Tsiviilasi nr 2-17-4310 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaan

§ 223lg 1 alusel.

Kostjate vastused 8. Kostja I vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Alusetu on hageja väide, et kohtutäitur ei ole küsinud 28.12.2016 kell 10:00 ning 01.02.2017 kell 11:00 alanud elektroonilise kordusenampakkumisega seonduvalt asja allahinnates eelnevalt võlgniku (hageja) seisukohta. Kohtutäitur on tunnistaja (kohtutäituri büroo töötaja MH) juuresolekul küsinud hinna alandamise osas seisukohta mõlemal korral telefoni teel nii võlgnikult kui ka sissenõudjalt. Nii 29.11.2016 võlgnikule helistades ja teatades, et enampakkumine nurjus ja kinnistu uus hind on 140 000 eurot, kui ka 04.01.2017 helistades ja teatades, et kordusenampakkumine nurjus ning AS SEB Pank palus uueks hinnaks panna 125 000 eurot, teatas võlgnik kohtutäiturile, et ongi väga hea, nüüd on tal jälle veel üks kuu aega. Kuna võlgnik kohtutäiturit ega potentsiaalseid ostuhuvilisi enda kinnistule ei lubanud, esitas kohtutäitur kohtusse avalduse kohtult loa saamiseks hageja omandis olevatesse ruumidesse sisenemiseks, mille tulemusena tegi Harju Maakohtus kohtumääruse, millega lubas kohtutäituril koos ostuhuvilistega siseneda võlgniku omandis olevale kinnistule ning kinnistul asuvatesse kõikidesse hoonetesse asukohaga Harju maakond, Rae vald, Kopli küla, Vahtramäe tee 11; Vahtramäe tee ning Ülase tee T1 (registriosa nr 298002) 03.01.2017 kell 14:00 enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. 03.01.2017 kell 14:00 käis kohtutäitur koos sissenõudja ja ostuhuvilisega hageja kinnistul ning selgitas talle kohapeal, et juhul kui 04.01.2017 kordusenampakkumine nurjub, on sissenõudja seisukohal, et kinnistu hinda tuleb alandada umbes 10 % summani 125 000 eurot. Kohtutäituri hinnangul on võlgnik minetanud nii 28.12.2016 kell 10:00 kui ka 01.02.2017 kell 11:00 alanud elektroonilise kordusenampakkumise puhul õiguse 10-päevase kaebetähtajale. Võlgnik esitas kaebuse alles 07.02.2017 eelviimasel päeval enne viimase kordusenampakkumise lõppu, kuid selleks ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud. 28.02.2017 tegi kohtutäituri otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsust kohtusse edasi kaevatud ei ole. Samuti on täiesti vale ja alusetu hageja väide, et kordusenampakkumisel osalenud ja selle võitnud Stix KV OÜ pole tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega registreerunud ja/või tasunud tagatisraha. 3

§ 217

lg 1 järgseid õiguskaitsevahendeid ning esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse.

217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

1. Kostja IV ostis kohtutäitur korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus ajavahemikul 01.02.2017 kell 11:00 – 08.02.2017 kell 11:00 kinnistusregistri registriossa 298002 kantud Vabamäe kinnistu ja on oma kohustused täitnud. Kostja IV kinnitab, et registreerus enampakkumisele interneti oksjonikeskkonnas selleks ettenähtud korras ja tasus ka tagatisraha 12 500 eurot 30.01.
2. Kostja IV arvates on hageja minetanud õiguse hagiavalduses esitatud alusel hagi esitamiseks. Võlgnik pidi oma vara allahindamisest teada saama hiljemalt enampakkumise kuulutuse avaldamisest alates. 01.12.16 avaldatud kuulutusega välja kuulutatud enampakkumine algas 28.12.2016 ja lõppes 04.01.
3. 06.01.2017 avaldatud kuulutusega välja kuulutatud enampakkumine algas 01.02.2017 ja lõppes 08.02.
4. Kummalgi juhul oleks võlgnik saanud esitada kaebuse 10-päevase kaebetähtaja jooksul juba enne enampakkumise algust, kuid ei teinud seda. Hagiavalduse kohaselt esitas võlgnik kaebuse alles 07.02.2017 ehk eelviimasel päeval enne viimase enampakkumise lõppu, kuid selleks ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud ja võlgnik minetanud õiguse kinnistu hinnale tuginedes täiturile kaevata. Täiendavalt leiab kostja IV, et vara allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata jätmine ei oleks nii või teisiti oluline rikkumine, mis tooks kaasa nõudeõiguse enampakkumine kehtetuks tunnistada. Tegemist oleks väheolulise rikkumisega. Vara allahindamine kui enampakkumise väljakuulutamisele eelnenud toiming ei ole enampakkumise toiming. Seega ei ole vara allahindamise kohta seisukoha küsimata jätmine üldse käsitletav enampakkumise tingimusena, ammugi mitte olulise tingimusena

