumine. Riigikohus nõustus 20.06.2018 otsuses ringkonnkohtu otsuse põhjendustega ka osas, mis käivad 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 01.02.2010 tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast lähtumise ning vallasvara väärtuse kohta. Samuti nõustus Riigikohus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega selles, et kahju suurust ei mõjuta asjaolud, et hageja ei kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks ning et hageja 68 705,02 euro suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses. Eelpooltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et 29.03.2010 tehingu tegemise ajal oli Rostaleksi osa väärtus 41 542,57 eurot ja vallasvara väärtus 27 162,43 eurot.
  10. Eeltoodust nähtuvalt, selleks, et tuvastada, kas hageja kahju hüvitamise nõue seonduvalt Rostaleksi osa võõrandamisega on põhjendatud, tuleb välja selgitada Rostaleksi osa väärtus käesoleval ajal (vt ka Riigikohtu 15.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 24.1), sest kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuks saab olla Rostaleksi osa väärtuse vähenemine võrreldes 29.03.2010 tehingu tegemise ajaga.
  11. Kostjate väidete järgi on Rostaleksi osa väärtus käesoleval ajal vähemalt sama suur, kui oli vaidlusaluse tehingu ajal, sest see on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol, 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-51896 Rostaleks on toimiv äriühing ja Rostaleksil on ka kinnisvara. Maakohus leidis, et Rostaleksi osa väärtus maakohtu otsuse tegemise seisuga, st 03.06.2015 oli vähemalt 41 542,57 eurot. Asja materjalidele lisatud eksperdi VV arvamuse (VI kd, tlk 151-158, edaspidi ka eksperdi arvamus) kohaselt oli seisuga 01.07.2017 Rostaleksi 50% osalus väärtusetu (turuväärtus null eurot). Ekspert andis oma hinnangu osa turuväärtuse kohta kasutades sissetulekutel tuginevat hindamismeetodit. Ekspert leidis arvamuses, et ettevõtte äritegevus ei anna mingit alust eeldada, et 50 % osaluse omandamine võiks tulevikus anda omanikutulu (dividenditulu). Ekspert andis oma hinnangu, tuvastades, et Rostaleksi korrigeeritud varade väärtus (bilansis varad ülehinnatud) on 125 838 eurot, kohustuste väärtus on 140 380 eurot. Kuigi ekspert märkis, et Rostaleksi tegevus ei ole jätkusuutmatu, sest ametlikult tegutseb ettevõte väikese kasumiga ning ettevõtte tegevusele annab paindlikkuse see, et suur osa kohustusi on seotud osapoolte ees, leidis ta, et siiski ei saa 50 % osaluse omanik eeldada, et osaluse omamisest ettenähtavas tulevikus mingitki raha laekuks, ei äritegevuse tulemusel ega ka äritegevusega mitteseotud vara müügi tulemusel. Sellest tulenevalt on eksperdi arvates sissetulekute meetodi järgi hinnates ettevõtte tegevus ratsionaalse ostja silmis väärtusetu. Eeltoodu alusel on ringkonnakohtu arvates eksperdiarvamuses väljendatuga tõendamist leidnud, et hoolimata sellest, et Rostaleks on toimiv äriühing ning tal on kinnisvara, on tema 50 % osa väärtus 0 eurot.
  1. Kostja I esitas 25.09.2018 tõendi tehnoülevaatuspunkti müügipakkumise kohta ja TT kinnituskirja selle kohta, et ta on nõus ostma tehnoülevaatuspunkti koos kogu tehnika ja sisustusega asukohaga Paide mnt 16, Tamsalu linn, Lääne-Virumaa hinnaga 80 000 eurot ning kostja I ja II esitasid 27.07.2018 EE kinnituskirja selle kohta, et ta on loobunud oma nõudest summas 50 000 eurot Rostaleksi vastu, milline oli fikseeritud majandusaasta aruannetes Rostaleksi pikaajalise laenukohustusena.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kostjate esitatud tõendid seda seisukohta, et vaidlusaluse Rostaleksi osa väärtuseks on 0 eurot, ei muuda. Eksperdi arvamuse kohaselt moodustas seisuga 01.07.2017 Rostaleksi materiaalse põhivara väärtus 100 857 eurot, sh kinnisvara väärtus 80 000 eurot. Samas märkis ekspert, et kinnistu turuväärtus on esitatud hüpoteeki ja peagi lõppevat rendilepingut arvestamata. Kuivõrd kostja I poolt esitatud tõendi järgi oli TT nõus ostma tehnoülevaatuspunkti koos kogu tehnika ja sisustusega hinnaga 80 000 eurot, siis eeldades, et pakkumine on tehtud turuhinnaga, on Rostaleksi materiaalsete põhivarade väärtus võrreldes eksperdi arvamuse ajaga oluliselt langenud. Ekspert hindas kinnistu väärtuseks 80 000 eurot ning põhivarade, mille hulka kuuluvad autoremondi ja tehnilise ülevaatusega seotud varad, väärtuseks 20 857 eurot. Seega umbes 15 kuud peale eksperdi arvamuse avaldamist on Rostaleksi materiaalse põhivara väärus langenud natuke rohkem kui 20 000 eurot. Kostja I esitatud tõendist nähtuv võimalik Rostaleksi materiaalse põhivara väärtuse langus on tõenäoliselt ka põhjendatud, arvestades, et ekspert avaldas oma arvamuses seisukohta, mille kohaselt hoonestatud ärimaa osas tehakse Lääne.Virumaal tehinguid üksnes sporaadiliselt ning kohalikule kaubandusele ja teenindusele suunatud otstarbega kinnistu müügiperiood võib huvitatud ostjate puudusest osutuda väga pikaks. Ringkonnakohus leiab, et pikk müügiperiood võib tuua kaasa asja turuhinna languse.
