KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2019, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-18-18955 Tsiviil

§ 45

eesmärk ei ole kohtuotsusega tunnistatud nõude üle vaidluse taasavamine, vaid asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga.

§ 45

kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud.

§ 45

lg 2 kohaselt tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Täitemenetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas menetluse peatamine võlgniku kirjeldatud tervisliku seisundi ja tema töövõimetuse tõttu pikemaks perioodiks. Tuleb arvestada ka sissenõudja huvi saada täitedokument täidetud põhjendamatute viivitusteta. Võlgnik on leidnud, et tema tervislik seisund ei võimalda teenida töötasu. Kohtutäitur leiab, et võlgniku töötasu puudumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse seadustik ei piira nõude täitmist võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel. Võlgnikul on kinnisvara, mis ei ole ka tema elukoht ja mille täitemenetluses võõrandamine ei põhjusta eeldatavasti võlgnikule raskeid tagajärgi. Avaldaja on kohtutäiturile teatanud, et tema terviseprobleemid on kestnud 2 aastat ja ei ole teada, kui kaua need edasi kestavad, kuna avaldajal on tundmatu haigus.

1. Puudutatud isik Horticom OÜ-le teadaolevalt kaalus antud kohtuasjas kohus kohtule esitatud tõendite põhjal nõude suurust ja sellega seonduvaid asjaolusid. Lisaks eelnevale toimus otsuse langetamine mitte kirjalikus menetluses vaid peeti ka kohtuistung, kus kohus kuulas osapooled üle. Samal seisukohal oli ka ringkonnakohus, kes ei tuvastanud maakohtu kohtuotsuses puudujääke või ebatäpsusi. Horticom OÜ-le jääb arusaamatuks, miks antud kohtuotsuse jõustumine ei ole õiguspärane. Puudutatud isik Horticom OÜ-le jääb arusaamatuks, miks tuleb katkestada võlanõude täitemenetlus võlgniku haigestumise tõttu. Horticom OÜ on teinud kulutusi nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtulikus menetluses, et võlanõue realiseerida ning selleks on kasutusele võetud kõik õiguslikud ja seaduslikud meetmed. Mainimist väärib asjaolu, et avaldaja sõlmis Horticom OÜ-ga krediidilepingu ning näitas üles valmisolekut võlakohustus täita. Heas usus on võlakohustuse täitmist oodatud kuni tänase päevani. Horticom OÜ huvi on saada täitedokument täidetud. Kohtumääruse põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
3. Täitemenetluse seadustiku (

) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. 6. Riigikohtu 3-2-1-79-12 kohtumääruse p 11 on sedastatud, et

§ 45

sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb

§ 45

tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. 2

§ 45kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud.

Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine

§ 45erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline.

Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.

1. Avaldaja on avalduses tuginenud oma tervislikule seisundile. Kuna täitemenetlus peatatakse edasiulatuvalt, siis ei oma antud asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et avaldaja oli tsiviilasja 2-18-2718 menetluse kestel raskesti haige. Täitemenetluse peatamise aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised, mitte pikaajalised, st pärast peatamist peab võlgnik olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma. Avaldusest ja selle lisadest nähtub, et avaldajale tehti operatsioon 15.04.2016, st ligikaudu 2,5 aastat tagasi ning ta tegeleb siiani operatsiooni tagajärjel tekkinud erinevate tüsistusega. Avaldaja ei ole esile toonud, kuidas operatsiooni tüsistused takistavad täitemenetluse läbiviimist, mis muutub tema tervislikus seisundis peale 11 kuu möödumist ning kuidas ta saab võlausaldaja nõuet peale peatamise lõppu täita. Arvestades haiguste senist kulgu, ei ole tõenäoline, et võlgnik paraneb peale 11 kuu möödumist ning tal on siis võimalik täita nõue oma suurenenud sissetulekute arvelt.
2. Avaldaja on erandliku asjaoluna välja toonud ka selle, et ta on esitanud täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendiga seoses avalduse Riigikohtule ning Riigikohus peaks 11 kuu jooksul tegema otsuse.

§ 45

eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele.

§-s 45 nimetatud täitemenetluse ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega ei ole normi eesmärk kohtuotsusega tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega kaasnev ootus, et Riigikohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole kohtu hinnangul täitemenetluse peatamise aluseks.

1. Kohtutäituri seisukohast tuleneb, et lisaks sissetulekule, on avaldajal ka muud kinnisvara, mis ei ole tema elukoht ning mille arvelt saaks nõuet täita. Seega ei ole täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja sellega ei rikuta oluliselt võlgniku õigusi. Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta.
2. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses. Kuna puudutatud isikud on märkinud, et nad ei soovi menetluskulude hüvitamist ja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.
3. 23.01.2019 määrusega anti avaldajale menetlusabi ja vabastati ta täies ulatuses avalduse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 190 lg 7, sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude 3