, § 199 lg 2 p 4,8, § 345 lg 1, § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat - Kehtivaid väärteokaristusi 6, tõkend – vahistamine alates 31.08.2018.a. (kinni peetud 29.08.2018.a.) süüdistuses
lg 2, § 4231 , § 346, § 349 ja § 1572 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kristjan Rietit süüdistatakse
lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises kuna tema olles karistatud 19.01.2017 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt s.h.
§-i 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 07.08.2018 kella 09:55 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove: kanep, kokaiin, alprasolaam, zolpideem, zopikloon) ja põhjustades liiklusõnnetuse, 24.08.2018 kella 22:22 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove: veres alkoholisisaldus vähemalt 2,32 mg/g), 29.08.2018 kella 19:33 paiku Harjumaal Tallinnas xx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove: veres alkoholisisaldus vähemalt 2.98 mg/g) ja põhjustades liiklusõnnetuse. Samuti süüdistatakse teda
järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise toimepanemises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema juhtis tahtlikult s.o süstemaatiliselt 21.07.2018 kella 15:11 ajal Harjumaal Tallinnas xxx ja 07.08.2018 kella 09:55 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures ning 24.08.2018 kella 22:22 ajal Tallinnas xxx ja 29.08.2018 kella 19.33 paiku Harjumaal Tallinnas xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti tema, kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 29.08.2018 omandas tuvastamata asjaoludel ning hoidis enda juures M V (ik.xxx) nimele 18.05.2015 väljaantud isikutunnistust nr XXX, mis kehtib kuni 18.05.2020 ja juhiluba XXX, mis kehtib kuni 05.05.2019, ei tagastanud dokumenti omanikule ega politseile, vaid jättis endale, seega pidas tähtsa isikuliku dokumenti
mõistes ebaseaduslikult kinni enda juures, mille tagajärjel M V, kelle nimele dokument oli välja antud, ei saanud neid kasutada. Politseiametnikud leidsid ning võtsid Kristjan Rietilt nimetatud dokumendi ära tema kinnipidamisel 29.08.2018. Sel moel Kristjan Riet pani toime ametliku dokumendi kinnipidamise, s.o
Samuti juhtides tahtlikult 29.08.2018 kella 19:33 paiku Harjumaal Tallinnas xxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxx esitas kontrollimiseks võõra ametliku isikliku dokumendi – M V nimele väljastatud juhiluba nr XXX eesmärgiga viia politseiametnikud eksitusse temal mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise osas. Seega Kristjan Riet, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, eesmärgiga vabaneda kohustustest (kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest), pani toime
Samuti kahtlustatakse teda
² järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Kristjan Riet 29.08.2018 kella 19:33 paiku Harjumaal Tallinnas xxx maja juures alkoholijoobes sõidukijuhina materjalide vormistamisel ning kella 20:30 paiku Wismari Haiglas asukohaga Tallinn Wismari 15 joobeseisundi tuvastamisel esitles ennast PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna politseiametnikele M Vna, seega oli tema eesmärk luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ning sellega tekitati kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele eesmärgil vabaneda kriminaalvastutusega kaasnevatest tagajärgedest. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Kristjan Riet andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas süüdistatav veelkord tunnistab oma süüd ja kahetseb. Üritab lahti saada alkoholi ja narkootikumide probleemist. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et kolmanda isiku (lapse) sõiduki konfiskeerimine on ebaseaduslik. Kõikide kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol ja narkootikumid. Kaitsja leiab, et vangistuse võiks asendada raviga, süüdistatav on ka reaalselt ravijärjekorras. . Kaitsja ei vaidle vastu dokumentidega seotud rahalisele karistusele küll aga
ja § 424 lg 2 eest võiks olla karistuseks 2 aastat, mida vähendada 1/3 võrra ja asendada karistus 7 või 9 kuulise statsionaarse raviga. Samuti palub kaitsja menetluskulud ajatada, kuivõrd tema kaitsealusel ei ole võimalik neid reaalselt tasuda. Prokurör leidis, et Kristjan Rietile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi kuritegude toimepanemises ning asjaolud on selged. Kristjan Riet on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, viimati karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja ta kandis kogumis teiste tegudega reaalset vangistust. Süüdistatavale anti võimalus ennetähtaegselt vabaneda, kuid katseajal käitumiskontroll täielikult ebaõnnestus. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et isik rikkus kõike nõudeid, mida rikkuda võimalik oli. Kõik teod on süüdistatav toime pannud tahtlikult. Positiivseks võib välja tuua asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb. Kristjan Riet peeti kahtlustatavana kinni 29.08.2018.a. Alates 30.10.2018.a. kuni 17.01.2019 kannab süüdistatav täitmisele pööratud karistust 2 kuud ja 18 päeva. Prokurör taotleb süüdi tunnistada Kristjan Riet
