4-19-539/15

4-19-539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-539 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Janar Siimanni väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2019 Apellant menetlusalune isik Janar Siimann (ik 39212202711, elukoht XXX; töökoht XXX) Kohtistungile ilmunud isikud menetlusalune isik Janar Siimann RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. veebruari 2019 otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Janar Siimanni apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2019 otsusega tunnistati Janar Siimann süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning teda karistati 8-päevase arestiga. J. Siimanni, kes viibib kriminaalmenetluses vahi all, kohustati ilmuma karistuse kandmiseks arestimajja koheselt pärast vahi alt vabanemist või vanglakaristuse ärakandmist. Otsusega mõistis kohus J. Siimannilt välja ka ekspertiisikulu 84 eurot. 1 4-19-539 Otsuse kohaselt valdas J. Siimann
8. detsembril 2018 kell 17.35 Tallinnas aadressil XXX ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet. Tema valdusest ära võetud kahes soonkinnisega kilekotis sisaldunud valge pulber kokku massiga 1,24 g sisaldas ekspertiisiakti kohaselt 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) ja metamfetamiini. Maakohtu istungil tunnistas J. Siimann end süüdi. Ta tunnistas, et arsti ettekirjutust tal ei olnud, ta on sõltlane ja tarvitab narkootikume juba kümme aastat. Täitemenetluses olevaid rahalisi nõudeid on tema vastu umbes 2 000 eurot. Tema sissetulek on 700-800 eurot kuus ja ta ei ole võlgnevusi tasunud. Kohtuväline menetleja taotles J. Siimannile karistuseks 8-päevast aresti, pidades võimalikuks selle asendamist üldkasuliku tööga. Kohus märkis, et arvestab karistuse mõistmisel toimepandud väärteo raskust ja laadi ning menetlusalust isikut. Karistusregistri andmete kohaselt on J. Siimanni varasemalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras ning talle mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks talle veel kord karistuseks rahatrahvi määrata. Kohtu hinnangul ei ole varasemad karistused mõjutanud J. Siimanni analoogilistest rikkumistest hoiduma ja ta on süütegude toimepanemist jätkanud. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks karistada J. Siimanni rahatrahviga ning leidis, et ainuvõimalik karistus on arest. Kuivõrd väärteoasjas on J. Siimann toime pannud ühe rikkumise, pidas maakohus kohaseks karistuseks 8 päeva aresti. VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis kohus J. Siimannilt menetluskuluna välja ka ekspertiisikulu 84 eurot.
9. Janar Siimann esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub talle otsusega mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga. Ta selgitas, et on varasemaid rahalisi karistusi täitnud nii nende maksmisega kui kandes aresti. Rahalisi karistusi on ta tasunud siiski vähem, kuna tal on kaks alaealist ülalpeetavat ja rahalised võimalused piiratud.
10. Ringkonnakohtu
11. märtsi 2019 istungil osales menetlusalune isik J. Siimann, kes jäi oma apellatsiooni juurde. Ta lisas, et ei pidanud aresti esmase karistusena õiglaseks ning leidis, et esmalt tuleks karistada üldkasuliku tööga, mida on vajadusel võimalik arestina täitmisele pöörata. Üldkasulikku tööd talle narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest enda sõnul varem määratud ei ole. J. Siimann pidas sõltlasena oluliseks ravile asumise võimalust. Kohtu küsimusele elukoha kohta selgitas J. Siimann, et tema elukoht pärast vabanemist on XXX. Tegemist on üürikorteriga, kus elab J. Siimanni elukaaslane. Üürilepingu sõlmis umbes kuu aega tagasi elukaaslane. Küsimusele varasema üldkasuliku töö tegemise kohta vastas J. Siimann kohtule, et
12. aasta märtsis kohaldatud ja hiljem täitmisele pööratud üldkasuliku tööd jõudis ta teha osaliselt. Menetlusaluse isiku sõnul pöörati tookord karistus täitmisele, kuna alustati uut süüteomenetlust ja üldkasulik töö jäi pooleli. 2 4-19-539 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Maakohtu otsuse tühistamine ja mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ei ole alust. J. Siimanni väärtegu ja tema isikuga seotud asjaolusid arvesse võttes on ringkonnakohtu hinnangul aresti mõistmine õigustatud.
14. Maakohus ei ole J. Siimanni arestiga karistamisel karistusõiguse normide vastu eksinud. NPALS § 151 lg 1 ei näe karistusena ette üldkasulikku tööd, vaid rahatrahvi ja aresti. Üldkasulik töö on KarS §-s 69 ettenähtud nn asenduskaristus, mida on võimalik kohaldada aresti asemel. Seega kohus karistust kohaldades mõistabki esmalt aresti ja seejärel hindab, kas on alust asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Kohtul ei ole kohustust iga kord põhjendada otsuses, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga.
15. Kohtul on põhjust asendada arest üldkasuliku tööga siis, kui tal on alust arvata, et ka üldkasulik töö täidaks karistuse eesmärgid. Muuhulgas tähendab see, et kohus peab hindama, kui tõenäoline on, et süüdlane jätkab rikkumiste toimepanemist. Samuti peab kohus hindama, kas (ja kui suur) on oht, et isik jätab üldkasuliku töö tegemata. Kohtukolleegium leiab, et praegusel juhul on mõlemas punktis asjaolusid, mis räägivad aresti üldkasuliku tööga asendamise kahjuks. Karistusregistri väljavõtte andmetel on J. Siimannil kolm kehtivat karistust NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest. J. Siimann tunnistab, et tal on narkosõltuvus. Seega on alust karta, et J. Siimann jätkab uute samalaadsete tegude toimepanemist. Lisaks leidub toimikus andmeid, mis näitavad probleeme üldkasuliku töö täitmisega. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on
16. märtsil 2017 asendatud J. Siimanni karistus 15 tunni üldkasuliku tööga.
17. novembril 2017 on üldkasuliku tööga asendatud arest KarS § 69 lg-te 6 ja 7 alusel täitmisele pööratud. J. Siimanni sõnul tegi ta tookord üldkasulikku tööd osaliselt, kuid arest pöörati täitmisele uue süüte toimepanemise tõttu. See tähendab, et vaatamata karistuse asendamisele üldkasuliku tööga, jätkas J. Siimann süütegude toimepanemist ning üldkasuliku töö tegemine ebaõnnestus. Tähelepanu väärib seegi, et väärteotoimikus oleva Harju Maakohtu
18. jaanuaril 2019 kriminaalasjas nr 1-18-4576 tehtud määruse andmetel oli J. Siimann kriminaalasjas tagaotsitav, ta vahetas pidevalt elukohti ning elas tuttavate juures (tl. 21). Ka väärteomenetluses koostatud dokumentides ja karistusregistri väljavõttes on J. Siimannil erinevad elukoha aadressid: väärteomenetluses koostatud dokumentides on J. Siimanni elukohaks märgitud XXX (tl 1, 2, 26), karistusregistri väljavõttes aga XXX (tl 12). Ringkonnakohtu istungil nimetas J. Siimann oma elukoha aadressiks XXX. Elukoha pideva vahetumise puhul puudub kindlus, et otsuse täitmise ajal on üldse võimalik süüdlasega ühendust saada.
19. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et üldkasuliku töö määramine pole J. Siimanni puhul võimalik ning maakohus on põhjendatult mõistnud talle karistuseks aresti. 3 4-19-539 Tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4