Obsah (5)

§ 121§ 120§ 64§ 74§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-10510 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10510 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtui

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõisteti Vladimir Järvele liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti tingimuslikult

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga.

Viru Maakohtu 25.01.

1. a määrusega pöörati Vladimir Järvele mõistetud, kuid ära kandmata karistus, s.o 1 aasta vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.05.
2. a ja lõppeb 31.05.
3. a. Vangla ei toeta Vladimir Järve vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Vladimir Järve selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Vladimir Järve ja tema kaitsja, leiab, et Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Vladimir Järve kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vladimir Järve temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Vladimir Järve tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Vladimir Järve on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vladimir Järve on korduvalt kandnud karistust ka vangistuses. Käesoleval ajal kannab Vladimir Järve karistust korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kohus peab oluliseks, et Vladimir Järvele anti Viru Maakohtu 27.11.

1. a otsusega võimalus kanda karistust vabaduses. Lisaks üldistele käitumiskontrolli nõuetele keelati Vladimir Järvel kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamine. Vladimir Järvel tekkisid probleemid talle määratud kohustuste täitmisega koheselt kriminaalhoolduse alguses - Vladimir Järve rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kuna Vladimir Järve ei olnud suuteline talle kohtu poolt määratud kohustusi täitma, pöörati Viru Maakohtu 25.01.
2. a määrusega talle mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Kusjuures oluline on ka asjaolu, et Vladimir Järve ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ja tema suhtes tuli rakendada sunnimeetmeid. Kuivõrd Vladimir Järve ei ole varasemalt mõistetud karistustest ja talle antud võimalustest teinud vajalikke järeldusi, ei ole kohtu hinnangul põhjust olla veendunud, et Vladimir Järve on senini ärakantud karistusest teinud piisavad järeldused ning on suuteline vabaduses täitma kõiki talle kohtu poolt määratavaid kontrollinõudeid ja kohustusi korrektselt. Kohtu hinnangul on Vladimir Järve puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamise probleemid. Vladimir Järve on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Vladimir Järve enda selgituste kohaselt ei mõtle ta alkoholijoobes sellele, mida ta teeb ja ta ei tohiks alkoholi tarvitada. Samas peab kohus oluliseks, et Vladimir Järve leiab, et ta ei ole alkoholisõltlane, kuigi kindluse mõttes peab vajalikuks vabanemise korral psühhiaatri juurde minna ja alustada alkoholi raviga. Seega, Vladimir Järve selgitusi arvestades ei ole ta ilmselgelt endale teadvustanud alkoholi tarvitamisega kaasneva probleemi olemust ja tõsidust. Sellest tulenevalt ei ole alust olla veendunud, et vabaduses oleks Vladimir Järve suuteline alkoholi tarvitamise lõpetama. Lisaks, Vladimir Järve selgituste kohaselt on ta ka varasemalt läbinud ravi (aastal 2017), kuid sellele vaatamata on ta jätkanud alkoholi tarvitamist. 3.
3. Vladimir Järvele ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg ei ületa ühte aastat ja ta ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Vangistuse ajal puuduvad Vladimir Järvel distsiplinaarkaristused. 3.
4. Ennetähtaegse vabanemise korral Vladimir Järve soovib elama asuda oma ema juurde aadressile Humala 5-8, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. Vabaduses plaanib Vladimir Järve asuda ka tööle, kuid garanteeritud töökohta tal ei ole. Kohus peab töökoha olemasolu oluliseks, kuna Tartu Vangla andmetel on Vladimir Järvel tasumata nõudeid summas 3523 eurot ja vabanemisfondis 170 eurot.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. Vladimir Järvel tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud Vladimir Järve tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rainer Objartel Advokaadibüroost Objartel & Parnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse 3 ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 181,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 181,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 181,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Vladimir Järvelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4