Obsah (11)

§ 317§ 205§ 2§ 371§ 338§ 663§ 667§ 321§ 319§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16908 Tsiviilasi XX hagi YY va

) § 338 lg 1 p 1 ja lg 3 täitmiseks.

1. Hageja lepinguline esindaja on kohtu 14.01.2019 teate kätte saanud avaliku e-toimiku vahendusel 14.01.
2. Täiendavaid andmeid kostja elu- või viibimiskoha ja sidevahendite kohta hageja tähtaegselt ei esitanud.
3. 28.01.2019 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele.
4. 06.02.2019 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Esimese astme kohtu määrus
5. Harju Maakohtu 11.02.2019 määrusega jäeti rahuldamata XX 28.01.2019 vastuväide kohtu tegevusele ja keelduti hagi menetlusse võtmast.
6. Hageja etteheide kohtule eelmenetluse toimingute pika kestvuse osas on põhjendamatu, kuna hageja on ise 01.03.2016 esitanud taotluse teostada kostja elukoha andmete osas kohtul järelepärimine Norra Kuningriigile ning India Vabariigile. Eelnev ei tee kohtu otsustusi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta avalikult alusetuks ega

§-ga 2 vastuolus olevaks. Kohtul ei olnud võimalik hagejale teada anda India Vabariigist teabe kättesaamise kohta infot enne 07.01.2019, kuna alles siis teatas Justiitsministeerium, et mitme aasta praktika kohaselt ei ole Indiast kunagi ühtegi sisulist vastust tulnud.

ei keela hagejal kohtule teisi nõudeid esitada peale antud tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist. 15. Kohus ei nõustu hagejaga, et ebaõige on kohtu eeldus, et avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa ning kohtul tuleks toimetada kostjale hagimaterjalid avalikult kätte, kuna vaidlus käib Eestis asuva ühisvaraks oleva korteriomandi kohta, mistõttu igasugune vajadus kohtuotsust välismaal tunnistada või täita puudub, mistõttu puudub alus

§ 317

lg 6 kohaldamiseks, ning avalik kättetoimetamine on

§ 317lgst 1 ja 2 tulenevalt lubatav.

1. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et kuna kohtu jaoks on usutav, et kostja suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ei ela, ei võimalda menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega tagada põhiseaduses sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohus ei saa nõustuda sellega, et kuna hageja ei soovi kohtulahendit täita välisriigis, siis see annaks kohtule põhjendatud aluse ignoreerida kostja õigust olla oma kohtuasja juures või vähemalt olla teadlik, et tema suhtes kohtuasja menetletakse. Kuna kostja on rahvastikuregistri andmetel India Vabariigi kodanik, ei saa kohus eeldada, et kostja suhtes algatatud tsiviilasja kohta teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded reaalselt kostja õigusi tagaks. Välisriigi kodanikult ei saa eeldada kohustust kontrollida, kas tema kohta on Eesti Vabariigi väljaandes Ametlikud Teadaanded teateid avaldatud. 2
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, mil viisil on kohus mitterahuldavalt juhtinud käesoleva tsiviilasja menetlust või rikkunud mõnda menetlussätet, mistõttu on esitatud vastuväide kohtu tegevusele alusetu ja põhjendamatu ning kohus jätab hageja vastuväite kui alusetu ja põhjendamatu rahuldamata.
3. Eestis ei ole kostjale õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveametile ei ole teada kostja elu- või viibimiskoht ega kontaktandmed. Harju Maakohus on edastanud õigusabitaotlused Norra Kuningriiki ja India Vabariiki, kuid ka sealt ei ole kohtule saabunud teavet kostja elu- või viibimiskoha ja sidevahendite andmeid.
4. Tallinna Ringkonnakohus on 22.02.2013 lahendis tsiviilasjas nr 2-11-35994 asunud seisukohale, et avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ei ela ning Eesti Vabariigis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuna kohtu jaoks on usutav, et kostja suure tõenäosusega Eesti Vabariigis ei ela, ei võimalda menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega põhiseaduses sätestatud põhiõigust tagada.
5. Kohus on andnud hagejale võimaluse kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja andmeid kohtule esitada, kuid täiendavaid andmeid hageja esitanud ei ole.
6. Eeltoodust lähtuvalt tuleb

§ 205

lg 1, § 338 lg 1 p 1 ja § 371 lg 1 p 9 koostoimes keelduda XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks menetlusse võtmast, kuna hageja ei ole esitanud kohtule kostja andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Samuti ei saa antud juhul pidada lubatavaks menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist, kuna suure tõenäosusega ei võimalda menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine tagada kostjale põhiseaduses sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Määruskaebus 22. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja otsustada hagi menetlusse võtmine. 23. Maakohus rikkus kaevatava määruse tegemisel ja hagi menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 2, § 317, § 442 lg 8, § 463 lg 2, § 465 lg 1 p 8.

