1-18-3397 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3397 Kohtukoosseis Pavel Gon

§ 187

lg 2 alusel mõista nimetatud summa Priit Pajulalt (ik 37007140325) kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Priit Pajulale eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Priit Pajula mõisteti Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.
2. a otsusega süüdi Espoos toime pandud suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikul 01.02.201305.04.2013 ning 29.05.2013-21.06.
3. Talle mõisteti karistuseks 12 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 22.01.
4. a.
5. Justiitsministeerium edastas 20.04.
6. a Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse P. Pajula suhtes tehtud Soome Vabariigi 1

§ 4896lg 1 p 5 märgitud süütegu.

P. Pajulale mõisteti Soome Vabariigis vangistus 12 aastat 6 kuud, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt

§ 50835

lg 1 ja

§ 50835

lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on P. Pajula enda Eestisse ületoomise vastu.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836lg-s 1 nimetatud isik.

P. Pajula on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja 09.09.

1. a otsustas Soome Immigratsiooniamet P. Pajula Soomest välja saata ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 09.09.2016-09.09.
2. a, Soome Immigratsiooniameti otsus on lõplik. Seega esinevad mõlemad

§ 50836lg 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid.

P. Pajula mittenõustumine enda ületoomisega ei ole tunnustamist takistav asjaolu

§ 50838lg 1 kohaselt.

Nimetatud kriteeriumi tuvastamisel kohtutel kaalutlusruumi ei ole ning välisriigi otsust tuleb tunnustada ja viia Eesti poolt täide.

§-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad

-s sätestatud alused P. Pajula suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuste Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et

§ 48911

lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks P. Pajulale mõistetud karistuse täitmise osas, määrates P. Pajulale ärakantavaks karistuseks vangistus 10 aastat 6 kuud ja 25 päeva, millise karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.

1. a. Määruskaebused
2. Harju Maakohtu 28.05.
3. a määruse peale esitasid määruskaebused P. Pajula ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev.
4. P. Pajula kaitsja palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega tunnistada Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.
5. a otsuse nr 15/12735 täitmine lubamatuks. Kaitsja märgib, et

§ 50835lg 3 kohaselt kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine käesoleva jaotise sätete alusel on lubatud juhul, kui isikule on kohtuotsuse alusel 2

§ 50835

lg 3, kui ka Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-71-15 tulenevalt on tähtis sotsiaalsete sidemete alahoidmine rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Kuna P. Pajula elab alates

1. a Soomes, Eestis tal perekonda ei ole, siis sotsiaalsed sidemed on temal säilinud Soomes ning Soomes resotsialiseerumise võimalused paremad, kui Eestis. Samuti ei saa tähelapanuta jätta P. Pajula Soome advokaat Olli Etelämäki kirja, milles advokaat kinnitab, et P. Pajula tunnistas oma süüd ja andis ütlusi ning teised kaaskahtlustatavad ei ole seda teinud. Sellest tulenevalt kardab P. Pajula Eestis vägivalla ja kättemaksu ohvriks langemist. See omakorda teeb võimatuks Eestis resotsialiseerumist, kuna vanglast vabanemisel võib tema sattuda kättemaksu ohvriks, sest tugiisikuid temal Eestis ei ole.
2. P. Pajula märgib oma esitatud kaebuses, et Harju Maakohus on õigesti tuvastanud, et ta on Eesti Vabariigi kodanik, kuid jätnud tähelepanuta selle, et tema elukoht on raamotsuse preambula
3. punkti tähenduses Soome Vabariigis. Kaebuse esitaja selgitab, et kolis Soome vabariiki
4. a suvel, õppis selgeks soome keele ja sai erialast tööd, kus töötas ametlikult kuni tema vahi alla võtmiseni 21.06.
5. a. Kohe, kui P. Pajula vanglast vabaneb on sama ettevõte valmis talle töökohta pakkuma. Ajapikku muutusid tema sidemed Soomega tugevamaks, seejuures sidemed Eestiga aina nõrgenesid. Tema lapsed said täiskasvanuks ning kolisid Austraaliasse, laste ema elab koos uue elukaaslasega tema Rahvastikuregistris märgitud aadressil. Tema hakkas aga koos elama Soomes alaliselt elava XX-ga, kellel pole võimalik P. Pajulat Eestis külastamas käia. Seejuures viitab P. Pajula asjaolule, et seaduste ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on perekond riigi kaitse all. Tema ületoomine Eestisse riivaks ülekohtuselt tema lähedaste ja tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Raamotsuse art 6 lg 3 kohaselt võetakse arvesse ka isiku arvamust. P. Pajula märgib, et maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole tema arvamust arvesse võetud. Lisaks märgib P. Pajula, et Soome Vabariigi ja Eesti Vabariigi õigus erinevad oluliselt osas, mis puudutab vangistuse täideviimist ning ennetähtaegset vabastamist. Soomes vabaneb kinnipeetav ennetähtaegselt automaatselt, kuid Eestis sõltub see kohtuniku otsustusest. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja maakohtu määruse tühistada ning tagastada Justiitsministeeriumile kõik menetluse aluseks olnud dokumendid menetlusvigade parandamiseks. Menetlus ringkonnakohtus
6. 08.08.
7. a edastas Tallinna Ringkonnakohtule seisukoha P. Pajula kaitsja Valeriy Gimaev, kes selgitab, et Eesti karistusseadustik küll võimaldab ennetähtaegset vabanemist, kuid Eestis on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seega võrreldes Soomes määratud karistusega peab P. Pajula reaalset karistust kandma 4 aastat 2 kuud. Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artikkel 8 lg 4 kohaselt ei tohi muudetud karistus väljaandjariigis määratud karistust raskendada selle olemuse ja kestuse osas. Raamotsuse artikkel 17 lg-e 4 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal. Ka Eesti 3

