KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4197 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vang

§ 180lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 172,80 eurot riigi kanda.

1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja erakorralise ettekande sisu Viru Maakohtu 17.05.2018 kohtuotsusega nr 1-18-4197 tunnistati M-L A süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. M-L A tunnistati süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti M-L A liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud 25 päeva vangistust võrra ja M-L A liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 25 päeva vangistust. M-L A vahistati istungisaalis ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 17.05.

1. Harju Maakohtu 30.01.2019 määrusega nr 1-18-4197 vabastati M-L A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.10.2019 ning ta määrati selleks tähtajaks Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 76 lg 5 alusel allutati M-L A katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli ajal kohaldatakse M-L A suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2,4 järgmised kohustused: 1) viibida xxxx 2018/2019 õppeaastal; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. M-L Ale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestatakse alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 15.02.
2. Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnikult Liisi Lillemets-Koppenilt saabus kohtule 13.03.2019 erakorraline ettekanne M-L Ale mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et M-L A on rikkunud kohustust viibida xxxx 2018/2019 õppeaastal. 05.03.2019 saabus xxxx sotsiaalpedagoogilt P P e-kiri selle kohta, et M-L A lõhkus 04.03.2019 koos kahe tüdrukuga õpilase toa akna ning nad lahkusid kell 19.30 omavoliliselt koolist. Õpilased tulid ise kooli 2 05.03.2019 kell 01.
3. M-L A lahkus 05.03.2019 kell 08.00 katkise akna kaudu kooli ruumidest, kuid saadi järelevalve spetsialistide poolt 10 minuti jooksul kätte. Lisaks on xxxx tõsiseks probleemiks M-L A käitumine, millega ta ohustab nii ennast, teisi kooli õpilasi kui ka kooli töötajaid. M-L Ale anti 13.03.2019 võimalus rikkumise kohta anda kirjalik seletus, kuid ta keeldus sellest. Suulises seletuses rääkis M-L A, et lahkus tõesti koolist omavoliliselt, sest tahtis välja saada, kuid tuli ise kooli tagasi, sest käsi veritses. Esmakohtumine M-L Aga toimus 21.02.2018, mil talle selgitati tema õigusi ja kohustusi ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Õigused ja kohustused on olnud talle arusaadavad, seda on M-L A kinnitanud oma allkirjaga. M-L A vabanes vangistusest 15.02.
4. Katseaja jooksul on M-L Aga jõutud kohtuda 4 korda. Esimene info M-L A poolt toimepandud rikkumise kohta saabus 18.03.2019, kui xxxx sotsiaalpedagoog edastas info, et M-L A pani 17.02.2019 koolis toime kehalise väärkohtlemise kaasõpilase vastu. 22.02.2019 Politsei- ja Piirivalveameti vastusest järelepäringule nähtub, et antud juhtumi osas on 17.02.2019 alustatud menetlust kriminaalasjas nr 19259000117 KarS § 121 lg 1 tunnustel. 11.03.2019 saabus e-kiri xxxx sotsiaalpedagoogilt, millest nähtub, et 10.03.2019 kella 19.45 ajal läks M-L A oma toast rühma ruumi pabertopsiga ja viskas kaasõpilase suunas vedeliku, kus sees oli arvatavasti atsetoon ja uriin. Kaasõpilane jooksis ruttu silmi pesema, kuna silmad hakkasid kipitama ja vett jooksma. Lisaks sellele 11.03.2019 kell 14.50 sõimas M-L A roppude sõnadega järelevalve koordinaatorit ning ründas füüsiliselt. Järelevalve koordinaator sai jalalöögi näopiirkonda. Antud juhtumi lahendamisse sekkus ka politsei. 12.03.2019 saabunud e-kirjas teavitatakse, et 11.03.2019 õhtul kell 20.45-20.55 juhtus M-L A ja rühmakaaslase vahel intsident, kus M-L A koputas rühmakaaslase uksele ja kui uks lahti tehti, siis viskas M-L A rühmakaaslasele vedelikku näkku. Alguses väitis ta, et vedelik oli vee ja šampooni segu, kuid hiljem tunnistas, et tegemist oli uriiniga. Vestlustes kriminaalhooldusametnikuga tunnistab M-L A kõiki toimepandud rikkumisi, kuid leiab neile alati enda jaoks sobivad vabandused ja põhjendused. Suuremat kahetsust toimepandud rikkumiste osas üles ei näita, pigem püüab näha süüd teiste provotseerivas käitumises. 13.03.2019 saabus kriminaalhooldusametnikule xxxx direktori P V e-kiri, millest nähtub järgnev. Xxxx saabus 15.02.2019 ennetähtaegselt vanglast vabastatud M-L A, kes oli suunatud neile eelnevalt KLAT teenusele tsiviilkohtu kaudu kuni tema täisealiseks saamiseni 05.08.2019, kuna nende asutus osutus tol hetkel neiule ainuvõimalikuks alternatiiviks ja elupaigaks. Märkimist väärib siinjuures, et varasemalt on olnud Justiitsiministeeriumiga kokkulepe, et eelneva vanglakogemusega noori nende asutusse ei saadeta. Alternatiivi puudumisel tulid nad siiski vastu ja olid valmis M-L Aga veel proovima, sest koju, kus M-L A varem elas, ei olnud teda ülejäänud pere turvalisuse tagamise nimel võimalik saata. Tänaseks on M-L A olnud neil vanglajärgselt vähem kui 1 kuu, kuid selle jooksul on selge, et nemad sellele neiule piisavalt head (KLAT) teenust osutada ja tema käitumist ohjata ei suuda. M-L A on oma täiesti ettearvamatu käitumisega ohtlik nii endale (lõikumised) kui ka teistele nende õpilastele ning ka töötajaile. Tema tegevusse on lisandunud vanglast õpitud uus käitumine – uriini viskamine 3 teistele näkku. Neil ei ole võimalik M-L At eraldi elama paigutada, pole füüsilist ruumi ega lisapersonali, mida ühe lapse eraldi hoidmisel peaks rakendama ca 5 ametikohta. Ja neid inimesi, kes M-L Aga 1:1 oleks valmis töötama, ei ole ilmselt kerge leida. Praeguses rühmas on osutunud üks nõrgem õpilane kiusatavaks, keda on M-L A eest keeruline kaitsta, keda pole võimalik mujale elama paigutada ja ometi peavad nad ka tema turvalisuse tagama. Kuna M-L A puhul rakendatakse ennetähtaegse vabanemise korral ka käitumiskontrolli, siis leitakse, et M-L A omavoliline lahkumine läbi akna, jopede ja mobiili vargused, töötaja löömine jms on need teod, mis näitavad, et alaealise vabastamine ennetähtaegselt paraku ei muutnud tema väljakujunenud käitumismustrit ja täna kahjuks ei ole Eestis olemas teenust, mis tagaks neiul nö vabaduse ning temaga kokku puutuvatele inimestele turvalisuse. Nad teevad ettepaneku, et M-L A juhtum väga kiiresti üle vaadatakse ning ümber vaadatakse otsus tema ennetähtaegse vabanemise osas. Nad loodavad, et see ümbervaatamise periood on võimalikult lühike, et ära hoida suure tõenäosusega lisanduvaid kahjusid. Täpsem ülevaade M-L A poolt xxxx toimepandud rikkumiste kohta on lisatud erakorralisele ettekandele. Vanemkriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata sellega, et M-L A on jätkanud oma varasema käitumismustri kordamist. Oma käitumisega ohustab ta nii iseennast, temaga koos koolis viibivaid kaasõpilasi kui ka kooli personali. Vanemkriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde pöörata M-L Ale mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, lisades, et hooldusalust ei ole kirjalikult hoiatatud ja uute rikkumiste kohta temal infot ei ole. Kriminaalhooldusalune M-L A kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud vastavad tõele. Ta käis 15.03.2019 Tartus psühhiaatri juures ning saab nüüd raviks tablette ja kohtub psühholoogiga, kellega on juba 4 kohtumist toimunud. Sellest tulenevalt ta uusi rikkumisi ei ole enam toime pannud. Vanglast ei saadetud pabereid ära, mistõttu kool ei teadnud, mis tablette ta tarvitas. M-L A ei nõustunud vanemkriminaalhooldusametniku ettepanekuga pöörata temale mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Ta lubas edaspidi rikkumisi enam mitte toime panna. Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk märkis kohtuistungil, alates 15.03.2019 saab M-L A õiget ja asjakohast ravi ning võib uskuda, et ta rikkumisi enam toime ei pane. Erakorralises ettekandes toodud tõsised rikkumised tuleb eraldi menetlustes lahendada ja neid ei saa arvesse võtta, kuid need iseloomustavad M-L At. Tuleb arvestada M-L A tervislikku seisundit, et ta on saanud ravi ja lubab rikkumisi enam mitte toime panna. Lisaks väärib märkimist, et esimeselt rikkumiselt tuli ta ise vabatahtlikult kooli tagasi. Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata ja kaitsjatasu riigi kanda, kuna M-L A on alaealine. Kohtumääruse põhjendused

