Obsah (5)

§ 620§ 76§ 100§ 630§ 631

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 4.märts 2019.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-115193 Tsiviilasi Osaühing Vaiknur

§ 620

lg 1) kostja ees ja hea usu põhimõttest tulenevalt kostjat teavitama asjaolust, et hageja esindaja ei esinda teda enam otseselt pärimisasjas vaid 8 2-18-115193 järgmise vahendaja ees. Samasugune teavitamiskohustus oleks hageja esindaja olnud ka siis, kui tõepoolest oleks selgunud, et Suurbritannia pärimisseadused ei võimalda hageja esindajal kostjat BVD ees esindada ning nimetatud ainuesindusõigus on üksnes VAO-

1. Hageja esindaja ei vaevunud aga vastavat infot kostjaga jagama. ' Hageja esindaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et ainuke tegevus mida hageja esindaja kostja esindamisel sisuliselt tegi, oli 18.09.2017 VAO-le järgmise info edastamine: kostja isik, sugulusaste ja volikiri kostja esindamiseks. Seejuures omas VAO jaoks tähtust üksnes volikiri kostja esindamiseks kuna VAO oli kostjaga isiku ja sugulusastmega kursis juba enne seda, kui hageja esindaja ja kostja lepingu sõlmisid. Nimelt nähtub hageja esindaja poolt kohtule esitatud seisukoha punkti D esimesest lauses ja hageja esindaja poolt kohtule esitatud e-kirja 05.04.2016 esimesest lõigust, et VAO võttis kõigi U Lu sugulastega, sealjuures ka kostjaga, ühendust samaaegselt hageja esindajaga ja ilma hageja esindaja vahenduseta. Eeltoodust on selge, et ilma hageja esindajata oleks kostja saanud pärandi kätte ka siis, kui ta oleks andnud vastava volituse otse VAO-le. Viimane oleks seda ilmtingimata ka ise küsinud, kuna kostja isik ja kontaktandmed olid VAO-1 olemas. U Lu sugulasi esindas BVD ees ainult VAO, mis selgus alles pärandiosa väljamaksmisel, kuna väljamakse tuli otse VAO-lt. Seejuures arvestati pärandiosa väljamakselt kostjale maha VAO kulud summas 1891,06 EUR. Kostja, mõistes oma eksimust hageja esindajaga lepingu sõlmimisel peale VAO poolt toimunud pärandiosa väljamakset, esitas hageja esindajale nõuetekohase lepingu tühistamise avalduse 29.01.
2. kooskõlas TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2-ga ja TsÜS § 98 lg 1-ga. Hageja esindaja pidi mõistma, et tegeleb lepingu täitmisel halvas usus ning tema tegevused mängisid pärandi administreerimisel marginaalset rolli. Eeltoodust nähtuvad asjaolud, et kui kostja keeldus hageja arvet tasumast, oli hageja esindaja nõus viivitamata lepingujärgset tasu kuni 50% vähendama. Mis puudutab küsimust, miks hageja esindaja otsustas oma tegevuses suunda muuta ning kostjat ja teisi sugulasi teise vahendaja ees esindada, siis kostja leiab, et hageja esindaja mõistis VAOga suheldes ja BVD-le taotlust esitades, et VAO esindab juba mitut sugulast kellega oli leping ka hageja esindajal endal ning VAO oli jõudnud nende suhtes teha BVD-le taotluse enne hageja esindajat. Hageja esindaja motiiv kostjat BVD ees mitte esindada vaid esindada kõiki temaga lepingu sõlminud sugulasi BVD ees tulenes hageja esindaja omakasupüüdlikusest, kuna hageja esindaja mõistis, et niiviisi on tal võimalik teenida pärandiosadelt rohkem vaheltkasu. Kostja taotleb kohtult jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA 24.01.2019 VASTUSE OSAS.
3. Hageja leiab, et kostja väitega, et vahendajate kasutamine pärandi taotlemisel pole vajalik, saab nõustuda. Vahendajate kasutamine on vajalik vaid väga üksikutes situatsioonides. Transpordi vahendajat (nt ühistransporti) pole vaja kasutada, vaid võib käia jalgsi. Leiba võib küpsetada ning riideid õmmelda ise jne. Paraku suure osa asju, milles pädevus puudub, teevad kõik inimesed vahendajate kaudu, nii ka antud asjas, kui kostja ehk pärija otsustas asjaajamise anda esindajale. Hageja peab vajalikuks selgitada, et kui administreerimine on BVD poolt üle antud, pole võimalik enam BVD-le teise isiku poolt taotlust esitada. Sinnani on see võimalik ja taotluse administreerimiseks hageja esitas ning sai vastuse (hageja 06.01.2019 vastuse tõendid B1-B4 ja D), kuid suheldes VAOga selgus, et administreerimistaotluse on ka nemad juba esitanud (hageja 06.01.2019 vastuse tõend F). Administeerimiseks aga ei saa BVD kahte esindajat määrata. Teavitamine toimus muuhulgas telefoni teel, nagu on märgitud. Seega pole võimalik telefonivestluse puhul väita, mida hageja kostjale selgitas ja mida mitte ning seda ei ürita ka hageja siinkohal teha. Leping sõlmiti

nõudeid täites ning kostjal oli alati võimalus küsida 9 2-18-115193 lisaküsimusi ning loobuda lepingust enne oma pärandiosa kätte saamist (mis toimus 21 kuud pärast lepingu sõlmimist). Kostja teatas lepingu üles ütlemisest hagejale aga 12 päeva pärast raha kätte saamist. Raha kätte saamise hetkel oli tal juba tekkinud sõlmitud lepingu järgi kohustus hageja teenuse eest tasuda. Vastuses on öeldud, et leping kostjaga sõlmiti 08.04.2016, kuid hageja esitas BVD-le taotluse juba 06.04.

1. Nagu hageja oma 06.01.2019 vastuse punktis B kirjutab (ja mida tõendab sellele lisatud tõend A), oli 05.04.2016 suuline nõusolek kostjalt tema esindamiseks juba saadud. Hageja selgitab, et VAO esindas BVD ees vaid ühte sugulast - H M, nagu selgub ka hageja 06.01.2019 vastuse tõendist K
2. Ühtegi teist sugulast ta BVD ees ei esindanud. Hageja tegevuse olulisusena rõhutab hageja veelkord juba hagiavalduses välja toodud kontrollimomenti VAO tegevuse üle, kuna VAO varasema pärandijaotuse praktika tulemusena oleks kostja saanud väiksema osa pärandist, kui ta sai pärast seda, mil hageja esindaja juhtis VAO tähelepanu pärimisreeglite ekslikule tõlgendamisele. Asjaolu, et hageja oli nõus oma teenustasu vähendama, selgitab hageja esindaja sellega, et hageja oli ühe kõige suurema pärandiosa saaja (1/14 pärandist) võrreldes teiste pärijatega, kellest mõni sai temaga võrreldes suurusjärgu võrra vähem (1/140). Hageja tegevus kõikide pärijatega oli aga töö mõttes võrdne. Edasiste vaidluste välistamiseks ning asja lõpetamiseks pakkuski hageja teenustasu vähendamist. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Asja materjalidest nähtuvalt kostja allkirjastas 08.04.2016 käsunduslepingu, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et F. Puss kohustub teavitama käsundiandjat tema õigusest pärida osa tema sugulase U Lu varast, taotlema vajalikke tõendeid, mis on vajalikud pärandi taotlemiseks ning suguluse tõestamiseks, nõutama pärandi hooldajalt pärandi taotlemiseks vajalikku dokumentatsiooni ning edastama selle käsundiandjale, edastama käsundiandja pärandiosa taotlemiseks vajalikud dokumendid pärandi hooldajale, võimalusel taotlema pärandi administreerimist, kandma pärandi taotlemiseks vajalikud kulud, täitma nimetatud kohustused 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kui käsundiandja täidab õigeaegselt kohustuse volitada käsundisaajat pärandi taotlemisel ning pärandiosa kättesaamisel maksab 21 päeva jooksul 16% käsundiandjale laekunud rahast OÜ Vaiknurme esitatud arve alusel. Käsunduslepingu p 3 kohaselt ei pea pärijad kompenseerima mingeid kulutusi väljaminekute ja kulutatud aja eest kui pärijad ei saa käsundisaaja toimingute tulemusena osa pärandaja pärandist. Kostja on andnud F. Pussile volikirja pärandiasja ajamisel.
5. 23.09.2017 saatis pärandi hooldajaks määratud kolmas isik I. Mahhov pärijatele, sh kostjale kirja pärandiosade väljamaksmise kohta. Kostjale on pärandiosa välja makstud 17.01.
6. 29.01.2018 teatas kostja hageja esindajale e-kirjaga käsunduslepingu tühistamisest („Otsustasime Teiega sõlmitud lepingu üles öelda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse b 92 järgi, kuna Te ei täitnud meiega sõlmitud lepingu kohustusi“).
7. Kostja on vastuses hagile märkinud, et sõlmis käsunduslepingu hageja esindajaga, kuna õde usaldas hageja esindajat rohkem. Samuti on kostja on vastuses hagile väitnud, et Mahhov helistas peale seda, kui kostjale oli helistanud hageja esindaja ning rääkis samuti pärandusest Inglismaalt. Seega kostja pidi olema teadlik, et pärimisasjaga tegeleb ka I. Mahhov ning kostja on selgitanud, et sõlmis lepingu hageja esindajaga, kuna usaldas teda rohkem kui I. Mahhovit. 24.01.2019 esitatud seisukohas leiab kostja, et hageja esindaja poolt kostjale saadetud teavitus ei sisaldanud infot, mida hageja esindaja oleks hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud lepingu 10 2-18-115193 sõlmimiseks kostjale esitama. Teavitusest nähtub üksnes a) et hageja esindajal on vaja kostja volitust, b) eelduslik pärandi suurus ja c) küsimusi teiste lahkunu sugulaste kohta. Kostja 24.01.2019 seisukohast nähtuvalt oli kostja lepingu sõlmimisel eksimuses ning sarnane mõistlik isik ei oleks asjaoludega kursis olles allkirjastanud lepingut esindamiseks Suurbritannia pärimisasjas.
8. Võlaõigusseaduse (

) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõike 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lõike esimese lause kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus leiab, et kostja seisukoht on vastuoluline. Ühest küljest leiab kostja, et pärandiosa taotlemiseks ei olnud üldse vaja esindajat. Samas on kostja maksekäsumenetluses esitatud vastuväites seisukohal, et kostjal kui 70 aastasel pensionäril puuduvad eriteadmised Suurbritannia pärimisasjadest ning nendega seotut toimingutest. Kohtule jääb samuti arusaamatuks, milles kostja eksimus seisnes. Kostja teatas lepingu tühistamisest peale seda, kui pärand oli talle välja makstud ning kostja oli andnud vabastuskirja pärandiosaga seotud kulude väljamaksmiseks kolmandale isikule. Kohus asub seisukohale, et kostja väide, et käsundusleping on tühine eksimuse tõttu, ei saa olla kostja esitatud faktiliste asjaolude järgi õige. Poolte vahel sõlmitud käsundusleping on kehtiv.
2. Hageja esindaja on selgitanud oma tegevust käsunduslepingu sõlmimisel ning täitmisel. Hageja esindaja on selgitanud, et kuna kostjale 31.03.2016 saadetud käsunduslepingusse oli sattunud vale sünniaeg, saatis F. Puss 05.04.2016 lepingu parandatud andmetega, kuna suuliselt oli kostjaga kokkulepe, et võib saata kirjad naabruses elavatele õdedele koos. Kirjas kirjutas F. Puss: "Aitäh suulise kokkuleppe eest U Lu pärimisasjas koostööd teha! Palun vabandust, et varem A Tle saadetud lepingusse oli sattunud vale sünniaeg. Parandasin sünniaja ning lisasin punkti 2.2.2 ka arve esitaja nime ning selle, et tegu ei ole käibemaksukohustuslasega. Lepingus asendasin ka lepingupoole nime, mis korduvalt esines, sõnaga „käsundiandja“, et ei tekiks nimede mitmekordsel asendamisel paljude lepingute ettevalmistamisel ühtegi viga. Muid muudatusi ei teinud." Sellele sai F. Puss vastuse (allkirjastatud lepingu) posti teel, mille kättesaamisest teatas kostjale e-postiga 11.04.
4. Kostja ei ole nimetatud asjaolule ka vastu vaielnud ning toimiku materjalidest nähtub nii kostja poolt allkirjastatud käsundusleping kui ka hageja saadetud e-kiri.
5. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 06.04.2016 saatis F. Puss Inglismaal Treasury Solicitorile, kes U Lu pärandi avanemisest kuulutas, e-kirja, kus teatas, et esindab osasid U Lu pärijaid ning lisas dokumentidena U Lu sugupuu, ühe pärija volikirja ning väljavõtte kirikuraamatust. F. Puss küsis juhendeid edasiste asjaajamise kohta. Vastuse sai F. Puss epostiga, kus öeldi, et kirjast ei selgu sugulus pärandajaga ning soovitati esitada veelgi lihtsam sugupuu sugulussuhte näitamiseks. 11 2-18-115193 Hageja esindaja on pidanud e-kirjavahetust I. Mahhoviga. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et 05.04.2016 on saatnud hageja esindaja e-kirja I. Mahhovile seoses U. Lepiku pärimisasjaga. Samuti on hageja esindaja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et F. Puss teatas I.. Mahhovile 05.06.2016 e-kirjaga, keda ta antud asjas esindab ning küsis, kas Mahhov on teinud taotluse pärandi administreerimiseks, 24.09.20116 e-kirjaga, kas võib oma klientide andmed ja volikirjad talle kui pärandi administraatorile juba ära saata, 15.-16.09.2017 e-kirjaga teatas, et edastab andmeid pärijate suguluse kohta pärandajaga. 18.09.2016 kirjavahetusest nähtub, et F. Puss saatis sugulussuhete andmed ning igaühe pärandiosa ja volikirjad. Hageja esindaja on selgitanud, et kostja oleks Mahhovi poolt kasutatud jaotuse järgi saanud väiksema osa pärandist (9627,24 eurot, nüüd sai aga 15 128,52 eurot). Seetõttu oli vajalik kontrollida Mahhovi jagamise vastavust Inglismaa pärimisreeglitele. 18.-23.09.2017 kirjavahetusest nähtuvalt on hageja esindaja saatnud teate U Lu pärandi jaotamise kohta O Va küsimuses. Hageja esindaja selgituste kohaselt on ka kõikide teiste pärijate õigustega tegelemine osa kostja pärimisõigusega tegelemisest, kuna pärandisumma täpne jaotamine sõltub iga pärija õigusest. 23.-24.09.2017 on hageja esindaja pidanud kirjavahetust pärandi hooldamise aruande saatmise kohta ja pärija A Pi küsimuses; 11.10.2017 pärijatelt (mh kostjalt) dokumentide saamise ning raha välja maksmise kohta; 17.-19.10.2017 pärijatelt (mh kostjalt) dokumentide saamise ning raha välja maksmise kohta. 28.09.2017 saatis F. Puss enda klientidele (sh kostjale) Mahhovi aruande ning enda aruande, milles selgitas ka Mahhovi aruannet ning tõlkis aruandele lisatud dokumendid eesti keelde, samuti lisas enda koostatud sugupuu pärijate ning ka teiste (varem surnute, st mitte pärimisõiguslike sugulaste) kohta. 22.10.2017 saatis F. Puss kostjale e-kirja, milles selgitas pärandi hooldajale tasu maksmist ning vabastuskirjade väljaandmist.
6. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et ta on pärandi kätte saanud tänu Välisõigusabi Advokaadibüroo vandeadvokaat Ivo Mahhovi tegevusele ja selle eest ka tasunud ning et kostjal ei ole F. Pussi ees kohustusi. Kostja on seisukohal, volituse edasiandmisega loobus Puss oma kohustustest kostja ees, kuna ta ei sõlminud mingit lepingut kulutuste osas Mahhoviga. Samuti leiab kostja, et hageja esindaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et ainuke tegevus mida hageja esindaja kostja esindamisel sisuliselt tegi, oli 18.09.2017 Välisõigusabi Advokaadibüroole kostja isiku, sugulusaste ja volikirja edastamine, kusjuures kostja hinnangul Välisõigusabi Advokaadibüroo jaoks omas tähtust üksnes volikiri kostja esindamiseks, kuna VAO oli kostjaga isiku ja sugulusastmega kursis juba enne seda, kui hageja esindaja ja kostja lepingu sõlmisid. Seetõttu on kostja seisukohal, et kostja oleks ilma hageja esindajata kostja saanud pärandi kätte ka siis, kui ta oleks andnud vastava volituse otse Välisõigusabi Advokaadibüroole.
7. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu poleks hageja esindaja käsunduslepingu täitmiseks toiminguid teinud. Kohtule esitatud asjaolude ning tõendite põhjal leiab kohus, et hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvad toimingud, mida F. Puss on teinud pärandi taotlemiseks A. Tasa esindajana Inglismaal ja Eestis. Hageja esindaja on teinud toiminguid vastavalt käsunduslepingus kokkulepitule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pärimismenetluse kestel oleks kostja tundnud huvi käsundi täitmise vastu, esitanud täiendavaid juhiseid vms. Seega hageja on kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt käsunduslepingut kohaselt täitnud. See, et kostja otsustas teha pärandi vastuvõtmiseks toiminguid hageja esindaja vahenduseta, ei muuda käsunduslepingut iseenesest kehtetuks. 12 2-18-115193 20.

§ 630

kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda.

§ 631

kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kostjal oli võimalus küsida lisaküsimusi ning loobuda lepingust enne oma pärandiosa kätte saamist.

1. Kostja 24.01.2019 seisukoha kohaselt kostja mõistis oma eksimust hageja esindajaga lepingu sõlmimisel peale Välisõigusabi Advokaadibüroo poolt toimunud pärandiosa väljamakset ning esitas hageja esindajale nõuetekohase lepingu tühistamise avalduse 29.01.
2. kooskõlas TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2-ga ja TsÜS § 98 lg 1-ga. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja pidi mõistma, et tegeleb lepingu täitmisel halvas usus ning tema tegevused mängisid pärandi administreerimisel marginaalset rolli. Eeltoodust nähtuvad asjaolud, et kui kostja keeldus hageja arvet tasumast, oli hageja esindaja nõus viivitamata lepingujärgset tasu kuni 50% vähendama.
3. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kompromissi pakkumine näitab, et hageja pidas oma tegevust pärandi administreerimisega seoses marginaalseks. Kompromiss on kohtu hinnangul otstarbekas edasiste vaidluste välistamiseks ning asja lõpetamiseks, mitte indikaatoriks nõude põhjendamatuse kohta.
4. Tulenevalt

§ 630

lõikest 1 saab tähtajatu käsunduslepingu üles öelda lepingu kehtivuse ajal, mitte peale lepingu lõppu. Kostja teatas lepingu üles ütlemisest hagejale aga 12 päeva pärast raha kätte saamist. Raha kätte saamise hetkel oli kostjal juba tekkinud sõlmitud lepingu järgi kohustus hageja teenuse eest tasuda.

1. Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Käsunduslepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 16% pärandi summast. Kostja väide, et tal pole kohustust pärast Mahhovile tasumist enam hagejale tasuda, on alusetu. Et kostja läks hoolimata hageja selgitustest kokkuleppele Mahhoviga, makstes talle tema protsenditasu, ei tühista kostja kohustust täita leping hageja suhtes. Kostja pärandiosa suurus oli 12859,25 eurot, seega peab kostja hagejale tasuma 2057,48 eurot.
2. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 250 eurot. Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu 250 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 13