) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid.
lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning
lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse kohaselt suri R K 11.08.2018. Pärimismenetluse algatas pärandaja üks tütardest, kes on ise pärandi vastuvõtmisest loobunud, samuti loobus ta oma alaealise lapse nimel pärandi vastuvõtmisest. Teine tütar ei ole pärandist loobumise avaldust korrektses vormis esitanud, kuid on väljendanud, et ei soovi pärandit vastu võtta. Teadaolevalt kuulub pärandvara hulka raha arvelduskontol ning sõiduk, pärandil lasuvad ka kohustused. Praegusel juhul ei ole teada, kas ja kes võiksid olla R Ki pärijad. Vajadus pärimismenetlus kaudu kohustuste täitmiseks on aga olemas. Seega esinevad
lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. Vastavalt
lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.
lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Viljo Konsap. Kohus on seisukohal, et R Ki pärandvara hooldajaks tuleb määrata Viljo Konsap, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Kohtu hinnangul sobib Viljo Konsap pärandvara hooldaja kohustusi täitma.
lg 3 p-des 1-6 on sätestatud hooldaja kohustused pärandvara valitsemisel.
lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata
§-st 114 on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus pärast pärandihoolduse lõppemist.
lg 1 teises lauses on sätestatud, et koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Võlausaldaja ei pea vajalikuks inventuuri määramist. Kohus pärandvarale inventuuri ei määra, kuna notar on juba pärimismenetluses pärandvara ja kohustused kindlaks teinud ning kohus ei tuvastanud ka täiendavate päringutega registervara, võlgniku suhtes tehtud kohtulahendite vüi käimasolevate täitemenetluste olemasolu. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, eeldatavatele pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale. Avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg-s 2 on sätestatud, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus kohustab pärandvara hooldajat tasuda pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot pärandvara arvelt Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, selgituseks märkida: „pärandvara hoiumeetmete avaldus tsiviilasjas nr 2-18-18165“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta või maksekorraldusel olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas avalduse ja rakendas pärandvara hoiumeetmeid. Sellega tegi kohus lahendi nii avaldaja kui ka teiste asjast puudutatud isikute suhtes. Seetõttu on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 4 kohaselt vastutavad pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et TsMS §-s 172 lg 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on hooldaja tasu ja muud pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.