lg 2 ja § 4231 järgi, kohaldades
lg 1 ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust;
, § 349, § 1572 järgi, kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära (10 eurot päevamäär), s.o. 1000 eurot. Rahaline karistus tasuda ositi 1 aasta jooksul.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus 2 aastat ja 2 päeva vangistust ja rahaline karistus 1000 eurot.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmata karistus 1 aasta 8 kuud ja 2 päeva vangistust ja rahaline karistus. Lisakaristust ei saa määrata kuna süüdistataval ei ole juhtimisõigust. Samuti leiab prokurör, et kohus peaks konfiskeerima mootorsõiduki, et vabanedes ei oleks süüdistataval võimalik uute õigusrikkumiste toimepanek. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 18.09.2018 väärteoprotokolli (tl. 3-4), mille kohaselt 21.07.2018.a. kell 15:11 juhtis Kristjan Riet mootorsõidukit xxx reg.nr xxx xxx tänaval maja nr xxx juures Tallinnas omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,53 +/- 0,06 mg/l. Alkoholisisaldus veres tuvastatud uuringuga akt nr 988T. Samuti ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning ei olnud esitamiseks kaasas ka isikut tõendavat dokumenti. Sellega rikkus Kristjan Riet LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1,3, § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 väärteo. Kristjan Riet tutvust protokolliga ja see oli talle arusaadav; menetlusaluse isiku (K.Riet) ülekuulamise protokolli (tl. 5), milles Kristjan Riet ütlusi anda ei soovinud; isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl. 6), Kristjan Riet isik on tuvastatud infosüsteemis oleva foto ja isiku visuaalse võrdlemise tulemusena; indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl. 7), mille kohaselt tuvastati Kristjan Rietil 21.07.2018.a. kell 15:12 indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,71 mg/l kohta; joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl. 8 - 9), mille kohaselt võeti 21.07.2018.a. Kristjan Rietilt alkoholijoobe tuvastamiseks vereproov. Uuringu maksumus kokku 44 eurot; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ja sõiduki teisaldamise akti (tl. 10 – 11), millest nähtuvalt 21.07.2018.a. kell 15:12 kõrvaldati sõiduki xxx reg.nr xxx roolist Kristjan Riet, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on alkoholijoobes. Sõiduk teisaldati Rahumäe tee 6, Tallinn; tunnistaja E L ülekuulamise protokolli (tl. 12), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 21.07.2018.a. patrullis said kell 15:09 väljakutse joobes juhi kohta, kes liikus Xxx tänavalt sadama suunas valget värvi xxx reg.nr xxx. Sõiduki peatasid kell 15:11 xxx tänaval. Sõidukit juhtis Kristjan Riet ik 38108300287 ja kõrval istus M L ik xxx. Juhil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,71 mg/l kohta. Samuti puudus juhil isikut tõendav dokument, kehtiv juhiluba ning sõiduki dokumendid. Juht keeldus ka tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ning isik toimetati Wisamri haiglasse ekspertiisi; Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtet (tl. 13), millest nähtub, et sõiduki xxx omanikuks on K M; Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl. 19–21), mille kohaselt 07.08.2018 kella 09:55 ajal Kristjani Riet juhtides Harjumaal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx sõitis tagant otsa sõidukile xxx, mida juhtis P F, põhjustades liiklusõnnetuse; sõidukite vaatlusprotokolle koos fototabelitega (tl. 22 – 30), millest nähtub, et sõidukil xxx reg.nr xxx vasakpoolsel esiosal on kraapejäljed, esiosas oleva registreerimismärgi raami parempoolne ülemine nurk on murdunud. Sõidukil xxx reg.nr xxx parempoolsel 3 tagaosal on kraapejäljed, tagastange parempoolsel küljel kraapejälg, sõiduauto pardakompuutris veateated; indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl. 31), mille kohaselt tuvastati Kristjan Rietil 07.08.2018.a. kell 10:11 indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,00 mg/l kohta ehk joove puudus; joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl. 32), mille kohaselt tuvastati Kristjan Rietil narkojoove tetrahüdrokannabinoolist (THC), medaboliit karboksütetrahüdrokannabinoolist (THC – COOH), kokaiinist, alprasolaamist, zolpideemist ja