← Eesti

2-17-15846/27

Obsah (4)§ 218§ 187§ 651§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15846

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

  1. XX, YY, CC (vastavalt hageja I, II ja III) esitasid 23.10.2017 maakohtule hagi QQ (kostja, laste isa) vastu elatise nõudes. Kostja ei täida nõutaval määral hagejate ülalpidamiskohustust, toetades ainult hagejat II. Hageja I palub kostjalt välja mõista tasumata elatise tagasiulatuvalt summas 2995 eurot perioodi oktoober 2016 - oktoober 2017, edasi elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 23.10.2017 kuni tema täisealiseks saamiseni 14.09.
  2. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatise pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 23.10.2017.a kuni tema täisealiseks saamiseni 11.05.
  3. Hageja III palub kostjalt välja mõista tasumata elatise tagasiulatuvalt 2995 eurot perioodi oktoober 2016 - oktoober 2017 ja edasi elatise pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 23.10.2017 tema täisealiseks saamiseni 09.04.
  4. Hagejad leiavad, et kostja on suuteline neid taotletavas ulatuses ülal pidama, kuna mais 2018 kinnitas kostja hagejate seaduslikule esindajale, et saab palka 1800 eurot, mõni kuu vähem. Hagejate seaduslik esindaja võttis poolte kooselu ajal pangast 50 000 krooni laenu, et kostja saaks endale unistuste BMW osta. Lisaks osteti ühine mööbel. Kostja vastuväited
  5. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja I elas kuni august 2017 kostja juures. Hagejate seadusliku esindaja MM arveldusarvele laekub lastetoetus summas 500 eurot kuus ning seda tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kostja leiab, et peab alates 2018 tasuma hagejatele YY-le ja CC-le elatist kokku summas 333,40 eurot. Hageja XX osas leiab kostja, et mõistlik on jätkata praktikat, et kostja tasub otse tema arveldusarvele elatise, mis 2018 on 166,70 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. Maakohtu otsus 2

