Obsah (5)
§ 315§ 126§ 175§ 180§ 71-18-4060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2018.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4060 (17267000687) Kohtukoosseis Kohtunik
§ 315lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marek Lepik Kar
S § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Marek Lepik´ul 16.08.2017 - 18.08.2017.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Marek Lepik ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 1
(10)1-18-4060 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Marek Lepik´ule lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid ja konfiskeerimine - KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida Marek Lepik´ult kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (asub hoiul EKEI keemiaosakonnas) ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. - Jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefoni iPhone 6 ja sularaha 332.86 euro konfiskeerimiseks Marek Lepik´ult KarS § 832 lg 1 alusel. Vabastada aresti alt ja tagastada Marek Lepik´ule Pärnu Maakohtu 31.08.2017 määrusega arestitud sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefon iPhone 6 (hoiul Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) ja sularaha 332.86 eurot (kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole). - Pakend nr 1: 2 plastpudelit 0,5 l (hoiul Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) – hävitada kooskõlas
§ 126lg 3 p 4 kui väärtusetud asjad.
- Salvestised DVD ja CD plaatidel: 18.08.2017 asitõendi vaatlusprotokolli juurde nr 2, 01.09.2017 vara arestimise protokolli juurde nr 3, 07.09.2017 vaatlusprotokolli juurde nr 4, 14.09.2017 vaatlusprotokolli juurde - jätta kooskõlas
§ 126lg 3 p 1 kriminaaltoimikute materjalide juurde.
Menetluskulud Välja mõista Marek Lepik´ult riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna:
§ 175
lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 168 eurot;
§ 175
lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 1266 eurot;
§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1250 eurot.
Kokku on menetluskulude summaks 2684 eurot.
§ 180
lg 3 alusel võimaldada Marek Lepik´ul menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates novembrist 2018.a kuni oktoobrini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades summas 223,67 eurot ning viimase osamakse suurus on 223,63 eurot. 2
(10)1-18-4060 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700053667. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 06.11.2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Marek Lepik pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal juulikuus 2017 omandas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas ja isiku käest ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku. Marek Lepik valdas ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku Pärnu linnas Tallinna mnt 84 asuvas Circkle K teenindusjaamas enda kasutuses olevas sõiduautos Lexus IS250 reg märgiga X kuni 16.08.2017 kella 18.00-ni, mil Pärnu linnas Pikk 18 asuvas Pärnu politseijaoskonnas teostati Marek Lepiku kasutuses olnud sõiduki Lexus IS250 reg märgiga X vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti sõiduki juhi kõrvalistmelt kaks 0,5 liitrist plastpudelit, milles oli kokku 650,7 grammi vedelikku ja milles sisaldus 273,1 grammi puhast narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB). Narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 16 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB). Seega Marek Lepiku poolt käideldud narkootilise aine kogus (kokku 273,1 grammi puhast narkootilist ainet gammahüdroksüvõihappet GHB) vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (narkojoobe saanuks ca 170 inimest). Narkootilise aine suurest kogusest, millest oleks saanud narkojoobe ca 170 inimest, võib järeldada, et suure koguse narkootilise aine pelgalt enda tarbeks omandamine ja selle valdamine ei ole põhjendatud. Seega Marek Lepik, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3
(10)1-18-4060 Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Marek Lepik tunnistas end KarS § 184 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti, paludes konfiskeerimist mitte kohaldada ja M. Lepiku vara vabastada aresti alt. Kaitsja leiab, et on võimalik ja õiglane isikut karistada miinimummäära lähedase karistusega ja seda täies ulatuses täitmisele pööramata. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Marek Lepiku süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab et süüdistatava süü antud kuriteos on kohtus tõendamist leidnud ja Marek Lepik on pannud toime narkootilise aine suures koguses käitlemise KarS § 184 lg 1 tähenduses. Kohtuistungil süüdistatav ei eitanud, et tema oli isik, kes valdas enda kinnipidamisel Pärnu linnas Tallinna mnt 84 asuvas Circkle K teenindusjaamas enda kasutuses olevas sõiduautos Lexus IS250 reg märgiga X 16.08.2017 ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku. Seega antud aine omamine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, selles osas süü omaksvõtuga, samuti ka teiste kirjalike tõenditega, nagu vallasasja läbivaatuse protokoll ja fototabelid (tl 36-40), millised tõendavad sõiduki Lexus reg märgiga X läbivaatuse käigus kahe 0,5 l plastpudeli avastamist, milles oli vedelik, mis sisaldas GHB-d; asitõendi vaatlusprotokoll 17.08.2017 ja fototabelid (tl 41-42), millised tõendavad sõidukist leitud plastpudelite, milles oli narkootilist ainet sisaldav vedelik, vaatlemist; asitõendi vaatlusprotokoll 17.08.2017 ja fototabelid (tl 49-62) tõendavad sõiduki Lexus reg märgiga X, milles asus narkootiline aine, vaatlemist. Politseiametnikust tunnistaja X on kohtuistungil andnud ütlusi (tl 149-150), et 16.08.2017 oli politseil väljakutse Pärnu linnas Tallinna mnt Circkle K bensiinijaama, kus autos pidi magama arvatavasti joobes juht. Sündmuskohal peeti kinni Marek Lepik, kes magas autos. Juhul tuvastati joobeseisund ja isik toimetati koos sõiduautoga Lexus politseisse. Auto läbivaatusel leiti 2 tk 0,5 l pudelit, milles oli viskoosne vedelik, mis reageeris kiirtestile ja millega tuvastati narkootilise aine GHB esinemine vedelikus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja kiirmenetlus otsus 10220152964754 16.08.2017 (tl 71-77) tõendavad M. Lepikul narkootilise aine kokaiin tarvitamise tunnuseid. Kohtuistungil Marel Lepik tunnistas, et oli antud kinnipidamise päeval 16.08.2017 kokaiini tarvitanud (protokoll tl 166). Puudub vaidlus ka selles, et gammahüdroksüvõihape kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistataval puudus eelnimetatud aine käitlemiseks luba ehk ta rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja tegemist on ebaseadusliku käitlemisega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi poolt ekspertiisiaktis nr 17E-AN0984 (tl 43-46) esitatud järeldustes selle kohta, et sõiduki Lexus läbivaatuse käigus leitud kahes 0,5 liitrises plastpudelis oli kokku 650,7 grammi vedelikku, milles sisaldus 273,1 grammi puhast narkootilist 4
(10)1-18-4060 ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB). Lisainformatsioonina märgib ekspert, et on kontrollinud, et gammahüdroksüvõihape kuulub sotsiaalministri
- mai
- a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest nr 16-6/1236-2, 13.05.2016 (tl 47-48) nähtub, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 16 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB). Seega Marek Lepiku poolt käideldud narkootilise aine kogus (kokku 273,1 grammi puhast narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet) vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (narkojoobe saanuks ca 170 inimest). Seega tegemist on NPALS § 31 lg 3 kohaselt suure kogusega. Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p 3 ja sinna kuulub ka omandamine ja valdamine. Süüdistuses on leitud ka et narkootilise aine suurest kogusest, millest oleks saanud narkojoobe ca 170 inimest, võib järeldada, et suure koguse narkootilise aine pelgalt enda tarbeks omandamine ja selle valdamine ei ole põhjendatud. Ehk sisuliselt heidab prokurör Marek Lepikule ette, et isik ei omandanud ja vallanud narkootilist ainet mitte üksnes selle tarvitamise eesmärgil, vaid ka edasimüümiseks. Süüdistatav Marek Lepik on 09.10.2018 kohtuistungil andnud ütlusi (protokoll tl 163), et hakkas tarvitama GHB-d ja hakkas meeldima ja niimoodi ta lõppes. Tarvitas paar-kolm aastat. Tarvitamise lõpetas süüdistatav 2017.a augustikuus. Algul tarvitas paari kuu jooksul korra, lõpuks iga nädalavahetus. Poolt liitrit GHB-d oleks süüdistatav tarvitanud 2-3 nädalavahetust. Doos oli tema jaoks 3 korgitäit, umbes 15 ml korraga üks kord. 200-250 eurot maksis pooleliitrine pudel (konkreetne süüdistatava poolt nimetatud hinnavahemik vastab ka prokuröri poolt esitatud tõendis kajastatule, vt tl 49 pöördel). Narkootilist ainet ostis süüdistatav iga paari-3-4 kuu tagant. Süüdistatav kunagi kellelegi GHB-d edasi andnud või müünud ei ole. Lisaks X OÜ-s töötamisele teenis süüdistatav sissetulekut kasutatud rehvide müümisega ja laenude andmisega sõpradele. Sõiduauto Lexus ostis süüdistatav eelmise auto müügist saadud raha eest. Otsis odavamat autot ning hoidis vastava summa raha alles eelmise sõiduki müümisest. Tunnistaja X2, kes on süüdistatava X, on 08.10.2018 kohtuistungil andnud ütlusi (protokoll tl 150), et Marek Lepikul oli pikaajaline probleem seoses narkootikumide tarvitamisega (3 aastat kestev), tunnistaja oli sellega kursis ja on isegi viinud M. Lepikut haiglasse. Tunnistaja kinnitab, et süüdistatav töötas X OÜ-s ja teenis lisaraha kasutatud rehvide müümisega, samuti, et sõiduk Lexus osteti eelmise auto müügi rahast. Auto oli kirjutatud X2 nimele, et tal oleks tagatis, kui Marek Lepikuga peaks narkootikumide sõltuvusest tulenevalt midagi juhtuma (Maanteeameti vastus päringule sõiduki omandamise ja omaniku kohta tl 63-70). Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe omandamise põhjuste osas nõustub kohus süüdistatava ja kaitsja selgitustega, et vaatamata süüdistatava valdusest leitud aine kogusele, puuduvad asja materjalide juures igasugusedki tõendid, et Marek Lepik oleks vastavat narkootilist ainet kellelegi edasi andnud või müünud, ehk omandanud narkootilise aine edasimüümiseks varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistatav ja tema elukaaslane kinnitavad, et lisaks ametlikule töötamisele, tegeles süüdistatav veel ka kasutatud veoauto rehvide müügiga, samuti on süüdistatav märkinud, et andis sõpradele laene. M. Lepikult raha laenamist on kinnitanud perioodil 2013-2015 tunnistajad X3 (ütlused protokoll tl 158), X4(ütlused tl 159) ja X5 ütlused tl 162). Tunnistajad X2, X5 ja X6(ütlused tl 161), on soetanud süüdistatavalt kasutatud rehve, kõik enam kui ühe jooksu. Eeltoodu põhjal ei ole kohtu hinnangul tuvastatav ühegi tõendi põhjal, et Marek Lepik oleks tegelenud narkootilise aine müügiga.
§ 7
lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Tuvastatud on, et Marek Lepik omandas ja valdas narkootilist ainet aine tarvitamise eesmärgil, samuti, et süüdistatav oli 5
(10)1-18-4060 narkootilise aine tarvitamisest sõltuvuses (süüdistatava ütlused, tunnistaja X1ütlused). Kohtu hinnangul on vastupidiselt prokuröri poolt märgitule eluliselt usutav, et M. Lepik omas ainet endale tarvitamiseks. Süüdistatav on nimetanud, et soetas ainet 2-3 kuuse vahega, kuid tarvitas igal nädalavahetusel. Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist süüdistatava poolt omatud narkootilise aine koguse puhul niivõrd suure ja hinnalise (maksimaalselt on koguse hinnaks kuni 500 eurot) kogusega, mida süüdistatav ei oleks võinud omandada ja vallata endale tarvitamiseks. Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, süüdistatav pani antud kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Marek Lepik pani kuriteo toime kavatsetult, st narkootilise aine GHB omandamine endale tarvitamiseks oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Marek Lepik oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainega ja kuriteoga ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda narkootilist ainet ja sellega toime panna kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Marek Lepik on süüvõimeline isik. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lg 1 järgi karistatakse isikut 1- kuni 10-aastase vangistusega. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Marek Lepik süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistus. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvesse võtta isiku varasemat kriminaalkorras karistatust. Eeltoodust tulenevalt, sh arvestades ühe kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti, et süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus samaselt prokuröriga, et süüdistatavale Marek Lepikule tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammääras, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata Marek Lepikul 16.08.2017 - 18.08.2017.a eelvangistuses viibitud aeg. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid (isik omandas ja valdas narkootilist ainet endale tarvitamiseks) ja süüdistatava Marek Lepiku isikut (siinjuures ka isiku ja tema elukaaslase kinnitust, et Marek Lepik ei ole 2017.a suvest narkootilisi aineid tarvitanud), leiab, et süüdistatav Marek Lepiku puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks puudub ning karistus on võimalik täie viia tingimuslikult. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Marek Lepikule piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega tuleb Marek Lepikule mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aastase pikkuse kontrollnõuetega katseajaga, määrates Marek Lepikule lisakohustuseks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viimati nimetatud kohustus aitab tagada, et Marek Lepik pikaajalise narkootikumide tarvitajana ei pöörduks vastava käitumisviisi juurde tagasi. Asitõendid ja konfiskeerimine KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel tuleb konfiskeerida Marek Lepikult kuriteo vahetuks objektiks olnud ebaseaduslikult käideldud narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (asub hoiul EKEI keemiaosakonnas) ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus jätab rahuldamata prokuratuuri taotluse sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefoni iPhone 6 ja sularaha 332.86 euro konfiskeerimiseks Marek Lepikult KarS § 832 lg 1 alusel. 6
(10)1-18-4060 Prokurör märgib, et Marek Lepiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude ja elatustaseme võrdlus perioodil 2015-2017 näitab, et isik on saanud teadmata allikatest sissetulekuid vähemalt 38 269,63 euro ulatuses (isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll tl 94-101). Viidatud summa on saadud Marek Lepiku kontole tehtud sularaha sissemaksete liitmise tulemusena aastatel 2015 – 2017 (summad tl 99 p 44 ja tabelis tl 100).
- Kohtu hinnangul ei esine mõistlikku alust, mis annaks eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Eesitatud tõendite põhjal ei ole tuvastatav, et toimepanija oleks saanud vähemalt 38 269,63 eurot ehk osa oma varast kriminaalmenetluse esemesse mittekuuluva kuriteo tulemusena, millise vara konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 reguleerib. Eeldus, et kuriteo toimepanija vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija varasematest kuritegudest, peab rajanema konkreetsetel ja tõendatud faktilistel asjaoludel. Seega peab kohus jõudma veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Asjaolude ring, millele tuginedes võib kohus eeldada isiku vara kuritegelikku päritolu, ei piirdu üksnes isiku sissetuleku ja elatustaseme võrdlusega. Käesoleva menetletava kuriteo olemus ei anna alust arvata, et Marek Lepik oleks teeninud vara kuritegeliku käitumisega. Muuhulgas on kohus märkinud ülevalpool, et tõendamist ei ole leidnud, et isik oleks vallanud narkootilist ainet muuks otstarbeks kui endale tarbimiseks. Ka annab isiku eluviis kinnitust just narkootikumide tarbimisest Marek Lepiku poolt ja sõltuvusest. Isiku eluviisi kuritegelikul teel raha teenimisega kohus talle teadaolevate andmete pinnalt sisustada ei suuda.
- Lisaks p 1 märgitud seisukohale, leiab kohus sõiduauto Lexus konfiskeerimise osas süüdistatavalt, et seadusest tulenevalt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes toimepanija tõendab, et tegemist ei ole eeldatava kuriteoga saadu varaga. Sõiduauto Lexus müümise osas on M. Lepik selgitanud, et müüs oma varasema sõiduki Volvo 2016.a hinnaga 16 500 eurot (laekumine 25.02.2016, tõend tl 102 pöördel). Kui võtta toodud summast maha varasemalt Marek Lepiku poolt X AS-le makstud summa 2264,74, jääb auto eest saadud nö puhashinnaks 14 235,26 eurot. M. Lepik on ise öelnud küll, et auto jääk, mis oli maksmata, oli 1000 eurot (protokoll tl 164). Kuna arveldusarvelt nähtub konkreetse ja suurema summa maksmine, loeb kohus õigeks auto hinna jäägiks 2264,74 eurot. 26.04.2016 tasub Marek Lepik X AS arve summas 8000 eurot ja omandab sõiduki Lexus IS
- Seega on uus ja odavam sõiduk soetatud eelmise auto müügist arvates kahe kuu pärast. Kohtu hinnangul on usutav, et vaatamata M. Lepiku poolt Volvo müügi raha väljavõtmisele kontolt, säilitas ta raha uue auto soetamiseks. Ehk säilitas vähemalt 8000 eurot (süüdistatava sellekohased ütlused protokollis tl 164). M. Lepik on istungil andnud ütlusi, et soovis vähendada oma kohustusi, sest palgatöölt ei laekunud sissetulekud enam korralikult ning soetada seetõttu odavama auto, mitte et ta oleks müünud sõiduki Volvo maha plaaniga üldse mitte enam autot osta (toimikus asuvalt tõendilt nähtub, et isiku tööandaja OÜ X maksis isikule palka igakuiselt mitmes jaos, vt märtsi ja aprillikuu tasu laekumist 2016.a, tl 107-
