← Eesti

2-18-13224/12

Obsah (5)§ 35§ 210§ 37§ 25§ 27

2-18-13224 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13224 Tsiviilasi Exxx Txxxxx hag

§-s 34 lahusvara kasutamisega ühisvara huvides, mis tuleb ühisvara arvel hüvitada hagejale. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 131,40 eurot ning hüvitada tuleb ka täitmata elatise kohtustus summas 18 667,39 eurot. Poolte ühisvara väärtuseks on 3800 eurot, millest ½ on 1900 eurot. Seega on kummalgi poolel ühisvara jagamise tulemusena saada 1900 eurot. Kuna kostjal on kohustus tasuda hagejale hüvitist lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 131,40 eurot on kostjal õigus 3

(11)varale 1768,60 eurot (1900-131,40). Nimetatud summast tuleb omakorda maha arvata kostja täitmata kohustus kogusummas 18 667,39 eurot. Kuivõrd ühisvara jagamise tulemusena ei ole võimalik kohustust täita täies ulatuses, jääks kostjal hageja ees täitmata kohustusi summas 16 898,79 eurot. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-09, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamisel omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis, seejuures tuleb lähtuda vara turuväärtusest vaidluse lahendamise ajal. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
  1. Viru Maakohtu 05.09.
  2. a määrusega edastati hagiavaldus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
  3. Tartu Maakohtu 27.09.
  4. a määrusega võttis kohus ExxxxTxxxxx hagi menetlusse ja määras kostjale vastamistähtaja, s.o 21 päeva jooksul arvates määruse, hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisest.
  5. 12.11.
  6. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja märkis, et ta on nõus hagi menetlusse võtmisega ning tunnistab hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kostja märkis, et ta on koguaeg elanud kõne all oleval aadressil ning tal ei ole võimalik koheselt vara üle anda. Uue elukoha leidmine on aeganõudev. Kostja soovib vara üleandmist pikendada kuni 31.05.
  7. a. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.
  8. Hageja esitas 08.12.
  9. a seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte ühisvara (korteriomandid registriosa nr 4626908 ja nr 4627108) tuleks jagada viisil, et korteriomandid jääks hageja ainuomandisse. Kostja ei vaidlusta ka elatise võlgnevust summas 18 667,39 eurot ning on nõus võlgnevuse tasumiseks poolte ühisvara arvelt. Vaidlust ei ole ka korteriomandite turuväärtuse suuruse üle ning selle üle, et kostjal on kohustus tasuda hagejale hüvitist lahusvara ühisvara kasutamise eest summas 131,40 eurot. Kostja on nõustunud ka asjaoluga, et tal on ühisvara jagamise tulemusena saada olev hüvitis summas 1768,60 eurot, mis tuleb tasaarvestada täitmata kohustusega elatise võlgnevuse osas. Hageja ei nõustu kostja ettepanekuga vara üleandmise pikendamiseks, kuivõrd hageja hinnangul on tegemist kostja poolse venitamise taktikaga. Hagejale teadaolevalt kuulub kostja emale korteri ainuomandxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval. Korter on 2-toaline. Kostja ema on kõrges eas ning viibib alates
  10. a märtsist vanadekodus. Käesolevalt elab korteris kostja ema abikaasa, kuid üks tuba korteris on vaba. Kostja on oma ema ainuke pärija. Seega on hageja hinnangul kostjal võimalik koheselt elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse. Hageja hinnangul on selgusetu kostja poolt pakutud korteri vabastamise kuupäev 31.05.
  11. a. Hageja leiab, et kostjal tuleks korteriomandid hagejale üle anda 30 päeva jooksul vastavasisulise kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  12. Hageja esitas 28.01.
  13. a kohtule lõppseisukohad tsiviilasjas nr 2-18-
  14. Hageja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Lisaks varasemalt esitatule märkis hageja, et kostja ei ole põhjendanud ega ka tõendanud, millistel põhjustel võtab tal uue elukoha leidmine aega ning seda just kuni 31.05.
  15. a. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, mis takistab tal elama asumist emale kuuluvasse korterisse. Kostjal on olnud võimalus tegeleda uue elukoha leidmisega juba ligikaudu 3 kuud (võttes arvesse, et kostja sai nõudest teada 27.10.
