Rahuldada Marina Chizhova kaebus.
4.
MS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud liiklustrassoloogia ekspertiisi kulu 413 eurot ja mõista välja Eesti Vabariigilt Marina Chizhova kasuks kaitsekulu 220 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 22.02.2019.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja Helen Roos koostas 17.10.2018.a väärteoprotokolli AB1577321 selle kohta, et Marina Chizhova juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ning sõitis otsa pargitud sõidukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ'le Xxx. Lisaks lahkus väärteoprotokolli kohaselt M. Chizhova sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega rikkus M. Chizhova LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 12.11.2018.a üldmenetluse otsusega karistati M. Chizhovat LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja Janno Perv esitas 01.12.2018.a otsusele kaebuse, millega taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl poolt 12.11.2018.a koostatud otsuse tühistamist täies mahus ning kohtuväliselt menetlejalt menetlusaluse isiku poolt kantud menetluskulude väljamõistmist. Kaebuse kohaselt jääb menetlusalusele isikule arusaamatuks, milliste tunnistajate ütlusi ja milliseid tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud asjaolusid on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud ja milliseid mitte. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on käsitlenud tunnistajate ütlusi tendentslikult ja jätnud täielikult arvestamata menetlusaluse isiku ütlused ning et mitte ühegi tunnistaja ütluste kohaselt ei ole tõendatud menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse tekitamine. Menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on kohtuvälist menetlust läbi viies oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest ei ole oma otsust väärteoasjas
kohaselt põhjendanud ega täpsustanud, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik on rikkumise toime pannud. Vastupidi, kohtuväline menetleja on tuginenud vääratele, asjasse mittepuutuvatele asjaoludele, mis on viinud väära ja põhjendamatu otsuse koostamiseni.
lg 1 punkti 8 kohaselt on oluliseks menetlusnormide rikkumiseks asjaolu, kui kohtuvälise menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tõendamise asjaoludele. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme jättes otsuses kirjeldamata millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja tuginenud otsuse koostamisel. Kohtuotsuse põhjendused
lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. M. Chizhovale heidetakse ette LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumist. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju 2 tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 esimene lause sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Väärteoasja aluseks oleva 06.02.2018.a kell 17:07 aadressil xxx, toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga, millest nähtub, et mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juht M. Chizhova tagurdas vastu pargitud mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, mille omanik on OÜ Xxx ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevalt fototabelilt nähtub, et sõiduauto xxx esiklaasi kojameeste juures, katusel ja tagaklaasil on paks lumi. Tunnistaja A I poolt 31.01.2019.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta töötab Xxx tänavas ja läks sündmuse toimumise õhtul töölt koju. Tunnistaja liikus bussipeatuse poole, kui nägi, et sinine buss üritas parkimiskohalt tagurdades välja saada, aga kuna lumi oli maas ja selles kohas oli lohk, siis ta ei saanud välja ja andis gaasi ning siis kuulis tunnistaja õrna pauku või krabinat. Tunnistaja keeras seejärel ümber, buss sõitis edasi, tagurdas uuesti ja sai välja ning hakkas ära sõitma. Sellel hetkel olid kõrval ka paar Soome turisti, kes jäid samuti seisma ja siis tundus tunnistajale asi kahtlane. Ütluste kohaselt hakkas see auto ära sõitma ja sõitis edasi kuni ristmikuni, mis läheb xxx ette ja jäi sinna seisma. Tunnistaja läks üle tee ja nägi, et rohelisel autol on esitiivas mõlk