zopikloonist; terviseseisundi kirjeldamise protokolli koos eksperdi hinnanguga joobeseisundi olemasolu kohta (tl. 33 – 34), mille kohaselt esines Kristjan Rietil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove; isiku läbivaatuse protokolli (tl. 36); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl. 37), mille kohaselt 07.08.2018.a. kell 10:11 kõrvaldati sõiduki xxx reg.nr xxx roolist Kristjan Riet, kuna oli alust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. sõiduki teisaldamise akti (tl. 38), sõiduk xxx reg.nr xxx teisaldati 07.08.2018.a. kell 10:46 xxx hoiukohta aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn; tunnistaja P F ülekuulamise protokolli (tl. 40–42), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta sõitis xxx suunas, kui jäi punase fooritule taha seisma ning siis sõitis tema sõidukile tagant hooga sisse auto. Kuna tal oli raske sõiduki (reg.nr xxx) juhiga suhelda ja ta märkas, et sõidukijuhil oli imelik käitumine, siis helistas ta politseisse. Kohe peale liiklusõnnetust sõiduki juht (xxx) liikus oma autoga teisest reast esimesse ritta, tema ette. Leiab, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli sõiduki reg.nr xxx juht; asitõendi videosalvestuse vaatlusprotokolli (tl. 45), videosalvestuselt nähtub teel liikuvad sõidukid ning peatanud tumedat värvi universaalkerega sõiduautole läheneb tagant poolt valget värvi sõiduk xxx, mis sõidab tumedat värvi sõidukile tagant otsa. Peale kokkupõrget valge sõiduk tagurdab tumedast sõidukist eemale. Valgest sõidukist juhikohalt väljub meesterahvas, kes läheneb tumeda sõiduki tagaosa vaatama ja siis vaatab oma sõiduki esiosa. Seejärel suhtlevad sõidukijuhid omavahel. Salvestuselt nähtub, et valge sõiduki juht istub oma sõidukisse juhikohale ja liigub paremale sõidurajale kaamera vaateväljast välja; 24.08.2018 isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl. 48); indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl. 49), mille kohaselt tuvastati Kristjan Rietil 24.08.2018.a. kell 22:48 indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,04 mg/l kohta; joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl. 50), mille kohaselt Kristjan Rietil tuvastati alkoholijoove veres 2,32 mg/g kohta; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl. 52), millest nähtub, et 24.08.2018.a. kell 22:48 kõrvaldati Kristjan Riet sõiduki xxx reg.nr xxx roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning oli alust arvata, et isik on alkoholijoobes; sõiduki teisaldamise akti (tl. 53), mille kohaselt sõiduk xxx reg.nr xxx teisaldati 24.08.2018.a. kell 23:01 hoiukohta aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn; Manteeameti Liiklusregistri väljavõtet (tl. 54), millest nähtub, et sõiduki xxx reg.nr xxx omanik on V K ja M L ning kasutaja K K; tunnistaja M P ülekuulamise protokolli (tl. 55), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 24.08.2018.a. oli tööl taksojuhina ning kella 22:40 paiku viis kliendi xxx juurde ning naise mees tuli xxx välja ja maksis sõidu eest. Mees tuigerdas ja keel oli pehme. Pärast raha maksmist istusid mõlemad autosse, mees juhi kohale ja sõiduk hakkas sõitma. Sõiduk asus xxx parklas. Sõidukiks oli valget värvi xxx reg.nr xxx. Kohe, kui auto liikuma hakkas, helistas ta politseile. Ta sõitis autole järgi. Sõiduk sõitis xxx tänavale, kus politsei sõiduki kinni pidas. Ta filmis sõidukit pardakaameraga; 4 tunnistaja V Ti ülekuulamise protokolli (tl. 56), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 24.08.2018.a. kella 22:28 olles patrullis said väljakutse seoses alkoholijoobe kahtlusega juhist, kes liikus xxx maanteed pidi xxx suunas. Sõidukiks oli xxx reg.nr xxx. Joobekahtlusega juhile sõitis teataja järgi. xxx tänaval antud sõiduk seisis ning juhi kohal istus Kristjan Riet ja juhi kõrval istus sõiduki vastutav kasutaja M L. Kristjan Rietil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,04 mg/l kohta. Samuti puudus isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus. Isik viidi Wismari haiglasse ekspertiisi; asitõendi videosalvestuse vaatlusprotokolli (tl. 57), vaadeldavaks asitõendiks on tunnistaja M Pi poolt antud videosalvestus, millest nähtub, et 24.08.2018 kell 22:28 hakkab tunnistaja auto xxx eest sõitma ja tema ees sõidab valget värvi džiip. Sõidukid liiguvad xxx kaubanduskeskuse parklast kesklinna suunas. Salvestuselt on näha, et tunnistaja ees sõitva auto mark on xxx reg.nr xxx. Samuti on vaadeldud politsei pardakaamera salvestust, mille kohaselt nähtub, et 24.08.2018.a. kell 22:35 jõuab politsei xxx tänavale, kus seisab valget värvi xxx reg.nr xxx, mille tagatuled põlevad. Politseiametnikud lähevad mõlemad xxx juhi juurde; 