- Märtsis on laekumised toimunud 11.03 ja 18.03, aprillis 14.04 ja 20.04, millised andmed viitavad töötasu laekumise ebakorrapärasusele. Laekumised kinnitavad süüdistatava ütlusi). Toimikus asuvas vaatlusprotokollis on antud arvamus (tl 104 pöördel), et M. Lepiku poolt tehtud väljamaksete tihedus, sagedus ja ajajoon ei viita võimalusele, et Marek Lepik oleks Volvo müügist laekunud raha alles hoidnud, vaid võttis raha välja, finantserimaks erinevaid tehinguid, kaasa arvatud nimetatud perioodil toimunud Tai Kuningriigi reisi kokku 5375 euro (2000 + 375 + 3000) ulatuses 26.02.-01.03.2016 toimunud väljamaksetega. Süüdistatav ei ole esitanud andmeid, et tal reisile sellist summat ei oleks kulunud. Toimikus asuvates dokumentaalsetest tõenditest nähtub aga Marek Lepiku poolt krediitkaardi tagasimakse summas 1800 eurot, väljavõte tl
- M. Lepik on kohtuistungil andnud ütlusi, et finantseeris reisi krediitkaardiga (tl 166), mistõttu saab kohtu hinnangul vastav makse krediitkaardikontole olla seotud reisiks kulunud summa tagasikandega. Küll ei saa kontolt ülekandega tehtud krediitkaardi 7
(10)1-18-4060 tagasimakset arvesse võttes lugeda reisi peale kulunuks sularaha väljamakset kokku 5375 ulatuses. Reisirahast tuleb maha arvata kontolt nähtav tagasimakse, ehk sooritada tehing 5375 – 1800 = 3575 eurot. Kui vaatlusprotokollis nimetatud ja kohtu poolt korrigeeritud reisiks kulunud sularaha summa ka Volvo müügitulust 14 235,26 eurost maha arvata (14 235,26 – 3575 = 10 660,26), jääb süüdisatavale sellegipoolest alles raha, mida ta kasutas Lexus ostmiseks ja enamgi veel. Ülejäänud raha osas on väljavõetav ja hiljem auto ostmiseks kontole tagasi kantud summa seega rohkem kui tasakaalus ning ei anna alust arvamuseks, et tagasi kantud summa oli kuritegelikku päritolu. Lisaks reisile muid süüdistatava ulatuslikke väljaminekuid antud perioodil ei ole tuvastatud, mistõttu viitega võimalike erinevate tehingute finantseerimisele kontole tagasi kantud vara kuritegelikuks pidada ei saa. Kirjeldatu põhjal tuleb asuda seisukohale, et sõiduauto Lexus omandati õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kriminaaltulu tuvastamisel tuleb legaalseks lugeda kõik vara, mis on saadud tegude või tehingutega, mille puhul ei ole tuvastamist leidnud selle saamise kuritegelik allikas (eelduslikult kuriteost). Kohus leiab, et nimetatud asjaolude pinnalt ei saa ümber lükata süüdistatava väiteid sõiduki soetamisest seaduslikest vahenditest, mistõttu konfiskeerimise kohaldamist nimetatud varaosale ei saa pidada õigeks. Tegemist ei ole olukorraga, kus vara tegelik soetusallikas oleks teadmata.