§ 50845lg 1.

Maakohus tunnistas

§ 48911lg 1 järgi lubatavaks välisriigi otsuse täitmise Eesti Vabariigis.

Isikule välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse edasikandmiseks Eestis on formaalse eeldusena

§ 50834

kohaselt esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. P. Pajula suhtes on selle esitanud Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet. Nimetatud tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud

§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas seejuures esinevad

§-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. Maakohus on nende normide eeldused nõuetekohaselt tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud kõik

§-s 50835 sätestatud tunnustamise üldtingimused. Selles määruskaebuste pinnalt vaidlust pole. Lisaks peab kriminaalkolleegium oluliseks rõhutada, et konventsiooni üldpõhimõtte kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata.

1. Määruskaebustes märgitakse, et P. Pajulal puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning tema resotsialiseerumise huvides ei ole tema ületoomine Eestisse. Nii selgitavad kaebuste esitajad, et P. Pajulal puuduvad Eestis perekond ning tugiisikud. Nimetatu ei ole aga asjaoluks, mille tõttu peaks otsuse tunnustamata jätma. Nimelt pakutakse Eesti Vabariigi kinnipidamisasutustes isikutele erinevaid programme, mis aitavad neil ühiskonda rehabiliteeruda. Siinkohal on kriminaalkolleegiumi hinnangul oluline võtta arvesse asjaolu, et P. Pajulale on väljastatud Soome Vabariiki sisenemiskeeld perioodiks 09.09.2016-09.09.2031, mistõttu on eriti asjakohane läbida programmid ja talle pakutavad erinevad tugiteenused just Eestis, kuivõrd vabanemisel tuleb tal rehabiliteeruda just siinsesse ühiskonda, kuna Soome riigist saadetaks ta peale vabanemist välja. Lisaks eeltoodule märgib P. Pajula oma kaebuses, et juhul, kui ta tuuakse Eestisse karistust kandma, lõppeks tema kooselu XX-ga, kellega ta Soomes alates
2. a koos elab, kuna viimasel ei ole võimalik Eestisse kolida. Kriminaalkolleegium märgib, et olukorras, kus P. Pajula asub karistust kandma Eesti Vabariigis, on tal õigus ja võimalus kokkusaamistele vanglas. Asjaolu, et tema elukaaslane ei saa Eestisse kolida, ei oma siinkohal tähendust kuivõrd kohtumised ei eelda, et isik Eestis elaks. Seega on riigi poolt antud isikule võimalus ja õigus oma lähedastega suhelda ning seega ei ole tema põhiseaduslikke õigusi kuidagi ebamõistlikult riivatud.
3. P. Pajula on oma määruskaebuses märkinud, et ta on avaldanud oma seisukoha seoses karistuse tunnustamisega, kuid maakohus pole seda otsustuse tegemisel arvesse võtnud. Maakohus on asjakohaselt oma määruses selgitanud, et P. Pajule mittenõustumine enda ületoomisega ei ole karistuse tunnistamist välistav asjaolu

§ 50838lg 1 kohaselt. Arvestades asjaoluga, et 4

§ 50836

lg 1 p-s 1 sätestatule, st Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis, siis ei ole

§ 50838lg-st 1 tulevalt tema nõusolek Eestisse karistuse kandmise ületoomiseks vajalik.