§ 223lg 1 mõttes, mis võiks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. 4

§ 217

lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 217

lg-s 6 on sätestatud, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on enda otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 märkinud, et

§ 217

lg 6 eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Kolleegium märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (

§ 55

), mis toob

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Hageja märgib ja tõendab hagis, et 01.12.2016 toimus kolmas kordusenampakkumine avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot ning seejärel neljas kordusenampakkumine algusega 06.01.2017 ning alghinnaga 125 000 eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli võlgnik hiljemalt nendel kuupäevadel (enampakkumise algamisel) teadlik enampakkumise alghinnast. Võlgnik pidanuks 10 päeva jooksul ülalnimetatud kuupäevadest hinna vaidlustama, esitades kohtutäiturile kaebuse. Hagist ja selle lisast nr 7 nähtuvalt edastas hageja kohtutäiturile kaebuse hinna vaidlustamiseks aga alles 07.02.2017. Kohtutäitur on enda otsuses märkinud, et jättis kaebuse rahuldamata, kuivõrd see oli esitatud hilinenult. Võlgnik ei saa hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tugineda hinna määramisele, mille ta sai tugineda kaebuses täituri tegevusele (millist õigust ta ka kasutas) ja avada vaidlust enampakkumise alghinna üle uuesti 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Hagi ja sellele lisatud tõendite alusel tuvastas kohus, et võlgnik oli täitemenetluse toimingutest, sh enampakkumistest ja nende alghindadest täitemenetluses jooksvalt teadlik ja kohtule teadaolevalt puudusid tal mistahes objektiivsed põhjused, mis oleksid takistanud enampakkumiste alghinda õigeaegselt vaidlustada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Seega on võlgnik minetanud enda õiguse sellele väidetavalte rikkumisele tugineda. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsinud kohus, kas selline rikkumine tegelikkuses ka aset leidis või mitte. Täiendavalt märkis kohus, et isegi kui võlgnik ei oleks enampakkumise alghinna vaidlustamise õigust minetanud, ei saaks temalt hinna kohta seisukoha küsimata jätmine olla enampakkumise tingimuste oluline rikkumine. Täitemenetluses omab eeskätt tähtsust arestimisaktis märgitud vara hind, mis on ühtlasi esimese enampakkumise alghinnaks. 5

§ 100lg 5, kui suures ulatuses hinda alandada võib.

Kuigi täiturile on sama sättega pandud kohustus küsida hinna alandamise osas sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta, ei ole ta nende poolt väljapakutava hinnaga seotud ja uue alghinna määramine

§ 100lg-s 5 sätestatud piirides on kohtutäituri diskretsioon.

Sellises olukorras kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele ei saaks kaasa tuua muud kui võlgnikult hinna osas seisukoha küsimist, millest tulenevalt täitur võib, kuid ei pruugi vaidlustatud hinda muuta. See ei tooks kaasa ekspertiisi teostamist kohtu poolt. Kohus selgitab hageja väidetele vastates ühtlasi, et hinna osas seisukoha küsimiseks ei ole

-s kehtestatud vorminõuet ja seda ei tule eraldi dokumenteerida (vara allahindamise aktiga). Täiendavalt märgib kohus, et kinnisasja tegelik hind kujuneb enampakkumiste käigus vastavalt enampakkumisel tehtavatele pakkumistele. Kinnistut müüdi avalikult elektroonilistel enampakkumistel, kus kõik soovijad said alghinda üle pakkuda. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väitega, et temalt hinna osas seisukoha küsimata jätmise tõttu minetas ta võimaluse müüa talle kuuluv kinnisasi õiglase hinna eest. Peale kolme enampakkumise nurjumist (mis tähendab, et kõrgema hinnaga ostjat ei leidunud), ei saa kinnisasja hinna alandamist kui sellist (kuni see jääb

§ 100lg-s 5 sätestatud piiridesse) täiturile ette heita.

