Obsah (7)

§ 44§ 121§ 37§ 45§ 38§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-23 Haldusasi H. E. S OMA OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 23.1

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. H. E. S OMA OÜ (HES) esitas 04.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 23.11.2018 kontrollakti nr 10-131-18/112 tühistamiseks. Nimetatud kontrollakti kohaselt on VTA kontrolli eesmärgiks olnud põllumajanduslooma pidaja nõuetele vastavuse kontroll (karja kontroll; loomade identifitseerimine ja registreerimine). Kontrollaktis on tuvastatud, et HES-i seaduslik esindaja R. Saks ei ole nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist võimaldanud ning seega vormistatakse CCS süsteemis aruanne kontrolli mitteteostamise kohta. Samuti on kontrollaktis märgitud, et HES-ile ettekirjutusi ei tehta ning sunnivahendit ei rakendata. Kaebuse kohaselt on kaebaja võimaldanud VTA ametnikul kontrolli läbiviimist ning seega tugineb kontrollakt valedele asjaoludele ja on õigusvastane.
2. Kohus jättis 17.01.2019 määrusega HES-i kaebuse käiguta ning andis 15-päevase tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, kaebuse nõude täpsustamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ning riigilõivu 15 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete kohtule esitamiseks.
3. HES vastas 20.02.2019 kohtule, et tal ei ole võimalik kaebust digitaalselt allkirjastada. Samuti teatas HES kohtule seda, et ta vaidlustab VTA 23.11.2018 kontrollakti eelkõige seetõttu, et sellest kaasnevad kaebajale negatiivsed tagajärjed Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt makstavate toetuste määramisel. See kontrollakt on aluseks PRIA toetuste otsuste langetamisel. Lisaks võib nimetatud kontrollakt olla aluseks mitme toetuse üle otsuse tegemisel. HES tasus kaebuse esitamise eest ka 15 euro suuruse riigilõivu. 3-19-23 KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus seondub isiku subjektiivsete õiguste rikkumise ja nende kaitsmisega. 5. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub kaebajal kohtusse pöördumiseks ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 2 p-i 1 alusel tagastada.

6. Kohus jättis kaebuse 17.01.2019 määrusega käiguta. Kohus selgitas, et VTA 23.11.2018 kontrollakti näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga ning seetõttu ei saa nõuda selle tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

Kohus jääb viidatud määruses esitatud seisukoha juurde. Nimelt ei ole kõnealuse kontrollaktiga kaebajale tehtud ettekirjutusi, vaid on üksnes tuvastatud, et kaebaja ei võimaldanud VTA-l viia läbi nõuetele vastavuse kontrolli. Kaebusest ega ka kaebuse täpsustusest ei nähtu ka seda, et vaidlustatud VTA kontrollakti alusel oleks kaebaja osas tehtud toiminguid või antud haldusakte. 7. Kohus selgitas 17.01.2019 määruses ka seda, et kuna VTA kontrollakti näol on tegemist menetlustoiminguga, siis on võimalik nõuda selle õigusvastasuse kindlakstegemist (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja ei ole oma 20.02.2019 kaebuse täpsustuses selgesõnaliselt nõudnud kontrollakti õigusvastasuse kindlakstegemist / tuvastamist. Samas leiab kohus, et käesoleva kohtuasja materjalide põhjal on ilmne, et vaidlustatud menetlustoiming ei riku iseseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist

§ 45lg 3 mõttes.

Sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigust kaebuses esitatud menetlustoimingut iseseisvalt vaidlustada. 8. Kohus selgitab, et

-is on tuvastamiskaebuse esitamisele seatud piirangud. Nimelt on isikul õigus esitada halduskohtusse tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ning kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamisvõi kohustamisnõue (

§ 45lg 2).

Kaebaja selgitas, et VTA kontrollakti vaidlustamise põhjuseks on eelkõige see, et sellest kaasnevad talle negatiivsed tagajärjed PRIA menetlustes toetuste määramisel. Seda, millistes konkreetsetes PRIA menetlustes võib kõnealune kontrollakt mõju omada, kaebaja ei selgitanud. Samas on kohus seisukohal, et juhul, kui kõnealune kontrollakt tõepoolest omab negatiivset mõju PRIA poolt toetuste andmise otsustamisel, siis on kaebajal võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta vastavas PRIA menetluses, sh vaidlustada menetluse tulemusena antav haldusakt (nt PRIA toetuse andmata jätmise otsus), esitades selle raames vastuväited ka VTA menetlustoimingule / kontrollaktile. Kaebajal on ühtlasi võimalik nõuda VTA-lt nõuetele vastavuse kontrolli (täiendavat) läbiviimist ning sellest keeldumise korral pöörduda kohustamisnõudega kohtusse (

§ 37lg 2 p 2 ja riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1 ja 3).

9. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebaja kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Seega ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) kaebajale tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 2