1. Käesoleval juhul esitas hageja kohtule juba
2. aasta lõpus ja täiendavalt
3. aasta alguses ammendavad andmed ja tõendid selle kohta, et igasugune side kostjaga on katkenud juba
4. Seejuures nähtub hagiavalduse lisaks 2 olevast kohtuotsusest, et juba
5. aastal ei olnud hageja teadlik kostja elu- ega viibimiskohast, mistõttu kohus avaldas kohtukutse ajalehes „Sõnumileht“ ning pidas istungi ilma kostja osavõtuta. Alates
6. aastast ei ole kostja kunagi võtnud hagejaga ühendust, ei ole tundnud huvi ühisvara saatuse osas ega teinud midagi, et lõpetada hagejaga varaühisust. Seega on kindlat alust arvata, et kostja on täielikult kaotanud huvi nii hageja kui ka ühisvara vastu. Hageja abiellus kostjaga väga noorelt, neil ei olnud ühiseid sõpru ning tänaseks pole hageja suhtlusringis kedagi, kellele võiks kostja kontaktandmed olla teada.
7. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et ta on üritanud saada kostjaandmeid hagejale teadaolevate võimalike kostja elukohtade riikidest, kuid edutult. Kohtu 14.01.2019 kirjast ja hagejale e-toimiku kaudu edastatud kirjavahetusest nähtub, et ka kohtupoolsed päringud ei andnud tulemust vaatamata sellele, et kohus oli päringute tegemiseks pädev. Selleks, et sellise ebarahuldava tulemuseni jõuda, kulus kohtul ligi kolm aastat.
8. On põhjendamatu maakohtu viide ringkonnakohtu 22.02.2013 lahendile asjas nr 2-1135994, kuna viidatud vaidluse asjaolud on käesoleva tsiviilasja asjaoludest ilmselt erinevad. Hageja toonitab taas, et viidatud lahend ei ole Riigi Teataja kaudu leitav ning 3 maakohtu poolt on täiesti alusetu viidata lahendile, mille sisu pole hagejal võimalik kontrollida.
9. Ebaõige ja kohtupraktikaga vastuolus on kohtu eeldus, et avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa. Käesoleval juhul nähtub hagist, et vaidlus käib Eestis asuva ühisvaraks oleva korteriomandi kohta, mistõttu igasugune vajadus kohtuotsust välismaal tunnistada või täita puudub, ning avalik kättetoimetamine on

§ 317lgst 1 ja 2 tulenevalt lubatav.

Käesolevas tsiviilasjas puuduvad

§ 371

lg-s 1 sätestatud alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, milliste loetelu on seaduses ammendav. Hageja on piisava põhjalikkusega täitnud

§ 338

lg-st 3 tulenevad kohustused ning alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub. 28. Kohtu keeldumine kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisest avalikult on hageja hinnangul kohtu poolt tekitatud olukorras alusetu ja vastuolus

§-ga 2, kuna eelmenetluse toimingud on selgelt kestnud ebamõistlikult kaua. Kohus on juba kolm aastat tagasi andnud hagejale tähtaja kostja andmete esitamiseks, kuid vaatamata sellele, et hageja seda ei teinud, ei teinud kohe hagimenetlusse võtmise keeldumise määrust, vaid jätkas kostja otsingutega ise. Arvestades asjaolu, et ka kohtu päringud ametlike kanalite kaudu olid edutud, ei saa hagejalt oodata, et tema mis tahes otsingud oleksid kohtu omadest produktiivsemad. Samas tuleb nentida, et kuna kohus ei keeldunud kohe hagiavalduse menetlusse võtmisest, oli hagejal lootus, et kohtu abil õnnestub kostja leida. Kui Justiitsministeeriumi vastus selle kohta, et Indiast ei olegi mõtet kedagi otsida, kuna sealt niikuinii kunagi vastust ei tule, oleks hagejale teada mõne kuu möödudes pärast hagi esitamist, oleks hageja võinud valida teistsuguse õiguste kaitsmise viisi, mitte aga oodata sisutühja vastust. Näiteks võiks hageja nõuda üleskutsemenetlust või kostja teadmata kadunuks ja seejärel surnuks tunnistamist.

1. Maakohus kohaldas kaevatava määruse tegemisel ja hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ebaõigesti põhiseaduse §
2. Hageja hinnangul ei pea kohus lõpmatuseni tagama kostja õigust olla oma asja arutamise juures, kui isik ise oma Eestis oleva vara vastu mingisugust huvi ei tunne. Põhiseaduse § 24 kommentaaridest saab järeldada, et kriminaalasjades on juuresoleku õiguse tagamine tähtsam. Antud juhul on tegu tsiviilasjaga, kus võiks lubada kasutada seadusereservatsiooni ja piirata juuresoleku õiguse tagamist kui isik ilmselgelt ei ole menetlusest, oma omandiõigusest ja selle kaitsest huvitatud. Samas takistab hagi menetlusse võtmisest keeldumine hagejapoolset põhiseaduse §-ga 32 tagatud õigust oma omandit käsutada. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 31. Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 32. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 205

lg 1, § 338 lg 1 p 1 ja § 371 lg 1 p 9 aluisel, kuna hageja ei ole esitanud kohtule kostja andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt tuleb hagiavaldus jätta menetlemata, kui rikutud on muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 205

lg-st 1 ja

§ 338

lg 1 p-st 1 tulenevalt 4 tuleb hagis märkida kostja täpsed andmed.