1. Teise enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena tugineb hageja sellele, et tal on kahtlus, et Stix KV OÜ on registreerunud peale 31.01.2017 kl 11:00 (mil lõppes enampakkumisele registreerimise tähtaeg) või tasunud tagatisraha summas 12 500 eurot hilinemisega peale selleks ette nähtud tähtaega (s.o peale 31.01.2017 kl 11:00, mil tagatisraha pidi olema laekunud). Elektrooniline kordusenampakkumine algas oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee 01.02.2017 kell 11:00 ja enampakkumisele registreerimise ja tagatisraha tasumise tähtaeg lõppes 31.01.2017 kell 11:
2. Stix KV OÜ esindaja Jelena Vinogradova on elektroonilise registreerimistaotluse esitanud 30.01.2017 kell 13:10, tagatisraha summas 12 500 eurot on tasutud kohtutäituri ametialasele kontole 30.01.2017 kell 16:00 ning registreerimistaotlus on kohtutäituri poolt kinnitatud 31.01.2017 kell 09:
3. Seega registreerus kostja IV enampakkumisele tähtaegselt. AS LHV maksekorraldusest nr 79 nähtuvalt tasus kostja IV tagatisraha oma kontolt kohtutäituri Mati Kadak enampakkumise kuulutuses näidatud arveldusarvele 30.01.
4. Sama on tõendatud kohtutäituri konto krediteerimise teatisega, millest nähtub tagatisraha tähtaegne laekumine kohtutäituri kontole.
5. Kohus vastas hageja väitele, et kostja I ja kostja IV poolt esitatud enampakkumise logi kui tõend ei ole usaldusväärne, järgmiselt. Hageja ei ole tõendi ebausaldusväärsust veenvalt põhistanud. Ainuüksi logi väljastaja nime ja allkirja puudumine tõendil vms ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Tegu on väljatrükiga oksjonikeskkonnast ja sellel ei saagi vastavaid rekvisiite olla. Hageja ei ole esitanud vastutõendeid, mis lükkaksid enampakkumise logis kui tõendis esitatud asjaolud ümber. Vastupidi – logis märgitut kinnitab ja tõendab hageja enda poolt kohtule esitatud enampakkumise akt, mille lisas 1 (enampakkumisest osavõtjate kinnitused) on täitur märkinud, et JV registreerus 6

) § 223 eeldused on täidetud. 21. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: 7

§ 217kohase kaebusena kohtutäituri tegevusele (vt ka tl 29, I kd).

10.02.2017 elektroonilise kordusenampakkumise akti kohaselt osutus 06.01.2017 toimunud enampakkumise võitjaks Stix KV OÜ hinnaga 125 000 eurot (vt ka tl 31-33, I kd). Võlgnik sai 10.02.2017 elektroonilise kordusenampakkumise akti kätte 16.02.2017 (vt ka tl 37; I kd). 28.02.2017 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 07.02.2017 kaebuse rahuldamata (vt ka tl 30; I kd).

1. Vastavalt TsMS § 223 lg-le 1 võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Apellatsioonkaebuse kohaselt tugines hageja hagiavalduse alusena esmalt asjaolule, et vaidlusaluses täitemenetluses võlgniku kinnisasja müümiseks korraldatud, 01.12.2016 alanud kordusenampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot ning sellele järgnenud 06.01.2017 alanud kordusenampakkumisel alghinnaga 125 000 eurot, ei küsinud kohtutäitur kinnisasja alla hinnates eelnevalt võlgniku seisukohta.
2. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituri poolt kordusenampakkumise korraldamisel asja allahindamisel võlgnikult

§ 100

lg 5 järgi allahindamise kohta seisukoha küsimata jätmine ei saa olla enampakkumise tingimuste oluline rikkumine olukorras, kus tegemist ei ole asja müümisega esimesel enampakkumisel arestimisjärgse alghinnaga

§ 82lg 1 järgi ning kohtutäitur on asja alla hinnates 8

§ 100lg-s 5 sätestatud allahindamise piire.

24. Vaidlustamata asjaoluna avaldas kohtutäitur 05.10.2016 esimese enampakkumise teate enampakkumise esemeks oleva kinnisasja müümiseks alghinnaga 190 000 eurot avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Vaidlust ei ole ka, et kohtutäitur küsis enne esimest enampakkumist võlgnikult arvamust kinnisasja väärtuse kohta, kes avaldas 21.0129.01.2015 teostatud kinnisasja turuväärtuse hindamiseks tehtud eksperthinnangu alusel kinnisasja väärtuseks 190 000 eurot. Maakohus on õigesti märkinud, et kui kohtutäitur ei oleks võlgniku arvamusega kinnisasja väärtuse kohta arvestanud, saanuks võlgnik

§ 74

lg 7 alusel kohtutäituri poolt arestimisel määratud asja hinna

§ 217

kohaselt kaebusega vaidlustada, millisel juhul taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (

§ 74lg 8).

Erinev on aga olukord kordusenampakkumisel asja allahindamisel. Vastavalt

§ 100

lg 5 teisele ja kolmandale lausele võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Maakohus on õigesti märkinud, et osundatud normid näevad ette piirid, millises ulatuses võib asja alla hinnata, kuid kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel

§ 100

lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et sellises olukorras kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele ei saaks kaasa tuua muud, kui võlgnikult hinna osas seisukoha küsimist, millest tulenevalt täitur võib, kuid ei pruugi vaidlustatud hinda muuta. Kordusenampakkumise puhuks asja allahindamisel määratud hinna vaidlustamisel ei näe seadus ette kohtutäiturile kohustust taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Seega saaks ringkonnakohtu arvates praegusel juhul olla tegemist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega vaid siis, kui võlgniku kinnisasi müüduks etteheidetud rikkumise (allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata jätmine) tagajärjel kordusenampakkumisel alghinnaga, millega on vähendatud asja alla hinnates kinnisasja arestimisel määratud hinda järgimata

§ 100lg-s 5 sätestatud allahindamise piire.

25. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on ignoreerinud samas tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 määruses toodud seisukohti õigusnormi tõlgendamise osas ning asunud normi kohaldama vastupidiselt ringkonnakohtu seisukohale, märgib kolleegium järgmist. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 määrusega lahendatud Harju Maakohtu 11.05.2017 hagi tagamise määruse peale kostja IV esitatud määruskaebus. Vastavalt TsMS § 658 lg-le 2 on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kolleegium leiab, et kui kõrgema astme kohus on jätnud asjas kohaldatud hagi tagamise muutmata ja avaldanud põhjendustes seisukohta, et asja alahindamisest teavitamata jätmine kujutab endast enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist, siis ei ole kohtu seisukoht enampakkumise oluliste 9

§ 217lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Õige on ka apellatsioonkaebuse väide, et võlgniku 07.02.2017 kaebuse kohta tehtud otsuses ei ole kohtutäitur jätnud kaebust rahuldamata põhjusel, et see on esitatud hilinenult, nagu märkis maakohus, vaid kohtutäitur on oma 27.02.2017 otsusega kaebuse sisuliselt lahendanud. Seega saab järeldada, et maakohus ei ole järginud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut ning eksinud otsuse põhjendamisel, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole antud minetused toonud kaasa asjas ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium leiab, et antud juhul ei oma kaebuse tähtaegsuse küsimus määravat tähtsust, sest ka juhul, kui lugeda võlgniku 07.02.2017 kaebus hinna vaidlustamiseks tähtaegselt esitatuks ning asuda seisukohale, et võlgnik ei ole kaotanud õigust tugineda hagis enampakkumisel müüdava asja hinna ebaõigele määramisele, ei ole kohtutäiturile ette heidetud rikkumise puhul tegemist enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega

§ 223lg 1 mõttes, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Ringkonnakohus on eespool leidnud, et praegusel juhul võiks olla tegemist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega vaid siis, kui võlgniku kinnisasi müüduks etteheidetud rikkumise tagajärjel kordusenampakkumisel alghinnaga, millega on vähendatud asja alla hinnates kinnisasja arestimisel määratud hinda järgimata

§ 100lg-s 5 sätestatud allahindamise piire.

Vaidlustamata asjaoluna on tuvastatud (vt käesoleva kohtuotsuse p 21), et pärast esimese enampakkumise nurjumist on kohtutäitur enampakkumise esemeks olnud kinnisasja alla hinnanud 28 500 eurot (190 000-161 500). Seega on kinnisasi alla hinnatud 15% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Tuvastatud on, et pärast kordusenampakkumise alghinnaga 161 500 eurot nurjumist, määras kohtutäitur uueks alghinnaks 140 000 eurot. Seega on kinnisasi alla hinnatud cá 13% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Vaidlust ei ole, et ka 01.12.2016 alanud kordusenampakkumine nurjus ning kohtutäitur määras asja uueks alghinnaks 125 000 eurot. Seega on kinnisasi alla hinnatud cá 11% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes ning kokku cá 35% esimese enampakkumise alghinnaga võrreldes. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kohtutäitur on arestitud ja korduvalt enampakkumisel müüa üritatud kinnisasja alla hinnanud järgides

§ 100

lg 5 sätestatud piire, ega ole allahindamisel kinnisasja alghinna määramisel vähendanud hinda rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. 10

§ 100lg 5 sätestatud allahindamise piiriga.