ning kuidas sinise bussi juht tuli sõidukist välja ning käis auto taga ja vaatas tagaosa, läks autosse tagasi ja sõitis minema. Seejärel tegi tunnistaja mõlemast autost pildi. Tunnistaja sõnul võis tema ja bussi vahe olla 3-4 meetrit, tema vaatevälja ei takistanud miski ning ta ei näinud millise osaga buss vastu läks ja vaatas alles siis kui käis hääl. Ütluste kohaselt oli sõiduki katusel lumi, mille tõttu ei olnud ta ilmselt ammu liikunud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt sai ta heli peale aru, et on toimunud sõidukite vaheline kokkupõrge. See heli oli pigem krõbina moodi, selline, nagu astuda mitme plekkpurgi peale korraga. Ütluste järgi tuli xxx juht autost välja, kummardas, vaatas pamperi poole ja läks autosse tagasi (tl 15-17). Tunnistaja joonistas kohtuistungil ka skeemi auto liikumise teekonnast (tl 19). Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja A. I ütlustega on tõendamist leidnud, et sõiduauto xxx pidi olema aadressile Xxx xxx, pargitud juba varasemalt kui üksnes tund aega tagasi enne väidetava liiklusõnnetuse toimumist, sest sõiduauto peal oli paks lumi ning piltidelt nähtub, et teised sõiduautod ei olnud kas üldse lumised või siis üksnes vähesel määral. Tunnistaja A. I poolt antud ütlustest selgub lisaks, et tunnistaja ei näinud täpset kokkupõrke hetke, vaid üksnes järeldas kuuldud heli (õrn pauk või krabin) põhjal, et toimunud on sõidukite kokkupõrge. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütluste põhjal jõuda järelduseni, et tema poolt sõiduauto xxx esitiivas nähtud mõlk ei võinud seal olla ka juba varasemalt ning tunnistaja pani seda tähele üksnes juhuslikult ja seostas selle automaatselt kuuldud heliga. Samuti leiab kohus, et tunnistaja A. Ii poolt kohtuistungil joonistatud skeemist nähtub, et kokkupõrge kaubiku xxx ja sõiduauto xxx vahel ei ole tõenäoline, sest skeemi kohaselt oli autode vahel piisav vahemaa manöövri sooritamiseks. Lisaks poleks tunnistaja poolt joonistatud skeemi alusel kaubik xxx kokkupõrkel sõiduautoga xxx saanud vigastada oma sõiduki vasakut külge, vaid oleks sellise asetuse korral hoopis vigastanud oma sõiduki paremat külge. 3 Tunnistaja E K poolt 31.01.2019.a kohtuistungil antud ütlustest selgub, et ta töötas kuni 31.12.2018.a kaebuse esitaja juures müüjana. Tunnistaja sõnul käib ta iga päev kell viis õhtul kohvi järgi. 06.02.2018.a umbes kell 17:05 kuni 17:10 tuli tunnistaja tagasi poodi ja nägi kõndides, kuidas nende töökoha sõiduk sõitis xxx asuvast xxx kaupluse eest tagurdades otse edasi. Kuna tegemist oli nende sõidukiga, siis jäi tunnistaja seisma ja jälgis sõidukit ning seejärel ületas tee ja läks poodi. Tunnistaja ei näinud mingit avariid ning nende sõiduk oli terve. Ütluste kohaselt asub xxx kauplus ja nad pargivad oma sõidukit tavaliselt Kalevi ujula lähedale, aga seekord pani tunnistaja tähele, et nende sõiduk seisab ebatavalises kohas. Kuna tegemist on nende autoga, siis tunnistaja teadis, et roolis on Marina ning ta jälgis, et ta sõidaks ettevaatlikult välja ja otse edasi. Ebatavalises kohas oli sõiduk võib-olla seepärast, et ta sõitis xxx tänava kaudu ja parkis sinna. Tunnistaja sõnul tõi Marina sellel päeval kauba, ta käib süstemaatiliselt umbes üks kord kuus ning ei sõida igakord sinna maja ette. Pood oli sellel ajal, kui tunnistaja ära käis, avatud, sest kui Marina tõi kauba, siis jäi ta kauplusesse ja tunnistaja läks kohvi järele (tl 15-17). Tunnistaja E. K ütlustest selgub, et ta ei näinud pealt liiklusõnnetust ega seda, et nende ettevõtte sõiduauto oleks vigastatud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, sest ta ei olnud ütluste andmise ajal enam kaebuse esitaja juures müüjana tööl ning seetõttu puudub tal ka põhjus valeütluste andmiseks. Sõiduki vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, registreerimismärgiga xxx teostati 21.02.2018.a vaatlus mootorsõidukil kriimustused vasakul tagaosal. et mootorsõidukile xxx ning vaatlusega tuvastati Sõiduki vaatlusprotokoll tõendab, et mootorsõidukile xxx teostati vaatlus alles 21.02.2018.a, samas kui väidetav liiklusõnnetus leidis aset juba 06.02.2018.a. Kohus leiab, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ülevaatus mitmeid nädalaid hiljem pärast liiklusõnnetuse toimumist (olukorras, kus liiklusõnnetuse põhjustamises kahtlustatav isik oli politseile juba varasemalt teada) ei saa olla aktsepteeritav. Sellises olukorras ei ole enam võimalik tõendada, et sõiduauto vaatluse käigus tuvastatud kriimustused on tekkinud mingil konkreetsel kuupäeval, sest sellise ajavahemiku jooksul sõiduautot pidevalt kasutades võisid kriimustused tekkida mistahes ajahetkel. Liiklusstrassoloogia 15.03.2018.a ekspertiisiaktist nr 18E-LT0014 nähtub, et sõiduautol xxxon vigastatud esistange vasakpoolse nurga kumerus, kus stange plastik on suunaga eest tahapoole sisse surutud (mõlkis) ja stange ots on kinnitustest paigast nihkunud. Sõiduauto xxx esistange vigastused on ekspertiisiakti kohaselt tekkinud blokeeruval kontakteerumisel vertikaalse kitsa esemega või eseme serva või nurgaga. Sõiduki esistange deformatsiooni põhjas on ka blokeeruvale kontaktile iseloomulikud jäljed, mis ulatuvad maapinnast ca 65 cm kõrgusele. Kaubiku xxx vasakpoolsest taganurga piirkonnast tehtud fotodelt selgub, et kaubiku vasaku taganurga alaosa moodustub sõiduki tagastange vasakpoolsest otsast, mis ulatub maapinnast ca 85 cm kõrgusele. Kaubiku tagastange otsa külg- ja tagapind on teineteise suhtes väiksema kui 90° nurga all ja nurga kumerus on väikese raadiusega, mistõttu kaubiku taganurk on tervanurkse harjaga, mis on kaubiku taganurgas enim väljaulatuvaks kitsaks vertikaalseks osaks. Taolise kujuga kaubiku taganurk tekitab ekspertiisiakti kohaselt kontakti korral suhteliselt kitsa vertikaalse vigastuse, millise kujuga vigastus esineb ka sõiduauto xxx esistange vasakpoolse nurga kumerusel. Ekspertiisiaktist nähtub, et võrreldes sõiduauto xxx esistange vasakpoolse nurga kumerusel olevate vigastuste kuju, paiknemist ja iseloomu kaubiku xxx vasakpoolse taganurga alaosa ehk tagastange otsa kõrguse kujuga, selgub, et sõiduauto xxx esistange vasakpoolse nurga kumerusel olevad vigastused on paiknemise, iseloomu ja kuju poolest 4 seostatavad xxx vasakpoolse taganurgaga, mille moodustab sõiduki tagastange vasakpoolne külgmine osa ehk tagastange ots. Eeltoodu alusel asutakse ekspertiisiaktis seisukohale, et sõiduauto xxx esistange vasakpoolse nurga kumerusel olevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel kaubiku xxx tagastange vasakpoolse külgmise osaga. Liiklusstrassoloogia ekspertiisiaktist selgub, et sõiduauto xxx vigastused võisid tekkida kontakteerumisel kaebuse esitaja poolt juhitud kaubikuga xxx. Kohtu hinnangul ei saa ekspertiisiakti tulemuste põhjal kindlalt väita, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk oli sõiduk, mis tekitas vigastused sõiduautole xxx. Ekspertiisiaktiga ei ole välistatud, et sõiduautole xxx tekitatud vigastused võisid olla põhjustatud ka kontakteerumisel mõne muu sõidukiga. Samuti on kohtu arvates märkimisväärne asjaolu, et sõiduauto xxx vigastused ulatusid maapinnast ca 65 cm kõrgusele, samas kui väidetava kokkupõrke põhjustanud kaubiku xxx tagaosa ulatub maapinnast ca 85 cm kõrgusele. Kohus ei saa kuidagi nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt on sõidukite kõrguste vahe tekkinud sellest, kuidas autod on koormatud ning kuidas 20 cm kaubaautol tähendab ilmselt kaubakaste. Sellise seisukoha puhul on kohtu arvates tegemist üksnes kohtuvälise menetleja oletusega ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis seda seisukohta kinnitaksid. Lisaks sellele vajab märkimist, et ekspert tegi oma järelduse vaid fotode põhjal, mis temale olid esitatud, mis teeb eksperdi järelduse veelgi ebausaldusväärsemaks. Kohtle esitatud fotodelt ei ole xxx vigastused üldse jälgitavad. Kaebuse esitaja M. Chizhova poolt 31.01.2019.