§ 338

lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Sätte eesmärk on tagada, et oleks tehtud kõik mõistlikult võimalik, et teine menetlusosaline saaks menetlusdokumendi kätte. Seadus näeb ette menetlusosalise kohustuse põhjendada, mida ta on omalt poolt teinud vastaspoole andmete väljaselgitamiseks. Kui vastaspoole kohta ei õnnestu andmeid leida, on menetlusosalisel õigus taotleda menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist. Asja materjalidest nähtuvad hageja selgitused ja tõendid selle kohta, mida hageja on teinud kostja elukoha andmete teadasaamiseks. Hagejale ei ole kostja andmed teada. Samuti ei ole maakohtul Eestis õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveametile ei ole teada kostja elu- või viibimiskoht ega kontaktandmed. Maakohus on edastanud õigusabitaotlused Norra Kuningriiki ja India Vabariiki, kuid ka sealt ei ole kohtule saabunud teavet kostja elu- või viibimiskoha ja sidevahendite andmeid. Kuna hageja võimalused kostja elukoha andmete teada saamiseks on piiratumad võrreldes maakohtuga ning maakohtul ei ole õnnestud kostja elukohta kindlaks teha, leiab ringkonnakohus, et hageja on piisava põhjalikkusega täitnud

§ 338lg-st 3 tulenevad kohustused.

33. Hageja on taotlenud maakohtult kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamist avalikult.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Tegemist on ultima ratio abinõuga, mis peab tagama kohtusse pöörduja põhiõiguste kaitse. Avaliku kättetoimetamise esimene keskne eeldus on see, et kohtule ei ole teada, kus on menetlusosalise elu- või viibimiskoht. Teine kumulatiivne avaliku kättetoimetamise eeldus (lisaks elu- või viibimiskohale) on see, et dokumenti ei saa kätte toimetada muul

6. osas sätestatud viisil, mh esindajale (

§ 321

) või volitatud isikule (

§ 319, 320).

Kohus peab olema enne avalikku kättetoimetamist veendunud, et dokumenti ei saa vahetult kätte toimetada. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 317

eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu mõistlikud pingutused) on võimalik menetlusdokument kätte toimetada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. 34. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal tuleb arvestada riskiga, et tema kasuks tulevikus tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik välisriigis tunnustada ega täita (

§ 317lg 6).

Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama.

§ 317

lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 tuleb tõlgendada nii, et kui hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi avaldada menetlusdokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid) (vt Riigikohtu 31.03.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 16). Hageja on märkinud, et vaidlus käib Eestis asuva ühisvaraks oleva korteriomandi kohta, mistõttu igasugune vajadus kohtuotsust välismaal tunnistada või täita puudub, ning avalik kättetoimetamine on

§ 317lg-st 1 ja 2 tulenevalt lubatav.

1. Ringkonnakohus märgib, et PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on seadusereservatsioonita põhiõigus (RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-3115, p 39), mis tähendab, et selle riive saab olla õigustatud üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks (nt RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 30). Riigil on sättest tulenev kohustus tagada igaühele tegelik (st mitte pelgalt 5 illusoorne) võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel, kuid sellest ei tulene, et asja arutamine ilma isiku osavõtuta poleks üldse võimalik (nt RKKKo 06.03.2013, 3-1-117-13). Lisaks on kohtupraktikas rõhutatud, et õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kus isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel (menetlusest kõrvalehoidumine või kohtuistungi korra rikkumine). Piiramise üheks legitiimseks eesmärgiks võib olla näiteks vajadus tagada kohtumenetluse normaalne funktsioneerimine, kindlustamaks asja arutamine mõistliku aja jooksul (RKKKm 30.03.2016, 3-1-1-24-16, p 6). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kohus ei pea lõpmatuseni tagama kostja õigust olla oma asja arutamise juures, kui isik ise oma Eestis oleva vara vastu mingisugust huvi ei tunne. Samuti tuleb arvesse võtta, et antud juhul on tegemist tsiviilasjaga (ühisvara jagamine) ning hagejale peab olema samaväärselt tagatud põhiseaduse §-st 32 tulenev õigus käsutada oma omandit, millest tulenevalt ei saa kohtulikku arutamist ilma kostja osavõtuta pidada juuresoleku õiguse riiveks.
2. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 371lg 1 p 9 alusel.

37. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud

§-st 2 tulenevat põhimõtet lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul. Menetluse mõistlik kestus ei ole universaalselt määratav suurus, vaid sõltub iga kaasuse asjaoludest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja taotluse teostada kostja elukoha andmete osas maakohtul järelepärimine Norra Kuningriigile ning India Vabariigile, mida maakohus ka Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi vahendusel tegi. Asjaolu, et eeltoodud asutustelt vastuste saamine on viibinud, ei ole maakohtu mõjualas. Samuti on maakohus järjepidevalt edastanud justiitsministeeriumile päringuid selle kohta, millal võiks vastus saabuda. 38. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 39. Vastavalt

§ 696

lg-le 1 ja § 372 lg-le 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots