Obsah (5)

§ 367§ 638§ 637§ 405§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2019, Tallinn Tsiviilasja num

) § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (1382,29 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 21.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja palub 28.01.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud tunnistajate ütlustele tuginedes, et kostjal puudus õigus vähendada hagejale makstavat tulemustasu. Kostja esitas maakohtus dokumentaalsed tõendid, milledest nähtus tööandja poolt tehtud tulemustasu maha arvamise põhjendatus
3. a. oktoobrikuu müügiaruande kandeid puutuvalt. Kostja 26.04.2018 taotluse lisadena esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtus üheselt, et hageja poolt koostatud tellimused nr 6505, nr 5704, nr 6353, nr 6471-3, nr 6219, nr 6659, nr 6491 ja nr 6356 olid vigased ja need tuli ümber projekteerida teiste kostja töötajate poolt, samuti kanda tellijate/klientide poolt mittehüvitatavaid lisakulusid. Olukorras, kus tellimused jäid kostja klientidega algselt kokku lepitud tingimustel täitmata seetõttu, et hageja oli töötajana tellimuse aluseks oleva projekti (joonise) hooletusest valesti koostanud, on lepingu algsel kujul täitmata jäämine tingitud töötajast, mitte tööandjast.
4. Samuti on maakohus lähtunud ebaõigesti eeldusest, et kostja võttis menetluses omaks, et hageja poolt esitatud
5. a. oktoobrikuu müügiaruanne (tabel) kajastab hageja poolt väljastatud arvete rahalist summat. Hagejal puudus õigus nõuda töölepingu p-i 3.2 alusel lisatasu väljamaksmist tellimuste eest, mille osas ei tekkinud netokäivet või netokäive tekkis, kuid tellimust ei täidetud hageja poolt koostatud projekti alguses ja tingimustel, milles töötaja klientidega kokku leppis.
6. Tunnistaja VV ütluste kohaselt olid hageja tellimustes puudused suuresti hooletusest ning puudused tõid tellimuste täitmisel kaasa täiendavaid kulusid. Seejuures esines hageja tellimustes puudusi oluliselt rohkem, kui teiste töötajate poolt vormistatud tellimustes. Tunnistaja MM ütluste kohaselt esines hageja poolt koostatud tellimustest puudusi umbes pooltel juhtudel ning isegi valminud tellimusi tuli ümber teha, sest need ei vastanud klientide poolt tegelikkuses tellitule või ei sobinud need mõõtudelt või teostuselt. MM märkis ka, et hageja tellimustes esinesid puudused
7. a. oktoobrikuud puutuvalt. Hageja poolt koostatud tellimuste sobimatust kinnitasid oma ütlustega ka tunnistajad KK ja PP.
8. Maakohtu käsitlus, nagu oleks hagejal õigus lisatasule kui hageja poolt koostatud tellimuses vähemalt mingi osa oli korrektne, on absurdne. Välistatud on lõpptarbijale tellimusele mittevastava või asukohta mõõtudelt ja teostuselt kasvõi osaliselt sobimatu toote tarnimine. Järjepidevad ja enamuses hooletusest tingitud puudused oma peamise tööülesande täitmisel on aluseks tööandja poolt VÕS § 679 lg 4 kohaldamiseks ehk lisatasu vähendamiseks. Kostjal eelnimetatud õiguse kasutamise keelamine on hea usu põhimõtte vastane. Töötajal oli lisatasu saamise õigus üksnes nende tellimuste osas, mille puhul on tõendatud netokäibe tekkimine ning mis olid täidetud algsel kujul, st tingimustel, milles hageja klientidega algselt kokku leppis. Tähendust ei oma, kas tellimuse algsel kujul täitmist takistanud puudus on käsitletav olulise puudusena või kas klient tasus arve osaliselt või täies ulatuses.
9. Kohtupoolne

§ 367kohaldamine viivisnõude rahuldamisel on menetlusnormi oluline rikkumine.

Hoolimata

§ 367

regulatsioonist ja otsuse tegemisest 21.12.2018, on maakohus arvutanud sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.11.2016 - 20.12.2018 eest ning edasi alates 21.12.2018. Põhjendust, miks maakohus

§ 367regulatsiooni eirab, kohtuotsusest ei tulene.

Ringkonnakohtu põhjendused 19. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 1382,39 euro tasumist ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist seadusjärgses määras. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

20.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
2. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 168lg 1).

23. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots