← Eesti

1-19-440/23

1-19-440 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-440 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Roman Skorohodov süüdistuses KarS § 184 lg 1; Natalja Fedotova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Natalja Fedotova (isikukood 47110140288; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Natalja Fedotova kaebus Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.
  4. jaanuari
  5. a Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 31.01.
  7. a otsusega tunnistati Natalja Fedotova kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati N. Fedotovale mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 3 aasta pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 22.05.
  8. a otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse - 1 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 10.09.
  9. Määrati, et N. Fedotova suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või N. Fedotovale mõistetud karistuse ärakandmisel. Mõisteti N. Fedotovalt välja sundraha 1350,00 eurot, ekspertiisitasu summas 603,00 eurot ning kaitsjatasu kogusummas 480,00 eurot. Ekspertiisitasu summas 660,00 eurot jäeti riigi kanda. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud kokku 2433 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul. Igakuise makse suuruseks on 202,75 eurot. 1

(3)1-19-440
  1. 20.02.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule kaks kaebust N. Fedotovalt, kes märgib, et ta ei ole nõus vangistustähtajaga ning palub võimalusel muuta talle mõistetud vangistust nii, et reaalselt tuleks tal ära kanda 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva. 3 aastat vangistust palub kaebuse esitaja jätta tingimisi täitmisele pööramata, kuna tal on vabaduses 13 aastane poeg ja elukaaslane, kes on 100% invaliid ja nad vajavad tema tuge ja abi. Samuti palub kaebuse esitaja vähendada temalt otsusega välja mõistetud menetluskulusid, kuna ta ei ole kaitsjalt mingisugust abi saanud, kaitsja ainult viibis menetlustoimingute juures. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et N. Fedotova kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  7. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  10. Kriminaalasjas on N. Fedotova, tema kaitsja ja prokuröri vahel 18.01.
  11. a sõlmitud kokkulepe (tl 204-205), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ning karistuse pikkus. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse N. Fedotovalt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 1350€ (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot), DNA-ekspertiisi teostamise kulu 57€ (viiskümmend seitse eurot), narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 546€ (viissada nelikümmend kuus eurot) ning määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu kokku summas 480€ (nelisada kaheksakümmend eurot). 2
(3)1-19-440 Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Samuti on maakohus lähtunud kokkuleppest ka N. Fedotovale karistuse määramisel. Nimelt nähtub kokkuleppest, et lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Seejuures ei nähtud ette karistuse osalist tingimisi kandmise võimalust, mistõttu polnud ka maakohtul võimalik seda omal algatusel muuta. N. Fedotova kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 205 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas ning karistuse määra osas jõudnud kokkuleppele.
  1. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 31.01.
  2. a kohtuistungil, kus süüdistatav N. Fedotova kinnitas, et ta jääb kokkuleppe juurde, on kokkuleppele alla kirjutanud oma vabal tahtel ja on oma õigustest teadlik. Samuti kinnitas ta, et saab aru oma karistusest, lisakaristusest ja menetluskuludest ning et nõustub kokkuleppega täies ulatuses (tl 223 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  3. septembri
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  6. a määruses nr 3-1-1-38-
  8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus N. Fedotova kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.