29.08.2018 sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl. 59), mille kohaselt 29.08.2018.a. M V (Kristjan Riet) sõitis sõidukiga xxx reg.nr xxx vastu piirdeaeda xxx. xxx-l oli värvikahjustus parempoolsel taganurgal; liiklusõnnetuse skeem koos sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga (tl. 60–64), millest nähtub, et xxx hoonet ümbritsevale piirdeaiale on tekitatud kahjustused; sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabeliga (65-70), millest nähtub, et sõidukile xxx reg.nr xxx-l on parempoolsel tagauksel nihkejäljed ja värvikahjustus. Samuti parempoolse tagaukse lingil värvikahjustus ning parempoolsel tagatiival värvikahjustused ja nihkejäljed; tunnistaja J N ülekuulamise protokolli (tl. 71–74), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 29 augustil sõitis nende hoovi valget värvi sõiduk xxx. Autojuht tuli autost välja ja helistas telefoniga ning koputas naabri uksele, andis signaali ja mitu korda sõitis hoovist välja ja tagasi. Peale seda avastasid, et väravad on kahjustada saanud. Roolis oli koguka kehaehitusega meesterahvas, kes rääkis eesti keeles. Ta kutsus politsei ning isik võeti kaasa. Mõned päevad tagasi sõitis sama auto hoovi ja kahjustas verandat. Isik lubas kahju hüvitada, kuid seda ei ole siiani toimunud. 30.08.2018 isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl. 75); 29.08.2018 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 77–79), mille kohaselt 29.08.2018.a. kella 19:33 ajal peeti xxx maja juures Tallinnas kahtlustatavana kinni Kristjan Riet; joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati 29.08.2018.a. Kristjan Rietil alkoholijoove 2,98 mg/g kohta; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl. 85), millest nähtub, et 29.08.2018.a. kell 19:33 kõrvaldati Kristjan Riet sõiduki xxx reg.nr xxx roolist, kuna oli alust arvata, et isik võib olla joobeseisundis. tunnistaja M S ülekuulamise protokolligi (tl. 86 – 88), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 30.08.2018.a. kella 13:20 ajal helistas avariigrupi ametnik ja palus võtta ütlused 29.08.2018.a. kell 19:33 xxx Tallinn kinni peetud isikult M Vlt. Isikuga vesteldes ja samaaegselt dokumenti vaadates hakkas silma, et pilt juhiloal ja isik kellega vestles ei ole sarnased. Veendumaks, et tegemist on sama isikuga, hakkas ta esitama lisaküsimusi. Isik kinnitas, et ta on M V ja oskas öelda sünniaega. Kui ta esitas küsimused vanemate kohta, siis tunnistas isik, et ta esitas politseile sõbra juhiloa. Seejärel esitas isik tegelikud andmed ning isikuks osutus Kristjan Riet ik 38108300287, elukoht xxx. Kristjan Riet selgitas, et 29.08.2018.a. kella 11:00 ajal oli kodus joonud 3 pudelit õlut ja siis mingi hetk otsustas sõita sõbra juurde xxx Tallinn. Sõitis sinna naise 5 nimel oleva sõidukiga xxx reg.nr xxx. Kohale jõudes sõitis aeda sisse aga sõpra ei olnud kohal. Olles aia väravate juures, sõitis tema juurde politsei. Arvas, et esitas koheselt tema käes olnud sõbra juhiload. Ta ei mäleta, et oleks sõitnud kuhugile otsa. Tunnistas, et oli tarvitanud enne sõitmist alkoholi ja sai aru, et võõrast dokumenti esitades käitus valesti; tunnistaja L E ülekuulamise protokolli (tl. 89–91), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 29.08.2018.a. patrullis, said väljakutse Tallinnas xxx, kus arvatav joobes juht sõidukiga xxx reg.nr xxx oli sõitnud vastu teataja aeda ja verandat. Sõiduk lahkus sündmuskohalt. Kella 19:33 ajal nägid antud sõidukit tagurdamas xxx hoovist. Juht esitas EV juhiloa M V (ik xxx) nimele ja puhus indikaatorvahendi tulemuseks 1,49 mg/l kohta. Isik toimetati politseijaoskonda ja hiljem Wisamri haiglasse; Ettekannet (tl. 92) mille kohaselt 31.08.2018.a. kella 16:00 arestimajja toimetatud vahistatu Kristjan Rieti ik 381108300287, kelle isiklike asjade läbivaatuse käigus avastati ID – kaart, kutsetunnistus ja autojuhi kaart M V nimele; asitõendi -M V nimele väljastatud juhiluba, isikutunnistus, autojuhi kaart ja kutsetunnistus- vaatlusprotokolli (tl. 93 – 97), vaadeldavaks asitõendiks on M V nimele 18.05.2015.a. väljastatud isikutunnistus nr XXX, M V nimele 15.11.2015.a. väljastatud autojuhikaart nr xxx00001, M V nimele 09.01.2015.a. väljastatud juhiload nr XXX, juhiload on välja andnud ARK 05.05.2009.Kkõik kaardid on plastikust ja ühesuurused; kannatanu M V ülekuulamise protokolli (tl. 98-99), milles kannatanu on andnud ütlusi, et märtsis sõitis kesklinnast trammiga xxx, kui xxx märkas, et temast möödus meesterahvas, kes tegi tema kõrval imelike liigutusi ja väljus trammist. Peale seda avastas, et dressipluusi taskust oli välja kukkunud rahakott ja see isik oli selle võtnud. Teatas ka politseile. Kaduma läks musta värvi Hugo Boss rahakott, milles oli sularaha 10 eurot, juhiluba, isikutunnistus, pangakaardid, autojuhi kutsetunnistus, sõidumeEu kaart. Kõik need dokumendid on lasknud uuendada. Leitud dokumendid võib ära hävitada. Ta ei tunne isikut Kristjan Riet; Süüdistatav K. Riet kahtlustatavana antud ütlused (tl. 100-101, 106-109), 31.08.2018.a. Kristjan Riet keeldus ütluste andmisest. 01.10.2018.a. tunnistas Kristjan Riet oma süüd ning selgitas, et tal oli kunagi juhtimisõigus aga see võeti 2000 aasta alguses ära joobes juhtimise eest. Kõik tema probleemid saavad alguse sellest, et tal on sõltuvus mõnuainetest ja siis ta ei mõtle selgelt ja istub auto rooli. Soovib sõltuvusest vabaneda ja minna ravile. On käinud abi saamas Wismaris ja Väike-AmeEa tänaval psühholoogide juures aga seal kirjutatakse vaid sõltuvusaineid juurde. Ta ei mäleta ühtegi korda, et oleks teadlikult sõidukit juhtinud. On sellest aru saanud alles siis, kui järgmisel päeval on kaineks saanud ja ärganud politseis. Sõiduk xxx reg.nr xxx kuulub tema elukaaslase alaealisele lapsele. Aga põhiliselt kasutab seda sõidukit tema. Vanglas oli tal sõber T V, kes arvatavasti jättis dokumendid M V nimele tema elukaaslase autosse. Ta ei mäleta, et esitas politseile valed dokumendid. Järgmine päev ülekuulamisel küsiti talt, kas ta on M V. Ta tunnistas, et ei ole see isik ja andis politseinikele õiged andmed. Kahetseb oma tegusid. Karistusregistri teatis (tl. 110-112), millest nähtub, et Kristjan Riet on varem kriminaalkorras karistatud isikuks ning tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust; kohtuotsust 1-16-6963 (tl. 113 - 114), mille kohaselt mõisteti 19.01.2017.a. Harju Maakohtu poolt süüdi Kristjan Riet
, § 199 lg 2 p 4,8, § 345 lg 1, § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistust 1 aasta 10 kuud 5 päeva, mille alguseks loeti 08.10.2016.a; Kohtueelset ettekannet (tl. 145-153), mille kohaselt Kristjan Riet olles 25.05.2018.a. vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vanglast, rikkus käitumiskontrolli kohustusi juba katseaja algusest peale ja karistus pöörati Harju Maakohtu 11.10.2018.a. määrusega täitmisele. Kriminaalhooldusel olles paneb Kristjan Riet toime joobes mootorsõiduki 6 juhtimisi ja kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki. Seega ei ole põhjendatud Kristjan Rietile määrata käitumiskontrollile; Sõiduki omandiõigust tõendavaid dokumente (tl. 154-162), mille kohaselt sõiduki xxx reg.nr xxx omanikuks on V K ik xxx, vastutav kasutaja on M L ik xxx ning kasutaja K K ik xxx; Kolmandaks isikuks tunnistamise määrused, mille kohaselt kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk xx reg.nr xxx kuulub V Kle, kelle esindaja on M L ning seetõttu on vaja nad kaasata menetlusse kolmandate isikutena; kolmanda isiku M L ülekuulamise protokolligi (tl. 165-166), milles kolmas isik on andnud ütlusi, et sõiduki ostulepingu sõlmis tema ja sõiduk osteti tema rahaliste vahenditega. Sõiduk registreeriti V K nimele, kuna see on mõeldud lapse sõidutamiseks ja tal on ka kohtutäituritega raskusi. Tema mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma, käib autokoolis. Esmased juhiload võeti ära seoses avariiga. Kristjan Riet tunneb umbes 6 aastat. Teab, et Kristjan Riet on kriminaalkorras karistatud. Samuti teadis, et Kristjan Rietil puudub juhtimisõigus. Sõiduki võtmed võttis Kristjan Riet omavoliliselt. Ta loobus Kristjan Rietiga sõiduki teemal suhtlemisest kuna ta oli pidevalt joobes ning ebaadekvaatne; Sihtasutus Viljandi Haigla teatis (tl 169), mille kohaselt Kristjan Riet on registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda. Teenuse kestvus 7–9 kuud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 2 episoodid (07.08.2018.a, 24.08.2018.a ja 29.08.2018.a)
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. KorS § 41 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt tuvastati Kristjan Rietil 07.08.2018a. narkojoove tetrahüdrokannabinoolist, medaboliit karboksütetrahüdrokannabinoolist, kokaiinist, alprasolaamist, zolpideemist ja zopikloonist. Narkootilise või psühhotroopse anne või muu 7 sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja eksperdi hinnangust nähtub, et Kristjan Rietil on joobele viitavate tunnustena fikseeritud artikulatsioon düsartrline, koordinatsioonihäired, värin sõrmedes, laugudes, millest tulenevalt esines Kristjan Rietil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove; Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt tuvastati Kristjan Rietil 24.08.2018.a kell 22:22 alkoholijoove veres vähemalt 2,32 mg/g kohta ning 29.08.2018.a. kell 19:33 alkoholijoove veres vähemalt 2,98 mg/g kohta. Seega leiab kohus, et alkoholijoove ja narkojoove on Kristjan Rietil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kristjan Riet on ise nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, et tal on tõsised probleemid alkoholiga ja narkootikumidega. Kristjan Rieti poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis kinnitavad ka tunnistajate P F, M P, V Ti, J N ja L E kohtueelses menetluses antud ütlused. Kristjan Rietile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Kristjan Rieti käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Kristjan Riet, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et ta oli sõiduki roolis joobes. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest ja narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Kristjan Riet pani kuriteo toime kavatsetusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Kristjan Rieti poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Kristjan Riet tuleb süüdi mõista
lg 2 järgi.
episoodid
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Kristjan Rieti poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Kristjan Riet juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kristjan Riet on ise nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, et tal oli kunagi juhtimisõigus, aga see võeti 2000.a alguses ära mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kriminaalasjas nr 18230200581 koostatud õiendist nähtub, et Kristjan Rietil kehtiv juhtimisõigus puudub (tlk 24). Kohus märgib, et
Materjalidest nähtuvalt on 21.07.2018.a, 07.08.2018.a, 24.08.2018.a ja 29.08.2018.a on Kristjan Riet juhtinud sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Seega on tõendamist leidnud, et Kristjan Riet on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. 8 Tulenevalt eeltoodust on Kristjan Rieti tegevus vaadeldav
Kristjan Rieti
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
See tähendab, et Kristjan Riet pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kristjan Riet ütlustest nähtub, et tal võeti juba 2000.a alguses ära mootorsõiduki juhtimisõigus joobes juhtimise eest. Eeltoodust järeldab kohus, et Kristjan Rieti käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Kristjan Rietile inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Kristjan Rieti poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Kristjan Riet tuleb süüdi mõista
järgi.
episood
kohaselt on karistatav ametliku dokumendi, pitsati ja stambi hävitamine, rikkumine, vargus, kinnipidamidamine ja peitmine.
Tõenditest nähtuvalt kuni 29.08.2018 omandas ja hoidis Kristjan Riet enda juures M V nimele väljastatud isikutunnistust ja juhiluba. Ta ei tagastanud antud dokumente omanikule ega politseile, vaid jättis endale. Selliselt pani ta toime ametliku dokumendi kinnipidamise. Kohus leiab, et Kristjan Rieti süü on tõendamist leidnud eelpool nimetatud tõenditega tema süüd tunnistavate ütlustega, kannatanu M V ütlustega, mille kohaselt talt varastati trammist musta värvi Hugo Boss rahakott, milles oli sularaha 10 eurot, juhiluba, isikutunnistus, pangakaardid, autojuhi kutsetunnistus, sõidumeEu kaart. Ta on lasknud kõik dokumendid uuendada. Tunnistaja L E ütlustega, mille kohaselt Kristjan Riet esitas 29.08.2018.a politseile EV juhiloa M V ik xxx) nimele, tunnistaja M S ütlustega, et 30.08.2018.a kella 13:20 ajal helistas avariigrupi ametnik ja palus võtta ütlused 29.08.2018.a kell 19:33 xxx Tallinn kinni peetud isikult M Vlt. Isikuga vesteldes ja samaaegselt dokumenti vaadates hakkas silma, et pilt juhiloal ja isik kellega vestles ei ole sarnased. Esialgselt isik kinnitas, et ta on M V, hiljem tunnistas, et ta esitas politseile sõbra juhiloa ja et andis oma tegelikud andmed. Samuti tõendavad antud episoodi ettekanne, mille kohaselt 31.08.2018.a kella 16:00 arestimajja toimetatud vahistatu Kristjan Rieti ik 381108300287, kelle isiklike asjade läbivaatuse käigus avastati ID-kaart, kutsetunnistus ja autojuhi kaart M V nimele ning asitõendi (M V nimele väljastatud juhiluba, isikutunnistus, autojuhi kaart ja kutsetunnistus) vaatlusprotokoll. Seega Kristjan Riet pidades kinni teise isiku nimele välja antud tähtsat isikliku dokumenti s.o M V nimele väljaantud isikutunnistust nr XXX0 ja juhiluba XXX, ei tagastanud dokumenti omanikule ega politseile, mille tagajärjel M V, kelle nimele dokumendid olid välja antud, ei saanud neid kasutada, realiseeris
Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kristjan Riet, jättes teise isiku nimele s.o M V nimele väljaantud isikutunnistuse nr XXX0 ja juhiloa XXX enda valdusse, teades, et dokumendid ei kuulu talle, pani teo toime otsese tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud ning Kristjan Riet tuleb süüdi mõista
järgi.