  16. a). Kui kostjale antakse kohtulahendiga võimalus uut elukohta otsida veel 30 päeva, s.o otsuse tegemisest kuni selle jõustumiseni, siis on kostjal võimalik uus eluase leida hiljemalt 21.03.
  17. a, mis kokku teeb 5 kuud. Hageja hinnangul on 5 kuud igati mõistlik aeg uue elukoha leidmiseks ning hagejale vara üleandmiseks. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja märgib, et kuivõrd kostja tunnistab hagi üksnes osaliselt, s.o põhinõuete osas, aga mitte vara üleandmise tähtaja osas, siis palub hageja seda arvestada otsuse tegemisel 4
(11)ja menetluskulude kindlaks määramisel.
  1. 28.01.
  2. a esitas hageja kohtule ka taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabi kulu olnud järgmine: 01.02.
  3. a kohtumisega õigusnõustamine, juriidiline konsultatsioon 1 tund; 21.02.
  4. a tutvumine kohtutäituri kirjaga, juriidiline konsultatsioon interneti vahendusel 1 tund; 07.03.
  5. a tutvumine kinnisvara hindamise aktidega 0,2 tundi; 19.04.
  6. a konsultatsioon 1 tund; 17.05.
  7. a tutvumine kohtutäituri dokumentidega, kohtuotsusega, õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine 1 tund; 16.05.
  8. a telefoninõustamine 0,2 tundi; 24.06.
  9. a tutvumine kohtutäituri vastuskirjaga, õiguslik analüüs, kliendiga suhtlus e-kirja vahendusel, juriidiline konsultatsioon 0,3 tundi; 31.07.
  10. a tutvumine kliendi päringuga, selgituste andmine, täitmisavalduse vormi edastamine, juriidiline konsultatsioon 0,5 tundi; 03.08.
  11. a tutvumine dokumendiga, täienduste tegemine, selgituste andmine seoses täitemenetlusega 0,2 tundi; 30.08.
  12. a tutvumine dokumentidega, õiguslik hinnang, hagiavalduse koostamine 6 tundi; 07.09.
  13. a kohtumääruse kättesaamise kinnitamine, õiguslik hinnang, edastamine kliendile koos selgitusega 0,2 tundi; 16.10.
  14. a menetlusse võtmise määrusega tutvumine ning info edastamine kliendile 0,2 tundi; 27.11.
  15. a kostja vastuse kättesaamise kinnitamine, õiguslik hinnang, telefoninõustamine ja läbirääkimiste pidamine kompromissiks 0,4 tundi; 30.11.
  16. a tutvumine kostja vastuse ja kohtunõudega, hageja seisukoha koostamine 2 tundi; 28.01.
  17. a kohtunõude kättesaamise kinnitamine, õiguslik hinnang, tutvumine hagimaterjalidega, hageja lõppseisukohtade koostamine 2,5 tundi. Kokku õigusabi osutatud 17,3 tunni vältel, s.o 690 eurot, sh 230 eurot riigi õigusabi korras hüvitatud. Esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 40 eurot tund (koos käibemaksuga). hageja on kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi summas 230 eurot, mis on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud. Hageja omaosaluse osa õigusabikuludeks esindajale on summas 470 eurot, sh lepingutasu 10 eurot ning õigusabiteenused 460 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud arved. Lisaks sellele on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 300 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  18. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et Exxx Txxxxx hagi Exxxx Txxxxx vastu tuleb rahuldada.
  19. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et poolte vahel sõlmiti xxxxxxxxxx. a abielu. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud abielutunnistus (tl 16). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja kostja abielu, mis sõlmitixxxxxxxxxx. a, lahutati Viru Maakohtu 14.05.
  20. a otsusega (tsiviilasi nr 2-07-50452) (tl 17-18). Peale abielu lahutamist jäi hageja perekonnanimeks Txxxxx Kohtuotsus jõustus 20.06.
  21. a. Hageja taotleb ühisvara jagamist. Perekonnaseaduse (

) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut ning poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a, mistõttu kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt

§-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 35kohaselt lõppeb vara ühisus muuhulgas abielu 5

(11)lahutamisega. Seega on poolte vaheline varaühisus lõppenud. Riigikohus on 14.05.2014. a otsuses nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et kehtiva

§ 210

lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid

§ 210

lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadusest.