1. Seega ei ole allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata jätmine kaasa toonud võlgniku õiguste rikkumist ning seega ei esine enampakkumise olulise tingimuse rikkumist, mis saaks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Sel põhjusel ei oma ka määravat tähtsust, et maakohus jättis hindamata hageja poolt esitatud GK 13.04.2018 kinnitusena pealkirjastatud kirjaliku avalduse, milles viimane kinnitab, et viibis hageja ja kohtutäitur Mati Kadaku vahel 29.11.2016 kui ka 04.01.2017 toimunud telefonivestluste ajal hageja kõrval kuuldes kõike arutatut, kuid hinna alandamise kohta kohtutäitur või keegi teine tema töötajatest hagejalt arvamust ei küsinud.
2. Teise enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena on hagiavalduses avaldatud kahtlust, et kordusenampakkumisel osalenud ja selle võitnud Stix KV OÜ (kostja IV) pole tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega registreerunud ja/või tasunud tagatisraha. Apellatsioonkaebuses avaldab hageja üldsõnaliselt, et hageja esitatud kahtluste paikapidamatust kostja IV kordusenampakkumisel osalemise õiguspärasuse kohta ei ole veenvalt tõendatud. Maakohus on tuvastanud, et enampakkumise võitnud kostja IV esindaja JV on elektroonilise registreerimistaotluse esitanud 30.01.2017 kell 13:10, tagatisraha summas 12 500 eurot on tasutud kohtutäituri ametialasele kontole 30.01.2017 kell 16:00 ning registreerimistaotlus on kohtutäituri poolt kinnitatud 31.01.2017 kell 09:
3. Arvestades, et 06.01.2017 avaldatud kinnisasja enampakkumise teate kohaselt lõppes enampakkumisele registreerimine 31.01.2017 kl 11:00, on maakohus õigesti järeldanud, et kostja IV on registreerunud enampakkumisele ja maksnud tagatisraha tähtaegselt (

§ 871

lg 3 ja

§ 83lg-d 2 ja 21).

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et

ei näe ette vara allahindamisel võlgniku ja sissenõudja seisukoha küsimiseks vorminõuet ja seadusest ei tulene ka imperatiivselt, et kohtutäitur peaks vara alahindamisel koostama vormikohase akti. Kolleegium vastavaid maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). 30. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ese on nõue tunnistada enampakkumine kehtetuks ning enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98lg 2 kohaselt omandit.

Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, võimaldab

223 lg 2 esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist, nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist vms. Hageja ei ole ühtki

223 lg-s 2 nimetatud nn jätkunõuet esitanud, mistõttu tõusetub küsimus tema õiguslikust huvist enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Osundatu ei mõjuta aga praeguse asja lahendamist, sest hagi jäi sisulistel põhjustel rahuldamata. Hageja on küll väitnud, et enampakkumine tuleb selle oluliste tingimuste rikkumise tõttu kehtetuks tunnistada, sest ta ei ole saanud oma vara eest õiglast hüvitist ning viidanud ka sellele, et ta soovinuks sundtäitmisel oleva nõude refinantseerida ja/või kinnisasja ise ära osta. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna kinnisasja müüdi avalikult elektroonilistel enampakkumistel, kus kõik soovijad said alghinda üle pakkuda, ei ole selle tulemina kujunevat hinda alust ebaõiglaseks pidada. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et kohalik keskmine turuhind saab kujuneda enampakkumisel tehtavate pakkumiste tulemusena ning 11

§ 87lg 1).

31. Maakohus on õigesti jätnud hindamata hageja väited kostjate võimaliku kooskõlastatud tegevuse ja omavaheliste läbirääkimiste osas kohustuste refinantseerimiseks põhjusel, et nimetatud asjaolud ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise ega rahuldamise aluseks. Kolleegium selgitab et vastavalt

§-ile 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Osundatud sättest tulenevalt on kohtutäituri kohustus tagada täitemenetluse eesmärgi realiseerumine, mille saavutamine ei anna iseenesest alust arvata, et kohtutäitur poleks täitemenetlust korraldanud erapooletult. Hageja väited, justkui ei oleks eluliselt usutav, et nõuded täideti tulemi arvelt sendi täpsusega selliselt, et ei jäänud üle jääki, mida hagejale üle kanda, ei oma enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemega puutumust, sest neid küsimusi saab lahendada tulemi jaotamist vaidlustades. 32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 12