) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.
lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. 2 2-19-2380 Äriseadustiku (ÄS) § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks..
lg 1-3 järgi võib kohus käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
² lg 1 kohaselt teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. J P esitas 13.02.2019 kohtule avalduse, milles palub algatada Partition Systems OÜ suhtes täiendava likvideerimismenetluse ja määrata likvideerija. Avalduse põhjenduste kohaselt on Partition Systems OÜ registrist registripidaja algatusel 02.06.2017 kustutatud vastavalt ÄS § 60 lg
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus leiab, et vajalik on Partition Systems OÜ suhtes täiendavate likvideerimisabinõude kohaldamine, kuna osaühingu kasuks on kinnistusraamatusse kinnistu registriosa nr x III jakku 3 2-19-2380 sisse kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 55 lg 1 kohaselt on kinnistusraamat avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, olukorras, kus lahendamata on Partition Systems OÜ kasuks kinnistusraamatu kinnistusregistriossa nr 733401 III jakku kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks, ei ole kinnistusraamatu kanne nimetatud osas õige. Kuna kinnistusraamatu sellekohane kanne ei ole õige, siis on kujunenud olukord vastuolus avaliku huviga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Partition Systems OÜ suhtes tuleb läbi viia täiendav likvideerimismenetlus. Kohus määrab Partition Systems OÜ likvideerijaks J Silm´a, kes on selleks andnud oma nõusoleku ja on kohtu hinnangul võimeline täiendavat likvideerimist nõutaval tasemel korraldama. Tulenevalt
ÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Tulenevalt ÄS § 210 kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. ÄS §-des 209-212 ja §-s 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt
lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande täiendavas likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse täiendavas likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang Partition Systems OÜ maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on täiendava likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 06. septembriks 2019.
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Juhindudes ÄS § 208 lg 2, saadab kohus käesoleva määruse registripidajale kande tegemiseks.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.