episood 9
kohaselt on karistatav teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendid teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohutsutest. Osutatud õigusnormi sõnastuse kohaselt tuleb
kohaldamiseks ja inkrimineerimiseks tõendada tähtsa isikliku dokumendi olemasolu, teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ning subjektiivse külje tasandil lisaks tahtlusele ka teise isiku dokumendi kasutamise eesmärk, s.o eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustes. Mootorsõiduki juhiluba on
Kohus leiab, et Kristjan Rieti süü on tõendamist leidnud eelpool nimetatud tõenditega - tema süüd tunnistavate ütlustega, kannatanu M V ütlustega, mille kohaselt temalt varastati trammist musta värvi Hugo Boss rahakott, milles oli sularaha 10 eurot, juhiluba, isikutunnistus, pangakaardid, autojuhi kutsetunnistus, sõidumeEu kaart; tunnistaja L E ütlustega, mille kohaselt Kristjan Riet esitas 29.08.2018.a politseile EV juhiloa M V ik xxx) nimele; tunnistaja M S ütlustega, et 30.08.2018.a kella 13:20 ajal helistas avariigrupi ametnik ja palus võtta ütlused 29.08.2018.a kell 19:33 xxx Tallinn kinni peetud isikult M Vlt. Isikuga vesteldes ja samaaegselt dokumenti vaadates hakkas silma, et pilt juhiloal ja isik kellega vestles ei ole sarnased. Esialgselt isik kinnitas, et ta on M V, hiljem tunnistas, et ta esitas politseile sõbra juhiloa ja et andis oma tegelikud andmed. Samuti tõendavad antud episoodi ettekanne, mille kohaselt 31.08.2018.a kella 16:00 arestimajja toimetatud vahistatu Kristjan Rieti ik 381108300287, kelle isiklike asjade läbivaatuse käigus avastati ID-kaart, kutsetunnistus ja autojuhi kaart M V nimele ning asitõendi (M V nimele väljastatud juhiluba, isikutunnistus, autojuhi kaart ja kutsetunnistus) vaatlusprotokoll. Seega Kristjan Riet esitades kontrollimiseks teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi M V nimele väljastatud juhiloa eesmärgiga vabaneda kohustustest (kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest), realiseeris
Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistatav teadis, et ta ei ole M V, kuid siiski kasutas teisi isiku juhiluba enda tegeliku isiku varjamiseks, et vabaneda võimalikust karistusest. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud ning Kristjan Riet tuleb süüdi mõista
järgi.