  3. Asjaolu, et vaidlusaluse Rostaleksi osa väärtus ei saa käesoleval ajal olla kõrgem kui 0 eurot, on tuvastatav ka eksperdiarvamust ja kostjate poolt esitatud Rostaleksi 2017.a majandusaasta aruannet võrreldes. 2017.a Rostaleksi majandusaasta aruande (VII kd, tlk 61-68) kohaselt moodustusid varad kokku summa 159 930 eurot ning kohustused kokku 127 696 eurot. Eksperdi arvamuses oli esile toodud, et varade bilansiline väärtus oli märgitud 30.06.2017 seisuga kokku 161 541 eurot, kuid tegelik väärtus moodustas 125 838 eurot. Seega oli seisuga 01.07.2018 bilansis varade väärtus üle 8
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-51896 hinnatud ligemale 26 000 euroga. Võrreldes 2017 majandusaasta aruandes märgitud varude ja materiaalse põhivarade bilansilist väärtust 30.06.2017 bilansilise väärtusega nähtub, et need on sarnased. Seega tuleb arvestada, et tõenäoliselt on ka seisuga 31.12.2017 Rostaleksi varade väärtus bilansis ülehinnatud. Arvestades kostja I tõendit tehnoülevaatuspunkti koos sisustusega turuhinna kohta võib Rostaleksi varade väärtus olla langenud 20 000 euro võrra veelgi väiksemaks.
  1. 2017.a majandusaasta aruande kohaselt moodustavad Rostaleksi kohustused kokku 127 696 eurot. Kostjad esitasid asjas tõendi, mille järgi on EE loobunud võlanõudest summas 50 000 eurot Rostaleksi vastu, mis on fikseeritud Rostaleksi majandusaasta aruande bilansis pikaajalise laenukohustusena. Ringkonnakohus leiab, et kostjate seisukoht, mille järgi tõusis Rostaleksi osa turuväärtus 50 000 euro võrra, kuna bilansis fikseeritud laenunõudest on võlausaldaja loobunud, ei ole põhjendatud. Eeldades, et Rostaleksi võlausaldaja loobus laenust tingimusteta, siis paranes küll Rostaleksi majanduslik olukord, kuid see ei tähenda, et osa turuväärtus vabanenud laenukohustuse võrra suurenes. Ekspert on oma arvamuses esile toonud, et ettevõtte kasumlikkus on kõikuv ning eksperdi hinnangul ei ole võimalik prognoosida märkimisväärset vaba rahavoogu. 2017.a majandusaasta aruandest nähtub, et kasum on võrreldes 2016.a tõusnud, kuid ringkonnakohus osutab, et tööjõukulusid ei ole äriühingul olnud ka
  2. a teisel poolel (sh ei ole makstud tasusid juhatuse liikmele (VII kd, tlk 62)). Ekspert on oma arvamuses esile toonud, et kuigi kauplus töötab ning äritegevus on korraldatud, puuduvad tegevuskuludes tööjõukulu või juhatuse liikme kulu. Ekspert on sellest tulenevalt leidnud, et arvestades tegevuskuludesse tööjõukulud ei ole põhjendatud eeldada 33 % suurust brutokasumit, mis nähtus 2017.a esimesel poolaastal, sest juba minimaalne tööjõukulu arvestamine toob kaasa usaldusväärselt prognoositava ärikasumi puudumise.
  3. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui arvestada kostjate poolt esitatud täiendavaid tõendeid, ei ole võimalik asuda seisukohale, et Rostaleksi osa turuväärtus on suurem kui 0 eurot. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Rostaleksi varade väärtus on umbes 100 000 eurot või natuke suurem ja kohustusi on 77 000 euro väärtuses tuleb arvestada sellega, et minimaalsedki tööjõukulud vähendavad brutokasumi marginaali, ettevõte on ka jätkuvalt finantseeritud osapooltelt laenatud rahaga, st sisuliselt doteeritakse ettevõtet tasuta rahaga ning sellega, et hinnatava Rostaleksi osa näol on tegu 50 % osalusega, millega ei kaasne kontroll ettevõtte äritegevuse üle.
  4. Seega on tõendatud, et Rostaleksi osa müügiga tekitati võlgnikule kahju 41 542,57 eurot ja vallasvara müügiga tekitati kahju 27 162,43 eurot.
  5. Asja materjalidest nähtub, et maakohus kinnitas
  6. märtsil 2015 PP ja hageja vahel kompromissi, millega hageja loobus hagist PP vastu, PP andis üle oma kinnisasja (registriosa number XXXXXXX; asukoht Peede, Saru küla, Mõniste vald, Võrumaa) ning maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse PP suhtes. Hageja on asjas väitnud, et PP ei andnud kinnistut hagejale üle tekitatud kahju katteks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kompromiss on kinnitatud käesolevas menetluses ja see, et kinnistu anti üle tekitatud kahju hüvitamiseks, nähtub ka hageja poolt esitatud tõendist – võlausaldajate üldkoosoleku 17.08.2015 protokollist (VII kd, tlk 85).
  7. Maakohus märkis otsuse resolutsiooni p-s 3, et XX, YY ja BB vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt PP-ga (P), kelle suhtes menetlus on lõpetatud 20.03.2015 kohtumäärusega kompromissi kinnitamisega. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt tuvastas maakohus, et PP ja hageja vahel menetluse käigus sõlmitud kompromissiga andis PP võlgnikule üle endale kuuluva kinnisasja, et vähendada nõutava kahjuhüvitise suurust. Samas võib nimetatut käsitleda kui solidaarkohustuse 9
(11)Tsiviilasi nr: 2-14-51896 täitmisena ühe solidaarvõlgniku poolt, mistõttu kohus märgib seda kohtuotsuse resolutsioonis. 30. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei arvestanud kostjatelt I ja II kahjuhüvitise väljamõistmisel PP kui ühe solidaarvõlgniku kohustuse täitmist kinnistu üleandmise teel. 31.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 65

lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. PP, kostja I ja kostja II vastutavad hageja ees kahju hüvitamise kohustuse täitmise eest solidaarselt.

§ 65

lg 2 järgi saab solidaarkohustuse täitmist nõuda üksnes ühe korra.

§ 67

lg 1 esimese lause kohaselt, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega (

§ 67

lg 1 kolmas lause).

§ 67

lg 2 järgi võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Kostjad ongi väitnud, et PP täitis osaliselt solidaarkohustuse. Eelnevast tulenevalt vabastab ühe solidaarvõlgniku (PP) poolt kohustuse (osaline) täitmine vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (kostjad I ja II) ning kohustus lõpeb täitmise tõttu

§ 67lg 1 ja § 186 p 1 järgi.

32. Asja materjalidele lisatud müügilepingu järgi (VII kd, tlk 89-91) müüs võlgnik PP-le kuulunud kinnisasja 3 000 euro eest

AMETS OÜ-le, kui kõige parema pakkumise (vt VII kd, tlk 85) teinud isikule. Kostjad on asjas esitanud tõendi, mille kohaselt oli RR nõus 2015.a märtsis ostma eelnimetatud kinnisasja hinnaga 15 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendiga ei ole võimalik veenvalt tõendada eelnimetatud kinnistu väärtust, sest tekib küsimus, et miks siis kinnituskirja väljastanud isik seda kinnistut ei ostnud.

  1. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue, milles ta palub solidaarselt kostjalt I ja kostjalt 2 välja mõista kahju hüvitise summas (68 705-3 000)= 65 705 eurot. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna hagi XX ja YY vastu rahuldatakse osaliselt ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osasid, menetlust Riigikohtus ning menetluse asjaolusid tuleb jätta hageja menetluskulud seoses kostjate 1 ja 2 vastu hagi esitamisega maa-, ringkonna- ja Riigikohtus 80 % ulatuses solidaarselt XX ja YY kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ja XX ning YY menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga
  4. Tallinna Ringkonnakohus andis 11.08.2015 määrusega kostjale I menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1 100 eurot. Lähtudes asjaolust, et apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades rahuldatud osa suurust ja TsMS § 190 lg- s 5 sätestatut tuleb kostjalt 1 välja mõista riigituludesse 1050 eurot. Ülejäänud riigilõivu osa 50 eurot tuleb asja menetlust arvestades jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 10

(11)Tsiviilasi nr: 2-14-51896 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 05.04.2019 otsusega RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-1451896 osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti hagi XX ja YY vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti, XX ja YY menetluskulude jaotuse osas ning XX-lt riigilõivu 1050 eurot riigituludesse väljamõistmise osas.
  4. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti hagi XX ja YY vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot ületavas osas, ning jättis hagi selles osas rahuldamata.
  5. Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  6. Rahuldada YY ja XX kassatsioonkaebus osaliselt.
  7. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.