Seega ei ole asjakohane P. Pajula väide justkui ei oleks maakohus tema seisukohaga arvestanud. Maakohus on isiku seisukoha ära kuulanud, kuid seadusest tulenevalt ei ole kohtulahendi tunnustamise seisukohalt vajalik isiku nõusolek tema ületoomiseks. 13. Seoses kaebustes avaldatuga raamotsuse art 17 lg 4 osas, märgib ringkonnakohus, et kuigi nimetatud säte annab tõesti liikmesriikidele ette võimaluse näha ette, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal, siis Eesti Vabariik ei soovinud seda võimalust kasutada ning seadusandja ei näinud sellist võimalust ette. Seega toimub kogu karistuse täideviimine Eesti õiguse järgi. Nii on määruskaebustes esitatud seisukoht, justkui tuleks käesoleval juhul kohaldada Soome õigusnorme, asjakohatu, kuna

sellist võimalust ette ei näe. Seejuures on arusaamatu kaitsja viide

§ 4899

lg-le 2, mille kohaselt on võimalus taotleda väljaandjariigilt lisateavet määrates kindlaks tähtaja, kuna selgusetuks jääb, millist lisateavet on kaitsja hinnangul vajalik nõuda ning mida see käesoleva asja lahendamise seisukohast muudaks. Lisateabe nõudmist on vajalikuks pidanud ka P. Pajula oma kaebuses, kuid ka tema on jätnud taotluse põhjendamata.

1. Kaebuste esitajad asuvad seisukohale, et P. Pajula olukorda on karistuse tunnustamisel raskendatud, kuna on muudetud selle olemust, kuivõrd Soome kohus on näinud juba otsuses ette kindlad kuupäevad, millal isik ennetähtaegselt vabaneb. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole tegemist karistuse olemuse muutmisega ning seega P. Pajula olukorra raskendamisega, kuna Soome Vabariigi kohtuotsusega määrati P. Pajulale karistuseks vanglakaristus ning nii on siseriiklik kohus seda ka tunnustanud. Karistuse olemusega oleks vastuolus olukord, kus siseriiklik õigus üldse ei võimaldagi samasuguse iseloomuga karistuse mõistmist, nagu välisriigis mõistetud on (näiteks sunnitöö vangistuse asemel vms). Eestis vangistust kandma asudes, on P. Pajulal samuti võimalik vastavalt siseriiklikule regulatsioonile ning seaduses ettenähtud tingimuste täitmisel ennetähtaegselt vabaneda, seega pole ka seda võimalust temalt võetud ning ei saa väita, et karistust seeläbi raskendatud oleks.
2. Seoses P. Pajula poolt 13.08.
3. a edastatud seisukohaga märgib ringkonnakohus, et tähtaeg taotluste, seisukohtade esitamiseks oli 08.08.
4. a, seega pole nimetatud dokument esitatud tähtaegselt ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.
5. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu 28.05.
6. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Seega juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.05.2018.

a määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.

1. P. Pajula kaitsja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebusele seisukoha esitamiseks 1 tund, mille eest ta taotleb kokku tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Arvestades asjaolu, et kaitsja 08.08.
2. a seisukoht sisaldab suuresti samu argumente, mida on oma kaebuses esitanud juba P. Pajula ning samuti seisukoha mahtu, ei saanud advokaadist kaitsjal kuluda selle koostamiseks rohkem kui 30 minutit. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates põhjendatud kaitsjale V. Gimaev välja mõista töötasu riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest kokku 0,5 tunni ulatuses, s.o 25 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 30 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast tuleb Narva Esimene Advokaadibüroole välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 30 eurot. 5

§ 187lg 2 alusel tuleb nimetatud summa P. Pajulalt kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 6