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli ta 06.02.2018.a kell 17:07 Xxx tänavale, viis kauba oma väiksesse poodi, väljus ja istus rooli, tagurdas autoga, taga sel hetkel sõidukeid läheduses ei olnud ja ei olnud mingeid tunnuseid, mis viitaksid sellele, et miski takistaks liiklust. Seejärel sõitis kaebuse esitaja aeglaselt otse xxxsuunas. Kaebuse esitaja sõnul on tal kõik kehtivad kindlustused – liikluskindlustus ja Kasko kindlustus ning ta on teadlik sellest, et mistahes avariide puhul kindlustus maksab kõik kinni ja kui oleks juhtunud mingi liiklusõnnetus, siis tal poleks olnud põhjust sealt lahkuda. Kaebuse esitaja sõitis xxx registreerimisnumbriga xxx. Ütluste kohaselt tagurdas kaebuse esitaja parkimiskohalt välja vasakule, vastavalt sellele oli tema sõiduki tagastange vasakul pool ja ei oleks kuidagi saanud kahjustada sõidukit paremalt küljelt. Sellel teelõigul on ühesuunaline liiklus ja kaebuse esitaja ei oleks saanud teises suunas üldse teele minna. Auto oli pargitud viltu ja kaebuse esitaja tagurdas välja vasakule, tema sõiduki tagumine osa oli suunaga xxx poole ja kui ta sõitis välja, siis seal teel seisid veel 3 sõidukit. Kaebuse esitaja sõnul ta ei jäänud sündmuskohale seisma, vaid sõitis aeglaselt välja, misjärel sõitis otse edasi umbes 40 meetrit (enne teda oli üks takso ja vasakule jäi xxx sissekäik). Kui kaebuse esitaja lähenes kohale, kus seisis takso, siis xxx sissekäigu poolt suundus inimene, kes ületas teed, liikus kiirel sammul ja üritas kaebuse esitaja eest üle tee minna. Kaebuse esitaja arvas, et see inimene ronib rataste alla, kuid ta otsustas mitte riskida ja viskas midagi kaebuse esitaja sõiduki rataste alla. Kaebuse esitaja väljus, vaatas auto alla, seal oli mingi tühi õllepurk, istus seejärel tagasi rooli ja liikus otse. Tunnistaja sõnul läks sellel päeval tema töötaja E K, kui tema asetas kaupluses kaupa, xxx kohvi ostma ja oli tagasiteel kauplusesse. Lisaks nähtub kaebuse esitaja ütlustest, et kui ta kutsuti 21.02.2018.a tunnistajana politseisse, siis tema auto oli Rahumäe tee parklas ja sellel ajal tehti tema autost ka joonlauaga fotod ja mõõdistused (tl 15-17). Kaebuse esitaja joonistas kohtuistungil ka skeemi enda auto liikumise teekonnast (tl 18). Kohus leiab, et väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, miks kaebuse esitaja M. Chizhova autoga parkimiskohalt välja sõites mõne aja pärast autoga seisma jäi ning autost väljus. Kohtu hinnangul ei saa millegigi ümber lükata kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt viskas sõiduteed ületada sooviv inimene midagi tema auto rataste alla ning kaebuse esitaja väljus, et vaadata sõiduki alla ning märkaski seal tühja õllepurki. Tunnistaja A. I nägi samuti, kuidas kaebuse 5 esitaja tuli sõidukist välja ning käis sõiduki taga ja vaatas sõiduki tagaosa. Kaebuse esitaja versiooni juhtunust võiks kinnitada ka asjaolu, et ta väljus sõidukist alles xxx kaupluse juures oleval ristmikul, mitte vahetult pärast parkimiskohalt välja sõites. Kohus nõustub ka sellega, et kui kaebuse esitaja tagurdas parkimiskohalt välja vasakule, et seejärel sõidukiga otse edasi liikuda, siis ei oleks ta kuidagi saanud vigastada oma sõiduki vasakut külge, vaid kokkupõrge oleks pidanud toimuma sõiduki parema küljega. Lisaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kaebuse esitaja M. Chizhova on algusest peale oma süüd temale inkrimineeritavate väärtegude osas eitanud. Marina Chizhova tegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning LS § 236 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et käesoleval juhul esineb
lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolu, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasjas tuvastamist leidnud kaebuse esitajale süüks arvatavate väärteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja M. Chizhova oli isik, kelle poolt juhitud sõiduauto tekitas vigastused pargitud sõiduautole xxx. Kuivõrd kaebuse esitaja M. Chizhova teos puuduvad väärteotunnused, siis tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 12.11.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2302,18,001079 ning lõpetab väärteoasjas väärteomenetluse M. Chizhova süüdistuses LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi
lg 1 p 1 alusel.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu alusel jätab kohus riigi kanda menetluskulu liiklustrassoloogia ekspertiisi kulu 413 eurot ja mõistab Eesti Vabariigilt M. Chizhova kasuks välja kaitsekulu 220 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.