Obsah (4)

§ 477§ 173§ 174§ 172

2-18-18106 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 19.märts 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-18106 Tsiviilasi A. F.i kaebus kohtutäitur Kris

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477lg 5).

Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. A. F. esitas 20.09.2018 ja 25.09.2018 e-kirjadega kohtutäiturile avaldused paludes vabastada aresti alt seaduses ettenähtud miinimumi ja tagastada tema pangakontolt 20 ja 21.09.2018 kinnipeetud 220 eurot lasteraha (tl 10-12, 16-21). Kohtutäitur teavitas avaldajat 27.09.2018 e-kirjaga, et avaldaja pangakontole on jäetud mittearestitav miinimum talle ja kolmele ülalpeetavale (500 + 3x166 eurot) ning, et pangast kinnipeetud summade tagastamiseks puudub alus (tl 16). 3 2-18-18106
2. A. F. esitas 03.10.2018 kohtutäiturile kaebuse, põhjendusel, et kohtutäitur on sissetulekute hulka arvestanud peretoetused ja riigipoolse menetlusaegse elatisabi, mis ei kuulu kaebajale vaid tema ülalpeetavatele. Kaebuse esitaja palus kõik ebaõiglaselt kinnipeetud summad tagastada. Kohtutäitur teatas 06.10.2018 kaebuse esitajale, et kaebus on allkirjastamata. Kohtutäitur kinnitas digitaalselt allkirjastatud kaebuse kättesaamist 08.10.
3. (tl 31). Kohtutäitur jättis 21.11.2018.a otsusega kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, leides, et kaebus on alusetu ja kaebaja ei ole kinni pidanud kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtajast.
4. Kohus leiab, et A. F. on kohtutäiturile esitanud kaebuse 03.10.2018, so TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega järgides. Kohtutäiturimäärustiku § 15 lg 3 kohaselt, kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kohtutäitur teavitas avaldajat sellest, et kaebusele tuleb lisada digitaalne allkiri, 06.11.2018 ning allkirjastatud kaebus oli esitatud 07.11.
5. Kuna avaldaja kõrvaldas 07.11.2018 varem esitatud kaebuse puuduse, on kohtutäitur 03.10.2018 esitatud kaebuse jätnud põhjendamatult sisuliselt läbi vaatamata. Ka ei anna asjaolu, et kohtutäitur on pidanud kaebust põhjendamatuks, alust seda läbi vaatamata jätta, vaid ka sel juhul oleks kohtutäitur pidanud kaebuse sisuliselt lahendama. Kuna kohtutäitur on põhjendamatult jätnud kaebuse läbi vaatamata, tühistab kohus kohtutäituri 21.11.2018.a otsuse ja kohustab kohtutäiturit A. F.i 03.10.2018.a kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
6. Kuigi kohus saadab kaebuse kohtutäiturile uueks lahendamiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1110-16; 04.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08) asunud seisukohale, et kohtutäitur saab TMS § 130 jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab. Kui võlgniku avalduses esitatud andmed annavad alust osa sissetulekust aresti alt vabastada, peab kohtutäitur TMS § 133 lg 1 teise lause alusel seda tegema kolme tööpäeva jooksul. Seega on võlgniku käsutuses tõhus õiguskaitsevõimalus, et oma õigusi kaitsta. Asjas on tuvastatud, et avaldaja sai 20.09.2018 arestimisest teada 20.09.2018 ning esitas samal päeval avalduse kohtutäiturile (tl 10-12). Samas ei viita avaldaja oma avalduses sellele, et kohtutäitur on arestinud sissetuleku (elatisabi), millele ei saa sissenõuet pöörata, vaid nõudnud talle mittearestitava miinimumi jätmist (mis oli avaldajale jäetud juba juulis 2018). Seetõttu leiab kohus, et võlgnik ei ole 20.09.2018 sõnaselgelt kohtutäiturit ebaõigest konto arestimisest teavitanud. Menetluskulud
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

4 2-18-18106

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (

§ 172lg 10).

Menetluskulud jäävad kohtutäitur Kristel Maalmani kanda. Kohus leiab, et avaldaja tasutud riigilõiv tuleb jätta kohtutäituri kanda. Kuna menetlusosalised teisi menetluskulusid esitanud ei ole, järeldab kohus, et menetlusosalistel rohkem menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5