(7)
  1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja I kasuks 170 eurot alates 23.10.2017 kuni tema täisealiseks saamiseni 14.09.2018, hageja II kasuks 170 eurot alates 23.10.2017 kuni tema täisealiseks saamiseni 11.05.2027.a ja hageja III kasuks 170 eurot alates 23.10.2017 kuni tema täisealiseks saamiseni 09.04.
  2. Andmaks hinnangut kostja vastuväitele, et kohus mõistaks elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära, kohaldas kohus PKS § 101, § 102 lg 1 ja 2 sätestatut. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus; - hagejad II ja III elavad emaga; - hageja I elab vanematest eraldi; - hagejate ema töötasu on 540 eurot kuus; - kostja viimase kuu töötasu on 1100 eurot, aga see on muutuv; - hagejate ema on O OÜ juhatuse liige ja osanik, osa väärtuseks on 1250 eurot; - hagejate vanematele ei kuulu kinnisvara ega mootorsõidukeid; - hagejate ema arveldusarvele laekub riiklik peretoetus 500 eurot kuus; Kaalumisel, kas elatist tuleks vähendada alla miinimummäära, kohaldas maakohus PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatut. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid mõjuvast põhjusest, mis takistaksid temapoolset ülalpidamiskohustuse täitmist seadusega sätestatud miinimummäära ulatuses. Kostja taotluse alusel arvestas kohus hagejate emale makstava peretoetusega 500 eurot kuus. Lisaks arvestas kohus mastaabisäästuga ning sellega, et kõikidele lastele tuleb tasuda elatist võrdses suuruses. Seega on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuine elatis summas 170 eurot ühele lapsele, mis kohtu hinnangul tagab hagejatele samaväärsed elamistingimused ka edaspidiseks. Tagasiulatuva elatise osas kohaldas kohus PKS § 108 ja viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kohus tuvastas, et: - kostja on tasunud perioodil 02.10.2017-27.03.2018 hagejale I elatist kokku summas 1040 eurot ja hosteli makseid 01.02.2018 ja 19.02.2018 kokku summas 184,57 eurot; - hagejate ema ja kostja leppisid kokku, et viimane hakkab tasuma 2017 aasta elatise miinimumi 235 eurot kuus iga kuu
  3. kuupäevaks ja hagejate ema nõustus loobuma 2016 tasumata summadest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud põhjendatud kostjalt elatise tagasiulatuv nõudmine 2016 eest. Hageja I nõue kostja vastu tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamisele ei kuulunud, kuivõrd asjaoludest nähtus, et kostja on tasunud hagejale I elatist, kuid seda mitte hageja poolt hagiavalduses nõutavas ulatuses. Hageja III nõue kostja vastu tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamisele ei kuulunud, kuivõrd kostja selgitas 08.05.2018 toimunud kohtuistungil, et on tasunud kahe lapse eest, s.o poiste eest elatist 250 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
  4. Hagejad II ja III esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid mõista välja elatise alates hagi esitamisest 23.10.2017 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 3
(7)Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud otsuse põhjendamiskohustust mastaabisäästu põhjendamisel. Kuigi peres kasvab kolm last, sai hageja I kohtuotsuse tegemisele järgnenud päeval (14.09.2018) 18-aastaseks, ta õpib XXX ja elab XXX õpilaskodus. Seega ei saa käesoleval juhul rakendada kolme lapse kooselamisest tekkida võivat mastaabisäästu. Kuna lapsed elavad eraldi, on kõikide hagejate elamiskulud, söögikulud, kulud olmetarvetele jms kokku suuremad kui need oleksid juhul, kui kõik kolm last elaksid koos. Kahe lapsega leibkonnas on mastaabisääst leibkonna väiksuse tõttu kättesaamatu. Kuna hagejad II ja III on väikese vanusevahega ja kannavad ühesuuruseid riideid, siis ei saa kumbki hageja kanda teise väikseksjäänud riideid, samuti ei teki mastaabisäästu kooli ja trenniasjade soetamisel, sest mõlemad hagejad käivad koolis ja vajad omi kooliasju ja mõlemad hagejad käivad trennis ja vajavad omi trenniasju. Lähtuvalt eelpooltoodust on maakohtu väide, et hagejatel tekkivaid kulutusi on võimalik vähendada mastaabisäästuga, põhjendamatu ja ekslik. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Käesolevas tsiviilasjas nimetatud asjaolusid ei esine, kostja ei ole nendele tuginenud ega ka neid tõendanud. Kohus on lisaks jätnud arvestamata, et hageja I sai maakohtu otsuse tegemisele järgnenud päeval (14.09.2018) 18-aastaseks. Kui ta saab 19-aastaseks ja lõpetab õpingud XXX
(2019), siis lõpeb hagejate seaduslikule esindajale perehüvitiste seaduse alusel lasterikka pere toetuse (300 eurot) ja kolmanda lapse lapsetoetuse (100 eurot) maksmine. Siis ei laeku enam hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele peretoetusena 500 eurot. Oleks ebamõistlik, kui hagejad peaksid järgmisel aastal (lasterikka pere toetuse ja kolmanda lapse lapsetoetuse maksmise lõppemisel) uue hagiga kohtu poole pöörduma (asjaolude muutumise tõttu) ja algaks järjekordne aastatepikkune tsiviilkohtumenetlus elatise asjas. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu apellantidele I ja II väljamõistetud edasiulatuva elatise osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja apellandi I kasuks välja elatise septembri 2018 eest 125,79 eurot ja edasi 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast ja apellandi II kasuks elatise oktoobri 2017 eest 8,79 eurot ja edasi 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.
  3. Apellandid soovivad maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis kostjalt apellantide I ja II kasuks välja elatise väiksemas ulatuses kui riiklik elatise miinimummäär. Otsust ei vaidlustata hageja I osas, samuti hagejate tagasiulatuva elatise osas. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus nimetatud osas jõustunud ja ringkonnakohus selle seaduslikkust ei kontrolli (

§ 651lg 1).