§ 37

sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Tulenevalt eelpool viidatud Riigikohtu lahendist, tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda varem kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonist (

v.r).

(v.r) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara.

(v.r) § 18 lg 2 teine lause sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

  1. Pooled ei vaidle ka selle üle, et poolte ühisvarasse kuulub kaks korteriomandit asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr 4626908 ja nr 4627108). Nii nähtub ostu-müügilepingust (tl 28-31), et hageja ostis 26.09.
  2. a eluruumi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korter number x. Korter koosnes kahest toast, köögist, esikust, vannitoast, WC-st ja sahvrist üldpinnaga 39,4 m
  3. Eluruum moodustab 22% elamu korterite üldpinnast ja vastava osa eluruumi juurde kuuluvatest saunast ja kuurist. Majapidamis- ja abihoonete arvestuslik üldpind 3 m
  4. Kokku arvestuslik üldpind 42,4 m
  5. ja hind 2056 Eesti krooni. Lepingust nähtuvalt on ostja (Exxx Txxxx) lepinguobjekti eest müüjale tasunud 2056 Eesti krooni rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Lepingule on lisatud erastamisväärtpaberi maksekorraldus (tl 32). Korteri juurde kuuluva maa erastamine viidi lõpule poolte abielu ajal, kuivõrd erastamislepingute sõlmimise tähtaeg lõppes 27.06.
  6. a (tl 24). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel (tl 27) kanti 05.06.
  7. a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatu I jakku omanikuna 02.09.
  8. a sisse Exxx Txxxx. Registriosa number
  9. Lisaks nähtub ostu-müügilepingust (tl 20-23), et hageja ostis 04.03.
  10. a 2-toalise korteri nr 1, milles on eluruumide pindala 39,4 m2, mis moodustab 21,52% kahekorruselisest elamust, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr x ja paikneb maatükil suurusega 2200 m
  11. Hageja omandas korteri 704 Eesti krooni eest. Korteri ostumüügileping (tl 20-23) sõlmiti Jõhvi notari Txxx Jxxxxxbüroos. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel (tl 19) kanti 05.09.
  12. a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatu I jakku omanikuna 02.09.
  13. a sisse Exxx Txxxx. Registriosa number
  14. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kuigi korteriomandid on moodustatud ja nende juurde kuuluv mõtteline osa maast on erastatud alles pärast poolte abilelu lahutamist, seejuures on omanikuna kinnistusraamatusse kantud ExxxxTxxxx, on siiski tegemist poolte abielu ajal omandatud ühisvaraga

§ 25mõttes.

11. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka poolte ühisvara hulka kuuluva vara väärtuse üle. Nii nähtub ekspertarvamusest nr ARE-180746-K (tl 40-47), et aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond asuvate korteriomandite (registriosa nr 4626908 ja nr 4627108) puhul on tegemist remonti vajavate korteritega. Seejuures on Arco Vara Kinnisvarabüroo AS kutseline kinnisvara hindaja korteri 6

(11)nr 1 turuväärtuseks seisuga 22.02.
  1. a hinnanud 2000-2200 eurot ning sama kuupäeva seisuga korteri nr 3 turuväärtuseks hinnanud 1800-2000 eurot. Hageja on lähtunud hagiavalduses asjaolust, et korteri nr 1 (registriosa nr 4626908) turuväärtuseks on 2000 eurot ja korteri nr 3 (registriosa nr 4627108) turuväärtuseks on 1800 eurot.
  2. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus ühisvara nõude lahendamisel järgmistest asjaoludest:  Abikaasade ühisvara moodustus kuni 20.06.
  3. a;  Ühisvaraks on korteriomandid asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(registrios a nr 4626908 ja nr 4627108);  Korteriomandite turuväärtused on vastavalt 2000 eurot ja 1800 eurot. 13.