- Tähtsust omavad aga ka (sh mobiiltelefoni ja sularaha konfiskeerimise osas) Marek Lepiku ütlused, et lisasissetuleku palgatööle andis talle kasutatud rehvide müümine ning laenude andmine sõpradele. Rehvide eest tasusid 80 % ulatuses ostjad temale sularahas (protokoll tl 164-166). Prokurör on süüdistusteesides (tl 170-173) leidnud, et eluliselt ei ole usutav, et eelpool nimetatud tulu võiks pärineda kasutatud rehvide ostmisest ja müümisest eraisikuna ning seda ei kinnita ka kohtus uuritud tõendid. Samas on kohtus ütlusi andnud tunnistajad X2, X5 ja X6, kes kõik on enda kinnitusel soetanud süüdistatavalt kasutatud rehve. X4 maksis Marek Lepikule kasutatud nelja rehvi eest 150 eurot, rehve on ostnud võib olla 2-3 korda aastas. Raha maksis süüdistatavale X OÜ-s. Isiku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et X4 on perioodil 2015-2017 kandnud Marek Lepikule üle 1000 euro suuruse summa (vt tl 99 tabel ning makse tl 104). Kuna X4 on andnud kohtuistungil ka selgitusi, et on korduvalt laenanud Marek Lepikult erinevates summades raha, viitab vastav tagasikanne pigem laenusumma tagasimaksmisele. Seega on usutav, et rehvide eest on X4 tasunud M. Lepikule sularahas. X6 on andnud ütluseid, et on varem kui viimase kahe aasta jooksul ostnud Marek Lepikult kuni 10 jooksu kasutatud rehve. Rehvide jooksu hind on olnud vahemikus 100 – 1000 eurot. Tasunud on Marek Lepikule sularahas. X poolt nähtub kontrollitud perioodi jooksul M. Lepiku kontole sissekanne 70 euro suuruses summas (tl 99). Kuna tunnistaja on enda sõnul ostnud süüdistatavalt rehve enam kui ühe paari, saab õige olla tunnistaja poolt öeldu, et tasus rehvide eest sularahas. X5 kinnitab, et on varasemalt rehve Marek Lepikult ostnud. Et X on M. Lepikule teinud ülekande summas 350 eurot, näitab ka M. Lepiku pangakonto analüüs, tl
- Süüdistatava selgituste põhjal (tl 140-146) on mitmeid temale tehtud ülekanded perioodil 20152017, nagu X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, seotud süüdistatavalt kasutatud rehvide ostmisega. Ülekandeid M. Lepikule on teinud ka juriidilised isikud X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ. Kuna mitmete ettevõtete näol on tegemist juba nimeliselt transpordiga, autodega või rehvidega tegelevate juriidiliste isikutega, on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused veenvad, et ettevõtted tegid süüdistatavale ülekandeid just viimaselt ostetud kasutatud rehvide eest. Juriidiliste isikute poolt on M. Lepiku kontole laekunud 2015-2017.a kokku 25 315,15 eurot (arvestus tl 98). Arvestades eeltoodut usub kohus, et M. Lepik tegeles kasutatud rehvide müümisega. Ka erinevate eraisikute poolt M. Lepikule üle kantud summad (tabel tl 99) vastavad kasutatud rehvide hindadele, millised tunnistajad ning süüdistatav ise kohtuistungil välja tõid. 8
(10)1-18-4060 Kohtul lasub kohustus esitatud tõendeid hinnata ning kujundada seisukoht nende usaldusväärsuse kohta. Kohus usub, et M. Lepiku kontole tehtud sularaha sissemaksete näol on tegemist vähemalt osaliselt M. Lepiku poolt kasutatud rehvide müümisest tasutud summadega. Usutav on, et rehviettevõttes töötava isikuna omas M. Lepik piisavalt spetsiifilisi teadmisi selleks, et kasutatud rehvidega kaubitseda. Tunnistajad on kinnitanud, et M. Lepik kasutatud rehve müüs. Ükski tõend vastupidist ei näita. M. Lepik hindab kasutatud rehvidest teenitud tulu suuruseks keskmiselt ca 1000 eurot kuus (ütlused tl 165) Kolme aasta perioodi peale teeks see kokku 36 000 euro ulatuses osturaha. Kuna M. Lepik tegeles kasutatud rehvide müügiga oma põhitöö kõrvalt, on ka usutav, et kõik temalt kasutatud rehve ostnud isikud ei tasunud talle rehvide eest ülekandega, vaid leidus ostjadki (eelkõige füüsilised isikud), kes tasusid sularahas. Viidatu annab selgituse, millisest allikast sularaha sissemaksed M. Lepiku kontole said tuleneda. Tunnistajad kinnitavad ka, et Marek Lepik on tegelenud intressiga raha laenamisega sõpradele. X3 on laenanud enda sõnul M. Lepikult raha ca 3 korral ning kuni 10 000 euro suurustes summades. Intress oli 4-5 % kuus. Kui tunnistaja konto oli arestitud, kandis M. Lepik laenuraha
- isikute kontole. Näitena on esitatud maksekorraldus ülekandega summas 8000 eurot Marek Lepiku poolt X selgitusega „X raha“ (tl 144). Kuna X on istungil öelnud, et raha laenas kuni paariks kuuks, et saab konkreetset tõendit kasutada kui kinnitust, et M. Lepik on raha laenamisega tegelenud, mitte, et M. Lepik oleks teeninud vastavalt laenult perioodil 2015 – 2017 tulu. Sama kinnituse annab ka X OÜle tehtud ülekanne 19.12.2013 (maksekorraldus tl 146), mis tunnistaja X5 kinnitusel oli laen temale (ütlused protokoll tl 163). Küll aga sai R. Kirsimäe enda sõnu laenu kasutada pikemal perioodil aasta või võis ka kaks olla. Võttis laenu mõneks kuuks, aga jäi pikemaks ajaks. Kokku oli lepitud aastases intressimääras 20 %. Tagasi maksis X laenu osade kaupa, mingit kannet ei olnud. Seega saab jääda 2015.a sisse X poolt M. Lepikule sularahas laenu tagastamine summas 10 000 eurot, millele lisandus vähemalt aastane intress 2000 euro ulatuses. X4 on saanud süüdistatavalt laenu enda sõnul kuni 15 korral. Tagasi on maksnud kas sularahas või ülekandega. Laenamised olid lühiajalised ning toimusid kuni 3 aastat tagasi, ehk seega ka perioodil 2015-
- M. Lepiku arvelt nähtub X sõnade kinnitamiseks ka mitmeid tehinguid osapoolte vahel. Nii on Marek Lepik teostanud X ülekande summas 200 eurot (tabel tl 96), Eerik Meistri poolt on tehtud Marek Lepikule ülekanne summas 1000 eurot (tl 104).
- Kokkuvõttes ei ole kohus isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena põhjal veendunud, et süüdlasele kuuluv, vara so Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefon iPhone 6 ja sularaha 332.86 eurot, pärinevad eeldatavalt varasematest kuritegudest. Tõendite põhjal jääb perioodi 2015-2017 X poolt M. Lepikult võetud ja sularahas tagasi makstud laen koos intressiga, so 10 000 + 2000 eurot. Arvele on tagasi kantud sõiduki ostuks hoitud raha 8000 eurot. Vastavad summad vähendavad juba iseenesest teadmata allikatest pärinevate sissetulekute 38 269,63 euro summat. Lisanduvad sularahas tehtud kasutatud rehvide tehingud (sh X, X6i ja X) ning muud intressiga laenude andmised- ja tagastused, näiteks X. Märkida tuleb, et võiks arvata, et justkui kõiki mitte deklareeritud tulusid võiks käsitleda isiku eelduslikult muudest kuritegudest saadud tuludena. Tegelikkuses see aga nii ei ole. Iga deklareerimata tulu, ei pruugi olla eelduslikult kuritegelik tulu. Kui tulu on saadud legaalse tegevusega aga saadud tulu on jäetud deklareerimata, siis tulu tekke allikas on legaalne, mitte kuritegelik. Eeltoodu põhjal vabastab kohus aresti alt ja tagastab Marek Lepikule Pärnu Maakohtu 31.08.2017 määrusega arestitud sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefoni iPhone 6 (hoiul Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) ja sularaha 332.86 eurot (kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole). - Pakend nr 1: 2 plastpudelit 0,5 l (hoiul Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) – hävitada kooskõlas
§ 126lg 3 p 4 kui väärtusetud asjad. 9
(10)1-18-4060 - Salvestised DVD ja CD plaatidel: 18.08.2017 asitõendi vaatlusprotokolli juurde nr 2, 01.09.2017 vara arestimise protokolli juurde nr 3, 07.09.2017 vaatlusprotokolli juurde nr 4, 14.09.2017 vaatlusprotokolli juurde - jätta kooskõlas
§ 126
lg 3 p 1 tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaaltoimikute materjalide juurde. Menetluskulud
§ 180
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista Marek Lepikult riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna:
§ 175
lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 168 eurot;
§ 175
lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 1266 eurot;
§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1250 eurot.
Kokku on menetluskulude summaks 2684 eurot.
§ 180
lg 3 alusel võimaldada Marek Lepikul menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates novembrist 2018.a kuni oktoobrini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades summas 223,67 eurot ning viimase osamakse suurus on 223,63 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik Teet Kurs rahvakohtunik Maarja Leht rahvakohtunik 10
(10)