I 8. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. 4

(7)Apellandid tõid oma ülalpidamiseks vajalikud kulutused esile 21.11.2017 menetlusdokumendis, mille kohaselt olid nende kuludeks trennikulu 80 eurot, hommikupuder koolis 24 eurot, kommunaalkulud 50 eurot, toit 100 eurot, riided (arvestamata talveriideid), hügieen ja koolitarbed 75 eurot, millele lisandusid telefonikulud, sünnipäevakulud, ravimid, minimaalselt kolme lapse peale kokku 1500-2000 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtus vaielnud vastu konkreetsetele kulutustele, v.a. trennivarustuse ja sünnipäevapeo kulu hagejale III ja jalgpallivarusuts hagejale II. Samas on need vastuväited esitatud hagejate 09.05.2018 menetlusdokumendis toodule, kus hagejad on esitanud üksnes eelmise kuu kulud. Ka maakohus pole otsust rajanud asjaolule, et laste ülalpidamiskulud on kahekordsest miinimummäärast väiksemad.
  1. Maakohtu otsusest saab järeldada, et maakohus pidas elatise vähendamise põhjuseks mastaabisäästu ja laste emale tasutavat riiklikku toetust. Puudub vaidlus, et hagejate ema saab erinevaid lapsetoetusi kokku 500 euro eest kuus.
  2. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).
  5. Maakohus kohaldas asja lahendades ekslikult PKS § 102 lg-t
  6. Põhjendatud on apellantide seisukoht, et maakohus ei ole mastaabisäästu arvestamist otsuses põhjendanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei toonud esile asjaolusid, millest oleks võinud teha järeldusi mastaabisäästu rakendumise kohta. Kui võtta aluseks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013 uuringus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" välja toodud lapse keskmised ülalpidamiskulud, on need uuringust möödunud viie aasta jooksul seoses üldise elukalliduse tõusu ja tarbijahinnaindeksi muutmisega (vt: https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus) kindlasti suurenenud ning nendest ei saa lapse vajaduste määratlemisel praegusel hetkel enam lähtuda. Lisaks tuleb käesolevas asjas arvestada asjaoluga, et vanemate vanem laps on noorematega võrreldes eri soost ja elab perekonnast eraldi. Kaks väiksemat last on väikese vanusevahega, mis toob kaasa selle, et mastaabisääst nende puhul toimet ei oma, kuna üksteise riideid, jalatseid või mänguasju nad kasutada ei saa. Seega ei ole võimalik järeldada, et mastaabisäästu tõttu esineks mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  7. Kuna apellant ei tõendanud, et laste ülalpidamisvajadus on väiksem kui pool kehtestatud palga alammäärast ja ei esinenud ka muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei saanud kohus arvestada asjaoluga, et laste ülalpidamisvajadused võivad olla osaliselt kaetud riiklike toetustega.
  8. Riigikohtu praktikas on leitud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, kuigi elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 5
(7)
  1. Samale seisukohale on Riigikohus jäänud oma hilisemas praktikas (vt RKTKo nr 2-1611905 p-d 17-19), sedastades, et alates
  2. jaanuarist 2017 sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra perehüvitiste seadus (PHS) (vt PHS § 1 lg 1). Kui varem oli kolme eraldi kehtinud seadusega (RPTS, elatisabi seadus ja vanemahüvitise seadus) sätestatud omaette eesmärgid, siis PHS sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine (PHS § 2). Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. PHS seaduse eelnõu (217 SE) seletuskirjas selgitatakse, et alates 1990-ndate aastate algusest on peretoetusi makstud universaalsuse põhimõttel. Nii on peretoetusele õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Seega ei ole lapsetoetuse maksmise põhimõtted varasema seadusega võrreldes muutunud. PHS seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole varasema seadusega võrreldes muudetud ei peretoetuste eesmärki ega ka lapsetoetuse sisu. Eeltoodut arvestades on tsiviilasjas nr 3-2-1-3517 väljendatud seisukoht kohaldatav ka kehtiva PHS kontekstis. II
  3. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja menetluse ajal rahas tasutud maksetega lastele ja telefoniarvete tasumisega. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi, tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada kostja vastuväidetega nimetatud osas sõltumata apellatsioonkaebuste väidetest. Kolleegium võtab eeltoodut arvestades arvesse kostja poolt alates hagi esitamisest apellantidele I ja II tehtud telefonimaksed ja elatisemaksed.
