← Eesti

2-17-6320/85

Obsah (9)§ 231§ 423§ 122§ 129§ 53§ 330§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse avalikult teatavaks 25. veebruar 2019. a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-6

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta hageja põhinõudes rahuldamata. 21. Vaidlust ei ole selles, et: - kostjale kuulub korter aadressil XXX; - hageja elab selles korteris; - hageja on xxx ja kostja on hageja ainuke laps; Samuti ei ole vaidlust kostja igakuiste kulude osas ega hageja sissetuleku ning hageja igakuiste kulude (välja arvatud toidukulu) osas. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud elama kostjale kuuluvas korteris ning kas kostja peab hageja välja kolimisel hagejale maksma elatist. Samuti on vaidlus poolte varandusliku seisu osas ning hageja toidukulude osas.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas üleneja sugulane, antud juhul hageja, on või ei ole võimeline ennast ülal pidama.
  3. Hageja nõuab kostjalt elatist tulenevalt sellest, et hageja peab endale üürima korteri kui hagejal tuleb korterist aadressil XXX välja kolida. Hageja väitel soovib kostja hageja valdusest kätte saada korterit XXX. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole hagejat korterist välja tõstnud ega ole soovinud teda välja tõsta. Kohus leiab, et hagejal on põhjendatult alus järeldada, et kostja soovib korterit aadressil XXX, enda valdusse saada. Hageja esitas kohtule kostja poolt hagejale saadetud sõnumite väljavõtte, millest nähtuvalt on 07.04.2017 kuupäeva paiku kostja saatnud hagejale sõnumi tekstiga „Palun vabastada korter hiljemalt 13.04.2017, kuna mul on seda vaja isiklikuks otstarbeks.“ (I kd tl 10-11). Kohtu hinnangul kinnitab antud sõnumi tekst otseselt seda, et kostja sooviks on hagejalt korter enda valdusse saada. Samuti kinnitavad seda asjaolu hageja poolt esitatud täiendavate sõnumite väljatrükist nähtuvad sõnumid, milles kostja vaidleb vastu hageja etteheidetele tema korterist välja tõstmise osas. (I kd tl 12-13).
  4. Samas ei ole kostja hagejat vaidlusalusest korterist välja tõstnud ja hageja elab endiselt selles korteris. Kohus saab elatise välja mõista aga ainult tulenevalt olemasoleval ajal esinevast olukorrast ja tuvastatud kuludest. Samuti saab kohus lähtuda tõsikindlalt saabuvast olukorrast. Hageja seisukohtadest aga ei järeldu, et hagejal tuleks vältimatult asuda üürima korterit hinnaga 225,75 eurot kuus ja et selline kulu vältimatult kaasneks. Vältimatu olukorraga ei saa võrdsustada sellise olukorra tekkimise võimalikkust. Antud juhul on tuvastatud üksnes kostja soov saada korter enda valdusse tagasi. Seega ei ole käesoleval ajal hagejale kulu summas 225,75 eurot tekkinud ja selle kulu edasine tekkimine ei ole kindel.
  5. Hageja väitel on ta korteris elades võimeline ennast ise ülal pidama. Seega ei esine käesoleval ajal olukorda, kus hageja poleks võimeline ennast ülal pidama, mistõttu hageja elatise nõude rahuldamiseks alus puudub. 3