episood
kohaselt on karistatav teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamine, nendele juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamine eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Kristjan Rieti poolt teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise toimepanemine on tõendatud Kristjan Rieti enda ütlustega, milles ta tunnistas politseiametnikule, et ta ei ole see isik, kelleks ta nimetas ennast (M V) ja andis siiski politseiametnikule enda õiged andmed. Süüdistatava ütlustega haakuvad kriminaalasjas muude kogutud tõenditega: tunnistaja L E ütlustega, mille kohaselt Kristjan Riet esitas 29.08.2018.a politseile EV juhiloa M V ik xxx) nimele, tunnistaja M S ütlustega, et 30.08.2018.a kella 13:20 ajal helistas avariigrupi ametnik ja palus võtta ütlused 29.08.2018.a kell 19:33 xxxx Tallinn kinni peetud isikult M Vlt. Isikuga vesteldes ja samaaegselt dokumenti vaadates hakkas silma, et pilt juhiloal ja isik, kellega vestles ei ole sarnased. Esialgselt isik kinnitas, et ta on M V, hiljem tunnistas, et ta esitas politseile sõbra juhiloa ja et andis oma tegelikud andmed. Samuti tõendavad antud episoodi ettekanne, mille kohaselt 31.08.2018.a kella 16:00 arestimajja toimetatud vahistatu Kristjan Rieti ik 381108300287, kelle isiklike asjade läbivaatuse käigus avastati ID-kaart, kutsetunnistus ja autojuhi kaart M V nimele ning asitõendi (M V nimele väljastatud juhiluba, isikutunnistus, autojuhi kaart ja kutsetunnistus) 10 vaatlusprotokolliga. Seega Kristjan Riet 29.08.2018.a kella 19:33 paiku Harjumaal, Tallinnas xxx maja juures alkoholijoobes sõidukijuhina materjalide vormistamisel ning kella 20:30 paiku Wismari Haiglas asukohaga Tallinn, Wismari 15 joobeseisundi tuvastamisel esitles ennast PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna politseiametnikele M Vna, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ning sellega tekitati kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele eesmärgil vabaneda kriminaalvastutusega kaasnevatest tagajärgedest, realiseeris
Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd puudub mõeldav alternatiiv – viis anda süüdistatava tegutsemisele hinnang läbi otsese või kaudse tahtluse – on ilmselge, et teise isiku nimel tegutses süüdistatav, seades endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise ja teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud ning Kristjan Riet tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Joobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, tegevuseks, milleks tal õigus puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume, asub ikkagi sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest korduvalt näeb seadusandja karistusena ette karistuse kuni 4 aastat vangistuse.
sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt näeb seaduseandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
ametliku dokumendi, pitsati ja stambi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamine ja peitmise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse.
s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest näeb seadusandja karistusena rahalise karistuse.
teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine näeb seadusandja karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 11 Karistuse mõistmisel Kristjan Rietile peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Kristjan Rietil kehtivaid kriminaalkaristusi neli, nendest kolmel korral on ta muuhulgas mõistetud süüdi ka
Viimati karistati Kristjan Rietit 19.01.2017.a Harju Maakohtu poolt
, § 199 lg 2 p 4, 8, § 345 lg 1, § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. Harju Maakohtu 09.05.2018.a määrusega vabastati Kristjan Riet tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, katsaja lõpp 25.11.2018.a. 11.10.2018.a. kohtumäärusega pöörati täitmisele 19.01.2017.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 2 kuud ja 18 päeva. Seega pani Kristjan Riet talle süüks arvatavad kuriteo toime katseajal. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et Kristjan Riet tuleb süüdi tunnistada
lg 2 ja § 4231 järgi ja mõista karistuseks
lg 1 kohaldamisel 2 aastat ja 6 kuud vangistust; süüdi tunnistada Kristjan Riet
, § 349 ja § 1572 järgi ja mõista karistuseks
summas 1500 eurot. Kuivõrd asja arutati lühimenetluse korras, tuleb antud karistust 1/3 võrra vähendada, mõistes karistuseks vangistuse 1 aasta ja 8 kuud ning rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot, mis tuleb
lg 1, 3 alusel tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 100 eurot kohtuotsuse jõustumisest. Antud rahaline karistus tuleb
lg 2 alusel täide viia iseseivalt.
29.08.2018.a kuni 29.10.2018.a (2 kuud) ning kandmisele kuulub vangistust 1 aasta ja 6 kuud, mille kandmise alguseks lugeda 17.01.2019.a. Kohus leiab, et Kristjan Rietile mõistetud karistus vastab nii Kristjan Rieti süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kristjan Riet kaitsja palus menetluskulude tasumiseks määrata pikema võimaliku tähtaja. Kohus mõistab Kristjan Rietilt välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 810 eurot. Samuti tuleb välja mõista Kristjan Riet´ilt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu kokku summas 321 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda Mumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1251 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 104,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend 12 CD plaadid, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; M V nimele väljastatud dokumendid (juhiluba, isikutunnistus, kutsetunnistus, autojuhikaart, mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 2, § 68 lg 1, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Kristjan Riet
lg 2 ja § 4231 järgi ja mõista karistuseks
lg 1 kohaldamisel 2 aastat ja 6 kuud vangistust; Süüdi tunnistada Kristjan Riet
, § 349 ja § 1572 järgi ja mõista karistuseks
lg 1 kohaldamisel rahaline karistus 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 8 kuud ja rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o summas 1000 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 100 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Rahalise karistuse tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 2 alusel rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
kuni 29.10.2018.a., s.o. 2 kuud karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud vangistust, karistusaja alguseks lugeda 17.01.2019.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Kristjan Rietilt 810 eurot sundraha, joobe tuvastamise kulu kokku 321 eurot ja kaitsjatasu summas 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1251 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 104.25 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Kristjan Rietile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 13 Asitõend CD plaadid, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; M V nimele väljastatud dokumendid (juhiluba, isikutunnistus, kutsetunnistus, autojuhikaart, mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 15.02.2019.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.