  4. Laste ema pole vaidlustanud kostja väidet, et ta ei saa oma arveldusarveid seoses nende arestimisega kasutada ja seetõttu on kostja kandnud raha apellant I arveldusarvele. Kuigi laste ema on väitnud, et telefoni kasutamine pole lastele seadusega ettenähtud, on hagejad hagis tuginenud asjaolule, et nende ülalpidamiskulude hulka kuulub telefoni kasutamise kulu (vt 21.11.2017 hagiavalduse täiendus). Samuti on hagejad esile toonud, et kostja maksis hagejate telefoniarveid hilinemisega, mistõttu telefoniteenuse osutamine vastava operaatori poolt vahepeal katkestati ja nende ema sõlmib uued lepingud (vt 13.04.2018 menetlusdokument).
  5. Kostja on esile toonud, et on tasunud perioodil august 2017 kuni 06.04.2018 kolme lapse telefoniarved 282,83 eurot (06.04.2018 menetlusdokument). Elisa Eesti AS arvetest (tl 63-69) nähtub, et kostja toodud summast 282,83 eurot on kulunud ligikaudu 15 x 7 = 105 eurot hageja I telefoniarvete maksmiseks. Nimetatud summaga ringkonnakohus ei arvesta, kuna hageja I suhtes ei ole apellatsioonkaebust esitatud.
  6. Järgi jääb 282,83-105 = 177,83 eurot, mis peaks jagunema apellantide I ja II vahel. Kolleegium ei arvesta elatise väljamõistmisel apellantide I ja II osas enne hagi esitamist tehtud telefonimaksetega, sest vaidlus apellatsioonimenetluses puudutab laste ülalpidamiskulusid alates hagi esitamisest. Kostja on selgitanud, et hageja II paketist tuleb maha arvestada Apple iPad Air 2 16GB 4G+WiFi eest tasutu, kuna see ei ole seotud lapse telefoni kuluga. Arvetelt nähtuvalt on laste telefoni paketitasu apellandi I osas suurusjärgus 12,49 (seega alates hagi esitamisest oktoobris 2017 - aprill 2018) 7 x 12,49 = 87,43 eurot ja apellandil II 8,49 (seega alates hagi esitamisest novembris 2017 - aprill 2018) 7 x 8,49 = 59,43 eurot.
  7. Kolleegium võtab arvesse elatise väljamõistmisel asjaolu, et hagi esitati 23.10.
  8. Kostja esitatud pangakonto väljavõttega (tl 85) on tõendatud, et perioodil 06.10.2017-12.03.2018 on 6
(7)kostja tasunud YY arveldusarvele 2575 eurot. Hagejad on vaidlustanud nimetatud summast jõulukingi raha 100 eurot ja tuludeklaratsiooni tagastuse alusel saadud raha 550 eurot. Hagejate 13.04.2018 vastuse kohaselt lubas hagejate ema hagejaid kajastada kostja tuludeklaratsioonis. Kolleegiumi hinnangul saab tulumaksutagastust käsitada isa sissetulekuna ja hagejale I tehtud ülekannet ei saa jätta arvestamata hageja I ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kolleegiumi hinnangul ei saa hagejale II selgitusega „jõulukink“ kantud raha käsitada käesoleval juhul ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks teha järeldusi, et see raha ei olnud mõeldud kingitusena hagejale II, vaid tema ülalpidamisvajaduste rahuldamiseks. Seega saab kostja poolt hageja II ülalpidamiskohustuse täitmisega arvestada 2575-100=2475 euro ulatuses.
  1. Arvestades, et hagi esitati 23.10.2017, oktoobris on 31 päeva, hagi esitamisest kuni kuu lõpuni on 9 päeva, miinimummääras elatise suurus
  2. aastal oli 235 eurot, tulnuks oktoobri kuu eest tasuda kostjal YY ülalpidamiseks (235:31) x 9 = 68,22 eurot, novembris-detsembris 2017 2x235=470 eurot ja edasi
  3. aastal igakuiselt 250 eurot. Arvestades, et Y ülalpidamise saab alates hagi esitamisest lugeda kaetuks kostja poolt tasutud telefoniarvetega 87,43 eurot ja rahaülekannetega 2475 eurot, miinimummääras elatise suurus
  4. aastal oli 250 eurot, tuleb kostjalt välja mõista elatis Y kasuks alates septembrist 2018 järgmise arvestuse järgi: 2475 + 87,43 = 2562,43 (kostja poolt menetluse jooksul Y-le tasutud summad); 2562,43 – 68,22 (elatis oktoobris 2017 arvestades hagi esitamist 23.10.2017 ja elatise tasumise kohustust 9 päeva eest) – 470 (elatis 2 x 235 eurot november-detsember 2017) – 2000 (elatis jaanuar-august 2018 8 x 250) = 24,21 (osaline elatis september 2018). Seega tuleb Y-le mõista välja elatis alates septembrist 2018 (250-24,21=225,79) 225,79 eurot ja edasi vastavalt hagis nõutule seaduses ettenähtud miinimummääras.
  5. Arvestades, et C ülalpidamise saab alates hagi esitamisest lugeda kaetuks kostja poolt tasutud telefoniarvetega 59,43 eurot, tuleb kostjalt välja mõista elatis C kasuks alates oktoobrist 2017 järgmise arvestuse järgi: 68,22 – 59,43 = 8,79 eurot. Alates novembrist 2017 kuulub elatis väljamõistmisele seaduses ettenähtud miinimummääras. III
  6. Kuna hagid ja apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud nii maakohtus kui apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda (

§ 163lg 1 ja § 171 lg 1).

Seoses sellega ei määra ringkonnakohus ega mõista välja pooltelt hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.