(6)2-17-6320
  1. Kohus peab käesolevas asjas vajalikuks võtta seisukoht hageja väite osas vaidlusaluses korteris elamise õiguse kohta. Hageja väitel oli tal kostjaga kokkulepe, et korter aadressil XXX erastatakse kostja nimele kui kostja lubab hagejal seal elada kuni elu lõpuni. Kostja väitel ei tähendanud kokkulepe seda, et hageja võiks elu lõpuni seal elada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et hageja võib elada korteris oma elu lõpuni. Tunnistaja N P ütluste kohaselt selline kokkulepe ka tegelikkuses oli. Tunnistaja ütluste kohaselt: „Hageja andis kostjale võimaluse see korter erastada tingimusel, et hageja saab seal elada elu lõpuni. Mingeid muid piiranguid ei olnud. Oli konkreetne kokkulepe, et hageja elab seal kuni oma elu lõpuni.“ (II kd tl 129). 19.05.1995 ostu-müügilepingu kohaselt ostis kostja RAS Ehitajate Elamuekspluatatsiooni Valitsuselt XXX asuva korteri tasudes selle eest 8760 Eesti krooni Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtusega. (I kd tl 31). Seega erastati XXX asuv korter erastamisväärtpaberite (EVP-de) eest. Hageja väitel oli tegemist hagejale kuuluvate EVP-dega. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kostja kinnitab, et kostja palus hagejat, et XXX korter erastataks kostja nimele. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et XXX asuv korter erastati hagejale kuulunud EVP-de eest tunnistaja N P ütlusi selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et hageja võib elada XXX korteris kuni hageja elu lõpuni. Sisuliselt sai kostja selle korteri ilma, et oleks ise pidanud korteri eest midagi tasuma. Kohus leiab, et antud juhul ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et hageja oleks pidanud XXX asuva korteri müügist mingi rahasumma kostjale andma. Pealegi on kostja ise kinnitanud, et pärast seda kui hageja otsustas XXX asuva korteri müügist saadud raha endale jätta, palus kostja, et XXX korter erastataks kostja nimele. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks XXX korter erastamisel saanud midagi vastutasuks kostjalt, millest võiks omakorda järeldada, et kostja ei saanud XXX korterit sisuliselt tasuta. Seega saab antud olukorrast järeldada, et hageja võimaldas kostjal XXX asuv korter enda nimele erastada, kuid vastutasuks lubas kostja hagejal selles korteris elada.
  2. Kohtu hinnangul vastab poolte vaheline kokkulepe antud juhul tähtajalisele (hageja elueaga piiritletud) eluruumi tasuta kasutamise lepingule (VÕS § 389). Pooled võivad sõlmida tasuta kasutamise lepingu eseme kasutaja majutamiseks tema eluajaks (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-12, p 10). Kohtul puudub alus järelduseks, et pooled oleksid sõlminud tähtajatu lepingu või lühema tähtajaga lepingu. Vaidlust pole selles, et hageja on kuni käesoleva ajani korteris elanud ja poolte vahelised suhted halvenesid alles hiljuti. Kostja vastuväidete puhul jääb kohtule arusaamatuks, miks võimaldas kostja hagejal korteris elada kuni käesoleva ajani ja alles nüüd asub kostja väitma, et hagejal pole õigust korteris elada. Kostja vastuväidete sedavõrd hilisest tekkimisest saab kohus samuti järeldada, et tegemist oli algselt hagejale terveks tema eluajaks eluaseme võimaldamisega, kuid alles poolte vaheliste suhete halvenemisest tingituna asus kostja seda kokkulepet eirama ja korterit tagasi nõudma. Kostja kinnitab ka ise, et hagejal ei olnud kusagil elada. Kostja väidab aga, et hagejal oli suvila, mille ta võõrandas kostja tütrele ning kostja tütar pidi suvila ümber ehitama ja hageja enda juurde elama võtma. Kostja ei ole väite kohta, et kostja tütar pidi hageja enda juurde elama võtma, ühtegi tõendit esitanud. Seega ei saa ka kostja vastuväidetest teha järeldust, et poolte vahel võis olla eluruumi tasuta kasutamise leping sõlmitud lühema tähtajaga kui hageja eluiga või et see oleks olnud tähtajatu leping.
  5. Tähtajalist eluruumi tasuta kasutamise lepingut on võimalik üles öelda ja kasutusse antud eluruumi tagasi nõuda ainult VÕS § 394 kohaselt – kasutusse andja vajab eset ettenägematu asjaolu tõttu; kasutaja kasutab eset vastuolus käesoleva seaduse §-s 392 sätestatuga, eelkõige kui ta annab eseme kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui ese on tõsiselt ohustatud kasutaja kohustuste rikkumise tõttu; füüsilisest isikust kasutaja sureb või juriidilisest 4
(6)2-17-6320 isikust kasutaja lõpeb). Kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud asjaolusid, et ta oleks lepingu üles öelnud.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel kehtib kokkulepe, mille kohaselt hagejal on õigus korteris elada kuni oma elu lõpuni. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust hageja kartusel, et kostja ta korterist välja tõstab. Kohus jätab hageja elatise nõude rahuldamata.
  2. Käesolevas otsuses ei leia eeltoodust tulenevalt käsitlemist poolte esitatud väited ja tõendid nende sissetulekute ja kulude kohta.
  3. Hageja alternatiivset nõuet ei ole kohtu hinnangul võimalik käesolevas asjas läbi vaadata. Antud juhul on tegemist elatise (ülalpidamise) asjaga. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Riigikohus on leidnud, et viidatud sätte järgi saab mõjuval põhjusel määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil. (vt Riigikohtu 26.juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmist muul viisil saab nõuda kohustatud isik (antud juhul kostja), mitte õigustatud isik (antud juhul hageja) ning seejuures peab kohustatud isik välja tooma mõjuvad põhjused, miks on vajalik ülalpidamiskohustust täita muul viisil kui raha maksmisega. Kostja ei ole esitanud käesolevas asjas nõuet ülalpidamise kohustuse täitmiseks muul viisil. Hagejal ei ole võimalik oma alternatiivse nõudega seega hagi eesmärki saavutada. Seetõttu jätab kohus hageja alternatiivse nõude

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on käesolevas asjas tsiviilasjas hinnaks 2 031,75 eurot. 34. Kostja esitas 01.02.2019. a kohtuistungi protokolli parandamise taotluse.

§ 53

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlenud mitte protokolli parandamist, vaid selle täiendamist. Protokolli täiendamine ei ole aga

§ 53lg 2 alusel võimalik.

Seetõttu tuleb kostja 01.02.

  1. a taotlus jätta rahuldamata.
  2. Kostja esitas 01.02.2019 dokumentaalse tõendi (arve nr 85). Kohus ei saa kostja poolt esitatud tõendit käesolevas menetlusstaadiumis vastu võtta. Kohus lõpetas 24.01.2019 kohtuistungil eelmenetluse.

§ 330

lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole taotlenud eelmenetluse uuendamist. Seetõttu jätab kohus kostja poolt esitatud tõendi vastu võtmata ja tagastab selle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 36. Kuna hagi jääb rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, kannab kooskõlas

§ 162

lg-ga 1 ja

§ 168lg-ga 2 menetluskulud hageja.

Seega jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. 37.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1). 5

(6)2-17-6320 Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.