§ 427

lg 2 sätestab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 3 kohaselt vaatab täitmiskohtunik kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 4 KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni erakorraline ettekanne M-L Ale mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest M-L A on rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks kohtu poolt määratud kohustust viibida xxxx 2018/2019 õppeaastal. Pärnu Maakohtu 21.12.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-18-12614 kohaselt tuli M-L A paigutada alates vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisest kinnisesse lasteasutusse, st xxxx, 2018/2019 õppeaastaks. 05.03.2019 saabus xxxx sotsiaalpedagoogilt P P e-kiri selle kohta, et M-L A lõhkus 04.03.2019 koos kahe tüdrukuga õpilase toa akna ning nad lahkusid kell 19.30 omavoliliselt koolist. Õpilased tulid ise kooli 05.03.2019 kell 01.45. M-L A lahkus 05.03.2019 kell 08.00 katkise akna kaudu kooli ruumidest, kuid saadi järelevalve spetsialistide poolt 10 minuti jooksul kätte. M-L A on oma rikkumisi tunnistanud. Tegemist on kohtule esitatud esimese erakorralise ettekandega, varem ei ole kriminaalhooldusametnik hooldusalust kirjalikult hoiatanud. Kuna tegemist on M-L A esmakordsete rikkumistega, samuti arvestades seda, et esimeselt rikkumiselt tuli ta ise vabatahtlikult kooli tagasi ja xxxx eemal viibitud aeg jäi rikkumiste puhul suhteliselt lühikeseks, tuleb kohtu arvates jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ja M-L Ale mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramata. Alaealise kriminaalhooldusaluse M-L A vanglasse tagasi saatmine eeltoodud rikkumiste eest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega proportsionaalne meede. M-L A saab tulenevalt oma tervislikust seisundist alates 15.03.2019 vajalikku ravi ning ta on lubanud, et ta rikkumisi enam toime ei pane. Mis puutub erakorralises ettekandes ja selle lisas toodud arvukatesse muudesse M-L A poolt väidetavalt toimepandud rikkumistesse, siis neid menetletakse eraldiseisvates menetlustes ning neile rikkumistele ei saa kohus käesolevas menetluses omapoolset hinnangut anda. Kohtuistungil osales alaealise süüdimõistetu M-L A kaitsjana v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 172,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 180lg 3 kohaselt jätab kohus kaitsjatasu summas 172,80 eurot tervikuna riigi kanda. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus Kar

S § 76 lg 7;

§ 387, 427, 432.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5