§ 37

lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osad suurusele. Hageja taotleb poolte varaühisuse lõpetamist selliselt, et mõlemad kõne all olevad korteriomandite ainuomanikuks saaks hageja. Kostja ei ole sellisele ühisvara jagamise viisile vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus korteriomandid hageja ainuomandisse. Hagejalt tuleb

§ 37

lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel välja mõista hüvitis kostja kasuks korterite omandiõiguse kaotamise eest korterite poole väärtuse ulatuses ehk 1900 eurot (1800+2000/2). Seejuures nõustub kohus hagejaga osas, et poolte ühisvara jagamisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja on oma lahusvara arvelt panustanud ühisvarasse. Nii tasus hageja korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond eest müüjale 2056 Eesti krooni rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega.

§ 27

lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara.

§ lg 2 p 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Võttes aluseks, et Eesti krooni kursiks Euroopa Liidu euro suhtes on kehtestatud kurss 1 EUR = 15,6466 EEKi, tuleb lahtuda asjaolust, et hageja panustas oma lahusvara arvelt ühisvarasse 131,40 eurot (2056/15,6466). Kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega tuleb kostjale korterite omandiõiguse kaotamise eest hüvitise määramisel arvestada asjaoluga, et hageja panustas oma lahusvara arvelt ühisvarasse 131,40 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjale välja mõistetavast hüvitisest maha arvata ning kostjale välja mõistetav lõplik hüvitis on seega 1768,60 eurot (1900-131,40).

  1. Poolte abielust sündis xxxxxxxxxxx a tütar. Tartu Maakohtu 12.10.
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-29389 (tl 33-34) mõisteti Exxxx Txxxxxxx lapse ülalpidamiseks välja elatis alates 08.08.
  3. a kuni 31.12.
  4. a summas 7161 Eesti krooni ja alates 01.01.
  5. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a summas 1800 Eesti krooni. Kohus määras, et kui väljamõistetud elatise suurus osutub väiksemaks, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, muutub edaspidi väljamõistetud elatise määr vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära suurusele Eesti Vabariigis. Kohtuotsus jõustus 01.11.
  6. a Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hagiavalduse esitamise 7

(11)seisuga oli elatise võlgnevus summas 18 667,39 eurot. Asjaolu, et kostjal on elatise võlgnevus kinnitavad ka täitemenetluse lõpetamise otsus (tl 35), hageja ja kohtutäituri vaheline kirjavehatus (tl 36) ning täitmisavaldus (tl 37-38). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja taotleb ühisvara jagamise tulemusena kostjale välja mõistetava hüvitise tasaarvestamist kostja poolt täitma kohustusega, s.o elatise nõudega, selle kattuvas osas. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei ole tasaarvestamise nõudele vastuväiteid esitanud. Nõue on tekkinud kohtuotsuse alusel, olnud täitmisel täitemenetluses, s.t. võimalike vastuväidete esitamise faasid läbitud. Seega kuulub hageja tasaarvestusavaldus hageja nõutud viisil rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjale ühisvara jagamise tulemusena välja mõistetav hüvitis tasaarvestada selle kattuvas osas kostja poolt täitmata kohustusega, s.o elatise nõudega. Nii tuleb kostja elatise võlgnevusest 18 667,39 eurot maha arvata kostjale ühisvara jagamise tulemusena välja mõistetav hüvitis. Seega jääb kostja elatise võlgnevuseks pärast tasaarvestuse tegemist 16 898,79 eurot (18 667,39-1768,60).
  1. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise osas TsMS § 445 lg 1 mõttes. Nii hageja kui ka kostja soovivad, et kohus määraks kindlaks korteriomandite üleandmise tähtpäeva. Kostja soovib hagi rahuldamise korral vara üleandmise pikendamist kuni 31.05.
  2. a, kuid hageja leiab, et tegemist on pelgalt kostja poolse venitamistaktikaga ning leiab, et vara üleandmiseks tuleks määrata tähtaeg 30 päeva. Hagejale teadaolevalt on kostjal võimalik elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse, kus on vaba elamispind. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus jääb pooltele 07.01.
  3. a kirjas (tl 63) avaldatud seisukoha juurde ning leiab, et käesoleva kohtulahendi täitmiseks ei pea mõistlik tähtaeg ulatuma enam kui poole aastani. Kostja aga on taotlenud määrata vara üleandmise tähtajaks rohkem kui 6 kuud, s.o alates 27.10.
  4. a (tl 53) kuni 31.05.
  5. a. Kohus, võttes arvesse, et kostja sai nõudest teada juba 27.10.
  6. a, peab kohtuotsuse täitma, s.o hagejale vara üle andma hiljemalt 27.aprilliks
  7. a.
  8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku 8
(11)andmise kohustus. Kohtuotsusega ühisvara jagamise ja kinnistu hageja ainuomandisse jätmise järel on hagejal õigus nõuda kostjalt õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke tahteavaldusi ning kostja on kohustatud andma nõusoleku hageja ja kostja ühisomandiõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse ainuomanikuna. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles soovib, et kostja hüvitaks hagejale menetluskulud kogusummas 770 eurot (millest 470 eurot on hageja omaosalus õigusabikuludes ja 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv). Hageja taotleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude summas 230 eurot välja mõistmist- see on osa hageja õigusabikuludest, mis on Eesti Vabariigi poolt tasutud hageja õigusabi eest. Lisaks taotleb hageja, et kostja tasuks hagejale menetluskuludelt ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuigi kostja on hagi valdavas osas kohe õigeks võtnud ning ühisvara ei ole jäänud jagamata kostjast tulenevatel põhjustel, siis kostja taotles hagi rahuldamise korral vara üleandmise tähtaja pikendamist, ilma vastavasisulisi põhjendusi esitamata, mistõttu omakorda on kohtumenetlus kestnud kauem ning sellest tulenevalt on suurenenud ka hageja kulud õigusabile. Tsiviilmenetluses on hageja lepingulise esindajana osalenud Merike Roosileht Eesti Õigusbüroo OÜ-st. 28.01.
  1. a esitas hageja kohtule ka taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabi kulu olnud järgmine: 01.02.
  2. a kohtumisega õigusnõustamine, juriidiline konsultatsioon 1 tund; 21.02.
  3. a tutvumine kohtutäituri kirjaga, juriidiline konsultatsioon interneti vahendusel 1 tund; 07.03.
  4. a tutvumine kinnisvara hindamise aktidega 0,2 tundi; 19.04.
  5. a konsultatsioon 1 tund; 17.05.
  6. a tutvumine kohtutäituri dokumentidega, kohtuotsusega, õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine 1 tund; 16.05.
  7. a telefoninõustamine 0,2 tundi; 24.06.
  8. a tutvumine kohtutäituri vastuskirjaga, õiguslik analüüs, kliendiga suhtlus e-kirja vahendusel, juriidiline konsultatsioon 0,3 tundi; 31.07.
  9. a tutvumine kliendi päringuga, selgituste andmine, täitmisavalduse vormi edastamine, juriidiline konsultatsioon 0,5 tundi; 03.08.
  10. a tutvumine dokumendiga, täienduste tegemine, selgituste andmine seoses täitemenetlusega 0,2 tundi; 30.08.
  11. a tutvumine dokumentidega, õiguslik hinnang, hagiavalduse koostamine 6 tundi; 07.09.
  12. a kohtumääruse kättesaamise kinnitamine, õiguslik hinnang, edastamine kliendile koos selgitusega 0,2 tundi; 16.10.
  13. a menetlusse võtmise määrusega tutvumine ning info edastamine kliendile 0,2 tundi; 27.11.
  14. a kostja vastuse kättesaamise kinnitamine, õiguslik hinnang, telefoninõustamine ja läbirääkimiste pidamine kompromissiks 0,4 tundi; 30.11.
  15. a tutvumine kostja vastuse ja kohtunõudega, hageja seisukoha koostamine 2 tundi; 28.01.
  16. a kohtunõude kättesaamise kinnitamine, 9
(11)õiguslik hinnang, tutvumine hagimaterjalidega, hageja lõppseisukohtade koostamine 2,5 tundi. Kokku õigusabi osutatud 17,3 tunni vältel, s.o 690 eurot, sh 230 eurot riigi õigusabi korras hüvitatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 40 eurot ühe töötunni eest (koos käibemaksuga). Kohus märgib esmalt, et esitatud õigusabi ajakulu, arvutatuna hageja poolt esitatud teenuste kirjelduse ja igale teenusele kulunud aja alusel, on 16,7 tundi (aga mitte 17,3 tundi). Kohtu hinnangul ei saa nõustuda hageja lepingulise esindaja taotluses esitatud 30.08.
  1. a dokumentidega tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele, hagiavalduse koostamisele kulunud ajakuluga kokku 6 tundi. Kohus, arvestades esitatud hagiavalduse mahtu (ligikaudu 9-l lehel) ja ka sisu, samuti hagiavalduse koostamiseks läbi töötatud materjalide mahtu, peab põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks 3 tundi. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 30.11.
  2. a kostja vastusega ning kohtunõudega tutvumisel ning hageja seisukoha koostamisel kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja on oma 08.12.
  3. a vastuses valdavalt korranud hagiavalduses juba esitatud seisukohti (lisatud on üksnes hageja seisukoht osas, mis puudutab kostja uue elukoha leidmise võimalust). Arvestada tuleb ajakulu hindamisel ka kostja vastuse ja kohtunõude sisu ning mahtu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud hageja esindaja ajakuluks 30.11.
  4. a 1 tund. Puutuvalt hageja esindaja ajakulusse 28.01.
  5. a 2,5 tundi, märgib kohus järgmist. Hageja 28.01.
  6. a lõppseisukohad on küll kohtule esitatud 4-l leheküljel, kuid hageja esindaja on taaskord korranud juba varasemalt 31.08.
  7. a hagiavalduses ning 30.11.
  8. a kirjalikes seisukohtades esitatud seisukohti. Seega ei saa kohus lugeda hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kohtunõude kättesaamise kinnitamisel ja tutvumisel, õigusliku hinnangu andmisel, hagimaterjalidega tutvumisel ning hageja lõppseisukohtade koostamisel pidada 2,5 tundi, vaid peab hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kokku loeb kohus põhjendatud ajakuluks õigusteenuse osutamiseks hagejale 12,7 tundi. Tasu õigusabi eest saab olla 12,7x40=508 eurot, lisandub lepingutasu 2x5=10 eurot, kõik kokku 518 eurot. Hageja on kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi kokku 230 euro ulatuses, seega jääb hageja makstavaks õigusabi omaosaluseks 288 eurot. Kohus, võttes aluseks TsMS § 164 lg.1 ja arvestades asja lahendust, leiab, et hagejal tuleb kanda oma menetluskulud ise. Lahenduse tulemus on, et ühisvara jääb kogu ulatuses hageja omandisse, kostja on sellise tulemusega kohe ka nõustunud. Seega on hageja menetluskulude (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulude omaosalus 288 eurot) jätmine hageja enda kanda kooskõlas TsMS § 164 lg.1, aga ka § 168 lg.6 mõttega ega ole ebaõiglane. Riigi toetusena kasutatud õigusabi 230 euro ulatuses mõistab kohus välja kostjalt riigi tuludesse TsMS § 164 lg.2 alusel, arvestades, et tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, mille tulemus- abikaasade varasuhte lõplik lahendamine - on ka kostja huvides. Kohus selgitab menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks hüvitamise korda: menetluskulu tuleb tasuda riigi tuludesse TsMS § 179 lg.5 sätestatud tähtaja jooksul, mille kohus määrab: 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Kohus selgitab TsMS § 179 lg.9 korras menetluskulude hüvitamise kohustust: riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10
(11)/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.